Regulaarne ja mõõdukas sportimine mõjub kahtlemata hästi meie füüsilisele ja vaimsele tervisele. Kui aga tarbime sportimise ajal liiga palju spordijooke ja -sööke, hingame pidevalt suu kaudu või surume hambaid tugevalt kokku, võime kahju teha oma suutervisele, kirjutas hambaarstiteaduse vilistlane, Unimed Ühendatud Kliinikute hambaarst Ann Kaleviste koos kolleegi Eva-Lotta Põdraga Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.
Füüsiliselt väga aktiivsetele inimestele mõeldud spordijoogid aitavad intensiivsest treeningust taastuda. Sageli pakutakse spordijooke ka rahvaspordiüritustel, kus neid võidakse tarvitada liiga kergekäeliselt, mõtlemata, kuidas need mõjuvad suutervisele. Kui iga natukese aja tagant spordijooki juua, tekivad suus pidevalt uued happerünnakud, mida hambad peavad tõrjuma. Mida rohkem spordijooke tarvitada, seda laastavamalt need hammastele mõjuvad.
Vesi aitab
Kes tunneb, et pelgalt puhta vee joomisest jääb väheks, ja soovib spordijoogiga oma energiavarusid täiendada, võiks seda juua veega vaheldumisi. Ikka nõnda, et viimasena lonks vett – puhas vesi uhub suust hammastele kahjuliku magusa joogi ära ning aitab võidelda ka vedelikupuudusega. Ükskõik, kas tarvitame spordijooke või mitte, vee joomine treeningu eel, kestel ja järel on igal juhul tähtis. Mida võiks veel pärast treeningut juua? Näiteks keefirit – see aitab kehal füüsilisest koormusest taastuda ja paremini kaltsiumi omastada.
Kestvusspordiga tegeledes tekib vajadus saada lisaenergiat. Selleks on mõeldud igasugused süsivesikurikkad energiabatoonid ja spordigeelid. Sellistel toodetel on halb omadus kleepuda hammaste külge, ja see meeldib suus elavatele bakteritele vägagi, sest süsivesikud on neile toiduks. Bakterid toodavad oma elutegevuse käigus happeid, mis põhjustavadki hambaauke. Kui tunned, et energiabatoonideta treenida ei saa, ja harrastad näiteks väga suure energiakulu ja pika kestusega spordialasid, siis soovitame pärast energiaampse puhast vett peale juua. Nii on suhkrust tekkiv happerünnak nõrgem.
Teised võimalikud suuprobleemid
Lahtise suuga sportimine, näiteks jooksmine, suurendab märkimisväärselt suukuivust, mis omakorda kasvatab kaariese, limaskesta haavandite, infektsioonide, neelamishäirete, igemehaiguste ja halva hingeõhu ohtu. Hambaid kaitsvat sülge tekib vähem. Kui hingame nina kaudu, siis nina soojendab õhku, filtreerib õhuosakesi ja keha omastab paremini hapnikku. Suu kaudu hingates jääb see kõik toimumata. Sportimisel on soovitatav hingata nina kaudu sisse ja suu kaudu välja.
On spordialasid, millega kaasneb tahes-tahtmata hammaste kokkusurumine ja krigistamine: mõelgem kas või tõstmise, jõusaalitreeningute, kontakt- ja ekstreemspordi peale. Nii võivad hammastesse tekkida mõrad ja hambad muutuvad tundlikumaks. Kontaktspordis tuleb ette ka hambatraumasid. Lisaks võib hammaste tahtmatu kokkusurumine ja krigistamine mõjuda kahjulikult mälumislihastele ja liigestele. Võib tekkida alalõualiigese kulumine ja naksumine või lõuapiirkonna valulikkus, mis omakorda võib põhjustada peavalusid. Selliste kaebuste vältimiseks soovitatakse kasutada spetsiaalseid hambakaitsmeid – kapesid, mida on võimalik osta spordipoodidest.
Kuidas sportides oma hambaid võimalikult vähe kahjustada?
1. Hambad vajavad head (suu)hügieeni ja häid toitumisharjumusi – mõõdukust, vaid söögikordade ajal söömist ning pidevast näksimisest hoidumist.
2. Janu kustutamiseks sobib kõige paremini puhas kraanivesi. Ühtlasi aitab vesi pärast vahepalade söömist uhtuda minema suhu jäänud toiduosakesi, mis tekitavad hambakivi ja ‑kattu. Puhta vee joomine vähendab happerünnakut. Samuti aitab vee joomine hoida sülje teket normaalsena ja sülg kaitseb hambaid.
3. Hammaste tervisele oskab õige hinnangu anda vaid hambaarst. Regulaarses kontrollis tasub käia ka siis, kui mingeid kaebusi ei ole – mida varem võimalikele probleemidele jälile saadakse, seda lihtsam on ravi.
4. Suure suhkrusisaldusega batoonide, geelide ja spordijookide tarbimist võiks vältida. Kui seda aga siiski tehakse, on soovitatav pärast suud puhta veega loputada.
5. Hingata tuleks nina kaudu – nii ei kuiva suu üleliia ära.
6. Hammaste, mälumislihaste ja liigeste traumasid aitavad ennetada spetsiaalsed spordikaped, mida on hea kasutada ekstreemsemate spordialade ja kontaktspordi korral.
Allikas: Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveeb