Purjelaudureid, lohesurfareid ja muude surfiliikide harrastajaid näeb Eesti randadeski juba aasta ringi. Kuid missuguseid välismaiseid paiku soovitavad ala eksperdid huvilistel külastada?
„Lohesurf on juba pikemat aega maailmas ja viimastel aastatel ka Eestis väga populaarseks saanud,” ütleb Kristi Pähklimägi (Kristi’s Kiteboarding). Tema sõnul pakub lohesurf head võimalust end välja lülitada ja palju aega looduses veeta. Kuigi lohesurfi on lihtne omandada, võiks Kristi sõnul enne varustuse soetamist siiski koolitusel käia. „Ise õppides võivad tagajärjed olla üsna kurvad – võib vigastada nii lohet kui ka ennast ja teisi inimesi,” toonitab ta, lisades, et tuule ja lohe jõudu ei tohiks alahinnata. „Peamised reeglid lohesurfiks on sobiva ranna leidmine, tuulele vastava suurusega lohe valimine ja ilma hindamine.”
Armastatud surfamise liigiks on ka purjelauaga sõitmine. Toomas Jürjo Aloha Surfist toob välja, et eriti just algajad saavad kasutada täispumbatavaid purjesid, mida on tunduvalt kergem veest välja vedada. „Nii saadki keskenduda teooria õppimisele praktika kaudu. Kui varem kestis purjelaua algõpetus umbes neli tundi, siis nüüd saab inimesed juba poole tunniga sõitma.”
Kuhu minna?
Kristi sõnul on ka Eestis väga palju häid kohti lohesurfi harrastamiseks. „Tuuled aga puhuvad meil kaootiliselt ja bikiinisurfi jaoks on paraku ka suvel liiga külm,” nendib ta. „Nii tulevadki mängu välismaised surfipaigad. Üks parimaid ja lähimaid sihtkohti on Egiptus. Punasel merel puhub tuul pea aasta ringi ühest suunast, vesi on kristallpuhas ja sile. Sealsed laguunid ja ühtlased tuuled sobivad eriti hästi algajale ja ka edasijõudnule juba trikkide õppimiseks.”
Armastatud sihtkohtadena toob ta veel välja Brasiilia, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika vabariigi, Filipiinid, Dominikaani vabariigi, Vietnami. „Lähemal asuvatest Kreeka, Itaalia ja Hispaania. Kõigis neis puhuvad tuuled surfihooajal pea iga päev,” ütleb Kristi, lisades, et tema meeskond avastas eelmisel aastal Keenia. „Armusime Keeniasse jäägitult. Aafrikas on lisaks iga päev puhuvale tuulele midagi kirjeldamatult maagilist.”
Aga veel?
Toomas toob ühe lemmikkohana samuti välja Hispaania, täpsemalt Tarifa. „Suuresti mitte seetõttu, et seal on vinged surfiolud, vaid seal on ka kõike muud. Kohalik elustiil on niivõrd elav ja põnev. Sinna saab ka muretult varustusega mööda maad kohale sõita.” Brasiilia kohta lisab Toomas, et sinna on hea minna oktoobris, novembris ja detsembris. „Siis on seal mõnus kevadine kliima ja stabiilselt puhuvad tuuled.”
Vahemereäärsete piirkondade kohta ütleb Toomas, et kuigi seal on palju surfiklubisid, on seal ehk parim surfamise aeg Eesti suvi. „Juulikuus olekski just Vahemere äärde parim reisida, seal on siis suurepärased tuuled. Eestis on seevastu aga vaikne.”
Erilistest sihtkohtadest toob ta veel välja Kanaari saared, Portugali, Mauritiuse, aga ka Taani. „Kuigi viimases on pigem külm, kutsutakse seda Põhjamaade Hawaiiks. Seal on väga suured lained – ühed Euroopa suurimad –, aga seal on külm ja niiske. Sihtkoha valimine olenebki sellest, mida inimene parasjagu otsib.”
Millega arvestada?
„Soovitan kindlasti enne reisi eeltööd teha ja uurida, millal on hooaeg, missugused on kohapealsed tingimused, varustuse rendivõimalused või surfiklubid. Tõeliselt metsikusse paika ei tasuks algajal minna. Arvestama peaks ka sellega, et varustuse rendihinnad võivad mõnes paigas jääda 50–100 euroni päevas,” sõnab Kristi, täpsustades, et hooaeg sõltub sellest, millal ja millisest suunast tuul puhub, ja sellest, et parasjagu poleks vihmaperioodi.
Toomas lisab, et eri stiiliga surfireisidele varustuse kaasavõtmine sõltub ka sellest, kui kaua puhkamiseks aega on. „Kui selleks on vaid üks nädal, siis on lihtsam kohale lennata ja sealt varustus rentida, kui aga reis on juba kolm nädalat või kuu aega pikk, on mõistlik oma varustuse kaasavõtmist kaaluda.”
Nii purjelaua kui lohesurfi puhul tuleb Toomase sõnul kindlasti selgeks teha, missugune on sinu tase. „Vastavalt sellele valida ka sihtkohad. Hea on sõita seal, kus pole liigselt laineid, samas on ka sihtkohati, kus ongi ainult lained. Oluline on reisi planeerides olla täiesti kindel, et ei satuks valesse kohta. Uuri, missuguse taseme jaoks teatud sihtkoht sobib ja kuidas on seal lood hoovustega.”
Surfiparadiis Eesti
„Eestis surfamise eelis on liivarannad ja ookeanis olevate võimalike ohtude puudumine (meduusid, korallid, ettearvamatud ilmaolud),” tõdeb Kristi Pähklimägi. „Välismaa randade eelistest rääkides ei saa üle ega ümber soojast veest ja tuulest. Värvilistes bikiinides surfitšikid ja šortsides surfikutid mõjuvad ka türkiissinises vees oluliselt atraktiivsemalt.”
Toomas Jürjo sõnul on tugevate sügistuulte tõttu Eesti parimateks surfiaegadeks augustikuu lõpust novembrini. „Just meie „halb suusailm” on tegelikult parim surfiilm,” tõdeb ta, soovitades kodumaal surfi proovida Pärnus, kus on madala vee tõttu turvaline, Hiiumaal Ristnas, mis sobib meres olevate suurte kivide tõttu pigem edasijõudnule, ja Haapsalus, kus on samuti madalad merelahed.
Kommentaar:
Purjelaudur Tristen Erik Kivi: „See on kõige lahedam hobi, mida harrastada saab!”
Tristen Erik oli 9-aastane, kui käis perega Egiptuses reisil ja purjelauda proovis. „Juhuslikult sattusin pool aastat hiljem Saaremaal purjelauatrenni.”
Tänaseks on Tristeni näol tegemist ühe Eesti purjelaua tipuga, kes 2015. aastal Portugalis toimunud Formula klassi noorte alla 20-aastaste maailmameistrivõistlustelt esikoha koju tõi. Kuhu soovitaks tema purjelauda sõitma minna?
„Mulle meeldib väga Garda järv Itaalias ja Horvaatia. Nende puhul on kindel, et alati puhub tuul, vesi läheb kiiresti sügavaks ja olud on lihtsad. Ka loodus on suurepärane – sõidad mägede vahel. Headeks kohtadeks on veel Vahemere saared, lihtsate oludega Kreeka ja Lõuna-Hispaania. Egiptuses, Dahabis käiakse ka palju ja samuti Kanaari saartel, kuid seal on juba keerulisemad olud ja see sobib rohkem edasijõudnutele,” ütleb ta. Kuigi Tristen Eriku sõnul on Portugal väga hea koht, on seal suurte lainete tõttu veidi keerulised tingimused. Unistuste surfisihtkohtade hulka kuuluvad noorel sportlasel aga Kaplinn Lõuna-Aafrikas, laguunidega rikastatud Bonaire’i saar Kariibi meres ja loomulikult Hawaii.
„Purjelauda ei tohi karta, see on tegelikult väga lihtne. Esmapilgul võivad rohked detailid muuta sõidu selgekssaamise keeruliseks, kuid õige varustusega saab juba esimesel korral hakkama,” julgustab ta. „Minu arvates annab purjelaua harrastamine inimesele kõike – see on efektiivne trenn ning see tunne ja adrenaliin, mis purjelauda sõites tekib, ei ole võrreldav ühegi teise spordialaga.”
Tekst: Kairit Kütt
Fotod: erakogud / Anu Hammer
