Ilusad ilmad toovad tänavatele ja kergliiklusteedele taas rohkem jooksjaid. Mõni paneb tossud jalga sooviga parandada vormi, teine tahab maandada stressi või leida vaimsele pingele tasakaalu. Kõige keerulisem osa ei ole aga alustamine, vaid sellest harjumuse kujundamine.
Maris Heinaru
Jooksutreener Maris Heinaru sõnul tehakse esimestel kuudel kõige sagedamini üks ja sama viga – oodatakse endalt liiga palju liiga kiiresti. „Inimesed alustavad sageli tempoga, mis tundub sportlik ja tubli, aga keha jaoks on see tegelikult liiga intensiivne. Kui iga jooks väsitab, kaob üsna kiiresti ka tahtmine jätkata,“ räägib ta.
Heinaru teab seda omast kogemusest. Esimest korda jõudis ta jooksmiseni oma kahekümnendates eluaastates, kui pidev alaseljavalu sundis rohkem liikuma. Algus ei olnud edukas. „Jooksin liiga kiiresti ja pingutasin üle. See ei tekitanud head tunnet ning harjumust ei tekkinud,“ meenutab ta.
Jooksmise juurde tuli ta tagasi alles aastaid hiljem, kui enne 30. sünnipäeva tekkis võimalus osaleda tööandja toel Kopenhaageni maratonil. Seekord muutis kõike üks oluline taipamine: joosta tuleb aeglasemalt, kui esialgu loogiline tundub.
Tema sõnul sünnib pikaajaline jooksuharjumus mitte motivatsioonipuhangutest, vaid realistlikust rutiinist. „Motivatsioon kõigub alati. Mõnel päeval tahad väga trenni teha, mõnel päeval mitte üldse. Harjumus tekib siis, kui liikumine muutub tavaliseks osaks nädalast, mitte eriliseks projektiks,“ ütleb ta.
Sageli arvatakse, et areng tähendab ainult pikemaid distantse ja raskemaid treeninguid. Tegelikult on just järjepidevus see, mis toob tulemusi. „Kolm rahulikku jooksu nädalas annab enamasti rohkem kui üks väga raske treening üle pika aja,“ selgitab Heinaru.
Lisaks füüsilisele vormile mõjutab jooksmine ka vaimset heaolu. Teadusuuringud on näidanud, et regulaarne jooksmine aitab parandada meeleolu, vähendada stressi ja toetada emotsionaalset tasakaalu. Uuringu kohaselt kogevad harrastusjooksjad sageli suuremat rahulolu ja paremat enesetunnet ka väljaspool treeninguid.
Heinaru sõnul aitab jooksmine paljudel inimestel just mõtteid korrastada. „Mõne jaoks on see päeva kõige rahulikum aeg. Ei pea kogu aeg midagi saavutama – vahel piisab lihtsalt sellest, et liigud ja saad pea korraks tühjaks,“ ütleb ta.
Tehnoloogia aitab motiveerida
Pikaajalise harjumuse kujunemisel mängib üha suuremat rolli ka tehnoloogia. Nutikellad ja treeningrakendused aitavad paremini mõista, kui kiiresti joostakse, kuidas keha koormusele reageerib ning millal oleks mõistlik puhata.
Tehnoloogiaeksperdi ja Huawei koolitusjuhi Jekaterina Mishina sõnul aitab nutikell paljudel jooksjatel vältida just kõige tavalisemaid alustajate vigu. „Sageli joostakse liiga kiiresti, sest tunnetus alles kujuneb. Kui inimene näeb oma tempot, pulssi ja taastumisnäitajaid, on palju lihtsam aru saada, milline koormus on tegelikult sobiv,“ selgitab ta.
Mishina sõnul on uuemate spordikellade eesmärk olla rohkem kui lihtsalt sammulugeja. „Huawei Watch GT Runner 2 aitab jälgida treeningukoormust, südame löögisagedust ja taastumist ning annab jooksjale parema ülevaate sellest, kuidas treening keha mõjutab,“ räägib ta.
„Kõige suurem viga on võrrelda ennast teistega. Iga inimese areng on erinev ja hea jooksurutiin tekib siis, kui leiad tempo, mida suudad päriselt hoida ka kuude ja aastate jooksul,“ ütleb ta. Just see ongi põhjus, miks mõned inimesed jätkavad jooksmist aastaid, samal ajal kui teised loobuvad mõne nädalaga.
