Kui palju on rahvusvahelisi spordiorganisatsioone, mille peakontor asub Eestis? Esimese hooga ei tulegi midagi pähe, kuid tegelikult asub üks ja väga oluline office Tartus, Tähtvere Spordipargi südames – Worldloppeti peakontor, mida juhib tulihingeline suusafänn Epp Paal.
Worldloppeti peakontor taasavati Tartus 2016. aastal. Tõsi, Worldloppeti kese asus Eestis (samuti Tartus) ka aastatel 1998-2004, kuid sel ajal oli suusaliidu asukoht nii-öelda rändav. Epp, kuidas Worldloppeti peakontor Eestis taasavati ja miks just siin?
Meie põhikirjas on punkt, et peakorter peaks sõitude vahel vahetuma. Alguses olidki lühikesed rotatsioonid kolme aasta kaupa – USA-s, Šveitsis, Rootsis, siis Saksamaale jäi natuke pikemaks, kaks valimist järjest, siis oli Eestis ja pärast seda pikemat aega Itaalias. Tegevuse käigus saadi aru, et selline rotatsioon on demokraatia mõttes küll tore ja igaüks saab panustada, aga teistpidi on peakorteri kolimine igati tüütu. See pole nii lihtne, et võtad oma kaustiku ja lähed teise kohta. Kui peakorter esimest korda Klubi Tartu Maratoni kolis, hakati koostama elektroonilist andmebaasi Worldloppeti passiomanikest. See on paisunud ja keegi ei viitsinud neid enam arvelauaga kokku lüüa ja arvestust pidada.
Elektroonilise andmebaasi loomine oli siis eestlaste algatus?
Jah, siin hakati andmebaasi tegema ja nüüd on seda kogu aeg arendatud. Kui alguses oli see pelgalt passiomanike andmebaas, siis praeguseks on baasi lisandunud ka tulemused. Vanasti oli maratonidel üks kindel distants, nüüd on kõikidel maratonidel meeletult palju lisaüritusi juurde tulnud ja informatsiooni maht on tohutu.
Aastakoosolekutel meid kuulatakse, meie kogemusi ja arvamusi hinnatakse. See on ka peakorteri siiatoomise argument olnud. Meil on Tartu maratoni korraldamise pikaaegne kogemus ja olgem ausad, korraldusliku poole pealt oleme teistele eeskujuks.
Millega Worldloppeti kontorTartus päevast päeva tegeleb?
Esmalt tegeleme passiostu soovidega üle kogu maailma ja master’iks vormistamisega (master’iks saab suusataja, kes on läbinud Worldloppeti raames 10 erinevat maratoni, neist vähemalt ühe USA-s, Kanadas, Jaapanis, Austraalias, Uus-Meremaal, Argentinas või Hiinas – toim.). Meile on koondatud kogu muu informatsioon, mida sõitude kohta kokku kogume ja laiali saadame, see on kõige ajamahukam töö. Samuti panen kokku võistluskalendri – ka see on tänapäeval suur töö. Meil on küll välja kujunenud traditsioonilised nädalavahetused, kuid vahel tuleb neid ringi tõsta. Näiteks eelmisel aastal oli Lahtis suusatamise MM ja sama rada kasutab ka Soome maraton Finlandia Hiihto, siis tuli asju ringi mängida.
Mitu inimest teil kohapeal töötab?
Worldloppetis olen ainult mina, aga Klubi Tartu Maratoni sekretäri tööülesannete hulka kuulub ka Worldloppeti sõitjatega suhtlemine. Talvehooajaks võtame neljaks kuuks lisasekretäri. Minu tiim on üle maailma laiali – kommunikatsiooniinimene on Austrias, president Soomes, juhatus Ameerikas, Prantsusmaal, Rootsis ja Tšehhis. Meil on oma väljakujunenud rutiin. Juhatuses on minu vastu nii suur usaldus olnud, et ega nad kipu mind kontrollima, aga on suureks abiks. Ma võin neile igal nädalapäeval, ükskõik mis kell helistada ja abi paluda.
