Suvel kolivad välja treenima ka paljud inimesed, kes muul ajal eelistavad siseruumides sporti teha. Vähestest päikeseküllastest suvekuudest soovitakse ammutada maksimaalne kogus D-vitamiini. Ometi tasub meeles pidada, et naha enda kaitsevõime kestab intensiivse päikese käes umbes kümme minutit. Seetõttu uurimegi, mis on UV-indeks ja kuidas mõjutab see sobiva päikesekaitsevahendi valikut sportimisel?
Riigi Ilmateenistuse peaspetsialisti Ain Kallise sõnul jaguneb ultraviolettkiirgus Maa atmosfääris kolmeks – A-, B- ja C-piirkond. Kõige lühema lainepikkusega osa UVC on inimesele ja looduskeskkonnale kõige kahjulikum kiirgus, aga see neeldub õnneks pea täielikult 15–35 km kõrgusel stratosfääris (kaitsvas osoonikihis). Kallis nendib, et UVB-kiirgus põhjustab naha punetust ja põletusi ning võib suurendada nahavähi tekke riski. Samas soodustab see ka vajaliku D-vitamiini moodustumist ja naha viivitusega päevitumist. „UVB-kiirguse maapinnani jõudmine sõltub suurel määral osoonikihi paksusest,” märgib Ain Kallis.
Kõige mahedam osa UV-kiirgusest on UVA-kiirgus. See soodustab nahas meeldiva pruuni pigmendi teket ning sel on ainevahetust ergutav ja enesetunnet parandav toime. Samas on see UV-kiirgustest pikalainelisim ja jõuab seetõttu nahas sügavamate kihtideni, põhjustades naha varajast vananemist.
Indeks, mida on jälgitud juba 23 aastat
Tavapäraselt ollakse ilmateadetes harjutud jälgima temperatuuri, tuult, selle suunda, tormihoiatusi, suviti kindlasti ka veesoojust ametlikes supelrandades. Tegelikkuses on veel üks näitaja, mida peaks eriti soojal alal jälgima ja jooksma minekuks valmistudes, rattamaratoni starti oodates või nädalavahetuseks laidudevahelist süstamatka planeerides silmas pidama.
Nimelt hakati 1994. aastal Lääne-Euroopas edastama hoiatusi järgmise päeva UV-kiirguse intensiivsuse kohta. „Nii Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon kui ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon on soovitanud esitada päikesepõletuse riski suurust laiemale üldsusele kiirgusdoosidest paremini mõistetava UV-indeksina,” tähendab Ain Kallis.
Hinnangud UV-indeksile ohu järgi on järgmised: madal (indeks 1–2), mõõdukas (3–5), kõrge (6–7), väga kõrge (8–10), ekstreemne (üle 11).
Südameapteegi proviisori Helen Raude sõnul soovitatakse päikesekaitset kasutada juba UV-indeksi 3–4 puhul. „Näiteks 13. juunil oli UV-indeksi päevamaksimum Tallinnas Harkus 6,4, mis tähistab juba kõrget UV-indeksit, Eestis mõõdetud kõrgeim UV-indeksi näit on olnud 8,6 (6. juulil 2008 ja 29. juunil 2011),” toob Raude näite elust enesest. Proviisor lisab, et UV-indeksi põhjal saab otsustada, kui kaua võib päevitada ja päikese käes viibida, enne kui see ohtlikuks muutub.
Kuidas ennast kaitsta?
Helen Raude selgitab, et pikemaajalisel päikese käes viibimisel tuleks katmata kehaosadel alati kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad nii päikesekaitsefaktorit SPF ehk UVB-filtrit kui ka PPD-d ehk UVA-filtrit. „Viimast märgitakse ringina UVA tähise ümber,” mainib proviisor. Meeles tuleb pidada ka seda, et päikesekaitsevahend ei taga täielikku kaitset ohtliku ultraviolettkiirguse eest. Päikesekaitsekreemid, -geelid ja -õlid absorbeerivad, hajutavad või peegeldavad UV-kiirgust ning vähendavad sel moel päikesekiirguse kahjulikku mõju.
Et päikesekaitsevahendite pakenditel olevaid numbreid vaadates segadust vältida, annab Raude lihtsa selgituse: „SPF-i number aitab hinnata, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata. 1SPF tagab naha kaitse umbes 15–20 minutiks, ent heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit või vähem.”
Sportides on olukord veidi erinev. Kuna sportides keha higistab intensiivsemalt, eraldub ka nahale kantud päikesekaitsevahend koos higiga kiiremini. Seetõttu soovitab Helen Raude kasutada sportides naha kaitseks oma nahatüübile tavapärasemast tugevamat päikesekaitset ja uuendada võimalusel kaitsekihti tihedamini kui iga kahe tunni järel. „Kindlasti tuleb mõelda ka huulte ja silmade kaitsele – siin on abiks spetsiaalsed päikesekaitsefiltreid sisaldavad hügieenilised huulepulgad ja korralikud päikeseprillid,” jagab proviisor näpunäiteid.
Ain Kallis lisab veel, et ultraviolettkiirgus on kõrgeim südasuvel, jaanipäeva paiku, ning keskpäeval (kella 12 ja 13 vahel), mil päike on kõige kõrgemal. „Kindlasti tuleks UV-indeksit silmas pidada ka reisides. Kui Itaalias või Hispaanias ulatuvad indeksi väärtused 9–10-ni, siis kõrgmägedes võib see näitaja ulatuda isegi 20-ni,” hoiatab Riigi Ilmateenistuse peaspetsialist. See on oluline info neile, kes planeerivad spordilaagreid mägedes või lõunamaades.
Päikesekaitse on hädavajalik
Näiteks sattus rogaini maailmameister ja praegune tuntud seiklussportlane Timmo Tammemäe seitse ööpäeva kestval seiklusspordi MM-il 2015. aastal Brasiilias silmitsi 30-kraadise kuumuse ja lauspäikesega. „Sportlasena võin küll öelda, et päikesekaitse on soojas kliimas olles vältimatu abivahend, mille pikemaajaline puudumine võib mõjutada sportlikke tulemusi,” mõtiskleb Tammemäe. „Eriti annab see tunda just kõrgmägedes ja kodust ekvaatori pool, kus päike on väga intensiivne ja naha kaitsmine möödapääsmatu.” Kuigi punetav nahk otseselt jalga komistamiseks ette ei pane, on mõju sportlikule tulemusele kaudne. Kindlasti mõjutab see aga vaimselt – keskendumist olulisele kui ka füsioloogiliselt –, keha peab hakkama ise üle vastuvõetava normi UVB-ga tegelema. Kuna minu võistlused kestavad mitu päeva järjest, siis kõige viimane näide on selle kevadisest seiklusspordi MK-etapilt Hispaaniast, kus ilmateade lubas üht, kuid keskpäevast tuli vihmapilve tagant päike välja ja jäi taevasse. Loomulikult ei olnud mul rajal kaitsekreemi kaasas ning tägajärjeks oli järgmistel päevadel punetav nahk ja hilisem koorumine kodumaal,” meenutab Tammemäe.
Igapäevast UV-indeksi taset saab jälgida Riigi Ilmateenistuse kodulehel.
Tekst: Kaia Gil
Fotod: Shutterstock.com /erakogu
