Heale tervisele luuakse vundament lapse- ja koolieas. Nii nagu on igal inimesel perearst, peaks ka igal õpilasel olema kooliõde. Uurime lähemalt, kuidas aitab kooliõde õpilaste tervist hoida.
Kooliõe ülesanded jagunevad nelja suurde gruppi: haiguste ennetamine, tervisedendamine, tervisekontrollid ja esmaabi andmine. Iga teema sisse mahub aga hulganisti ülesandeid, mis kokku moodustabki kooliõe töö argipäeva.
Tallinna Saksa Gümnaasiumi kooliõde Svetlana Ševtšenko tunnistab, et tal on oma töökorralduses palju planeerimist, aga alati tuleb olla valmis ootamatusteks. “Selliseid päevi, kus midagi ei juhtu, on harva, need kipuvad jääma koolivaheaegadesse,” muigab kooliõde, “aga üldiselt on ikka nii, et iga päev astub mõni laps oma murega minu kabinetti sisse. Vahel on vaja lihtsalt kuulata ja nõu anda, aga minu töös peab olema valmis andma ka esmaabi.”
Seisundi hindamine ja abistamine
Kooliõde on esimene kontakt, kui laps end koolipäeva jooksul halvasti tundma hakkab. “Vahel on tegu viirushaigusega, millega käib kaasas palavik või köha ja nohu. Veel pöördutakse õe poole pea- või kõhuvaluga.
Kui laps on koolis haigestunud või viga saanud, on kooliõe ülesanne talle esmast abi anda.
“Koolis tuleb ette väga erinevaid traumasid. Kukkumised, üksteisele otsajooksmised, sportimisega seotud õnnetused. Meie ülesanne on esmalt määrata trauma raskusaste. Kerge trauma korral saab kooliõde hakkama oma jõududega – siia alla käivad väiksemad vigastused-põrutused. Tõsisema traumaga õpilastele kutsume aga juba kiirabi või laseme kannatanu viia traumapunkti,” selgitab kooliõde. Eraldi grupp on kroonilise haigusega õpilased, kelle seisund ootamatult ägeneb. Näiteks tekib allergia- või epilepsiahoog või juhtub diabeedihaigel lapsel midagi veresuhkru tasemega – ka siis annab kooliõde esmaabi,” kirjeldab õde erinevaid olukordi.
Kooliõde ei diagnoosi ega ravi haiguseid, kuid teatud ravimite manustamine käib siiski tööga kaasas. Siin on õe sõnul reeglid täpselt paigas: “Me võime anda teatud käsimüügiravimeid nagu valuvaigistid ja palavikualandajad,” loetleb õde. Kuid kooliõel on isegi selleks puhuks sisse seatud oma kord. “Kõigepealt helistan ma õpilase vanemale ja küsin tema nõusolekut ravimite manustamiseks, kui ma seda ei saa, jääb ravim andmata. Kroonilisi haigusi põdevad lapsed toovad aga ise oma retseptiravimid minu kätte hoiule ja kui tekib vajadus, saab kooliõe kabinetist abi. See on samuti kõik eelnevalt vanematega kooskõlastatud.”
Svetlana Ševtšenko
Tervisekontroll toob välja terviseriskid
Kooliõed viivad läbi tervisekontrolli 1., 3., 7. ja 10. klassi õpilastele. “Kontrolli eesmärk on hinnata koolilapse arengut ja kaardistada võimalikud terviseriskid,” kinnitab õde Svetlana.
“Mina olen hakanud kõige nooremate koolijütside esimesse tervisekontrolli kutsuma kaasa ka emasid-isasid.” Kooliõel on oma sõnul sellest palju abi – nii väikesed lapsed ei oska alati ise oma tervisemuresid väljendada ja täiskasvanu saab anda juurde tervikpilti. Pealegi annab kodune tugi esimesel kontrollil julgust juurde ning vanem saab lähemalt näha-kuulda, kuidas tema lapsega toimetatakse.
Tervisekontrolli käigus kooliõde mõõdab ja kaalub lapsi, kontrollib nägemist, rühti ja naha seisundit. “Suur osa ajast kulub tegelikult vestlemisele, mille käigus me teeme kindlaks terviseriskid. Uurime õpilase suuhügieeni kohta ja harjutame hambapesutehnikat. Gümnaasiumiklassidega tuleb rääkida ka seksuaalsest tervisest. Kui vestlusest koorub midagi, mis äratab kooliõe tähelepanu, siis tuleb otsustada, kas murekoht saab ületatud tervisekäitumise muutmisega või on vaja juba õpilane suunata pere- või eriarsti juurde.”
Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eesti koolilaste kõige sagedasemad terviseriskid seotud ebatervisliku toitumise, ülekaalu ja vähese füüsilise aktiivsusega. Hea uudisena on vähenenud koolinoorte seas alkoholi tarbimine ja suitsetamine. Murekohaks on aga noorte vaimne tervis.
Kui laste mured on aastate jooksul olnud üsna samad, siis üks trend on õele viimaste aastate pealt silma jäänud: “Vaimse tervise probleeme on üha rohkem. Oleme oma koolis võtnud selle eraldi tähelepanu alla ja oktoobris toimub meil suur tervet kooli hõlmav küsitlus, kus püüame juba ennetavalt kaardistada, kui paljud lapsed selliste murede käes vaevlevad ja kindlasti räägime ka abi saamise võimalustest,” räägib õde Svetlana.
Kaitsesüstid kava järgi
Kooliõe ülesannete hulka kuulub ka 12., 13., 15-17- aastaste õpilaste vaktsineerimine vastavalt vabariiklikule immuniseerimiskavale näiteks leetrite, mumpsi, punetiste ja läkaköha vastu. Samuti on 12-aastastel Eestis ravikindlustatud tüdrukutel võimalik kooliõe juures teha HPV- vastast vaktsiini, mis on vajalik emakakaelavähi ennetamiseks.
Vaktsineerimise korraldamine võtab koolitervishoiu töötajal tükk tööd. “Koostan immuniseerimiskava põhjal õpilaste nimekirjad, kes on ühe või teise vaktsiini vanusegrupis. Jagan välja infolehed, kus on täpselt kirjas mis vaktsiin, mille vastu, millal toimub. Saadame infolehed õpilaste kaudu vanematele, kes need nõusoleku märgiks allkirjastavad. Ilma loata õpilast ei vaktsineerita.” Kui kooliõel on pilt selge, kui palju õpilasi peab vaktsiini saama, teeb ta koostöös õpetajatega ajagraafiku, saadab veel e-kooli või meili kaudu meeldetuletused ja lepib kokku uue aja, kui õpilane vaktsineerimise päevaks haigeks jääb.
Rohkem terveid lapsi tänu kooliõdedele
Täiskasvanueas süvenevad terviseprobleemid saavad sageli alguse just koolieas. Seega on kooliõel oluline mõju õpilaste tervisekäitumisele.
Kooliõde on ka õpetaja rollis, et harida lapsi tervise teemadel. Näiteks viib kooliõde Svetlana läbi oskuspõhist tervisekasvatust, kus koos õpilastega harjutatakse südamemassaaži tegemist ja muid esmaabi võtteid. Vanematele klassidele räägivad kooliõed seksuaaltervise hoidmisest. Samuti saavad kooliõed nüüd pakkuda õpilastele ka tubakast loobumise nõustamist.
Kooliõdedel on tähtis roll ka selles, et erinevad osapooled – õpilane ise ja tema pere, õpetajad, tugispetsialist (psühholoog, logopeed jt) ja sotsiaaltöötaja teeksid koostööd lapse tervise ning heaolu nimel.
Kuigi tervisealaseid baasteadmisi jagatakse koolis, on lapse terviseharjumuste kujundamisel võtmeroll siiski perekonnal. Kooliõe Ševtšenko sõnul on koostöö lapsevanematega läinud üha paremaks. “Me käime lapsevanemate koosolekutel kohtumas, et arutada laste tervise küsimusi ning räägime ka neile kooliõe rollist. See kõik on kasvatanud vastastikust usaldust ja koostööd. Kooliõde pole lihtsalt üks arsti käsilane kuskil kabinetis, kes annab rohtu või teeb süsti. Õde on tervishoiutöötaja, kellel on vajalikud teadmised õpilaste tervisekäitumisest ja ka oskused haiguseid ennetada ning koolipere tervist edendada,“ tõdeb kooliõde.
Sellest õppeaastast hakkas kooliõdedele kehtima ka haigekassa poolne kvaliteedisüsteem ja selle tulemustasud, et võimestada kooliõdede tegevust läbi süsteemsema koolitervishoiu edendamise. Eks ikka selleks, et täiskasvanu ellu astuks üha terviseteadlikumaid ja tervemaid noori.
Tekst: Tervisekassa avalike suhete spetsialist Vivika Tamra Fotod: erakogu