Hakkasite möödunud aastal koostöös riidebränd Moomooga Worldloppeti rõivaid tootma. Kust selline idee tekkis?
Olen paljudel Worldloppeti sõitudel käinud ja mul on ikka tööriided olnud. Alati tulevad sõitjad mulle ligi ja küsivad: „Kust ma saan sellised osta?” Kuna tihti on küsitud, siis hakkasin partnerit otsima. Alustasin muidugi suurettevõtetest Rossignol ja Craft, sest neil on teada-tuntud kvaliteet ja lai tootevalik, aga nende jaoks ei olnud mõte atraktiivne. Nähtavasti sellepärast, et suured firmad n-ö lõpptarbijaga ei tegele. Neil on edasimüüjad ja nende jaoks oleks tore ju meiega partnerlust omada, aga kes sellega tegeleb? Siis saime aru, et tuleb leida väiksem tegija – mugavalt tegi meie hea sõber Allan Oras oma firma. Alguses tegeles see ettevõte rattariietega ning eelmise aasta alguses hakkasid tegema ka suusariideid. Tatjana Mannima sõitis nende riietes ja siis mul tuligi idee, et äkki nemad võtavad kätte ja teevad ära. Moomoo ei karda uusi väljakutseid.
Milline huvi rõivaste vastu on? Hinnad tunduvad väga mõistlikud.
Huvi on olemas, kõige rohkem USA-st ja Saksamaalt. Tahtsime, et hinnad oleksid mõistlikud, sest meile on oluline, et inimestel oleks võimalus tulla Worldloppeti riietes võistlema. Master’ite ühendused üle maailma on teinud ka oma riideid, aga logoõigused on ainult meil. Näha oli, et inimesed tahavad osta, ja esimene kuu näitas, et vastukaja on väga positiivne.
Kuidas sa ise suusatamise ja spordi juurde jõudsid? Oled hariduselt ju hoopiski politoloog.
Kuskile trenni pole mind kunagi viidud, aga vanemad on mind iseseisvaks kasvatanud. Ainult vanaema viis mind 8-aastaselt balleti katsetele, sulgpallitrenni läksin ise ja suusatama hakkasin alles siis, kui siia tööle tulin. Kõik käisid väljas ja ma tahtsin ka proovida, sest olin nagu tavaline Eesti inimene, kellele kooliajal on suusatamine vastikuks tehtud. Paljud leiavad suusatamise ju siis, kui noorus on ära möllatud ja tuleb hakata oma tervise eest hoolt kandma. Olen flegmaatilist tüüpi, aeglased liigutused ja murdmaasuusatamine sobivad mulle.
Oled sa ise ka mõne maratoni läbi sõitnud?
Jaa, olen küll, ma olen neid lausa mitu sõitnud! (naerab) Mul on üks puudu, et Worldloppeti master’iks saada, ehk siis üheksa erinevat. Tegelikult ma olen neid rohkem sõitnud, aga kõikidel pole pikki distantse läbinud. Ma käin kõikidel Worldloppeti sarja võistlustel kohal ja siis vahepeal ka niisama, kas inspektoriks või silmaringi laiendamas.
Kui tihti sa iga nädal suusatad, kui lumi maas on? On sul veel hobisid?
Mõni talv on juhtunud nii, et ma suusatangi ainult siis, kui viibin tööreisil. Teen seal rajainspektsiooni. Nädala sees käin juba kümme aastat Dance Acti klubis ladina tantsu õppimas ja sügisest lisandusid balletitreeningud. Balleti juurde jõudsin pika ringiga nüüd siis tagasi.
Olen tüüpiline rahvasportlane, kes vajab maratonile registreerimist selleks, et trenni minna. Mul tõuseb trenniminekuks motivatsioon 200%, kui end kuskile kirja olen pannud. Nüüd panin end Prantsusmaa maratonile kirja veebruari teisel nädalavahetusel. Kahjuks on see klassikatehnikas, mis on mu valu ja vaev. Aga mõtlesin, et kui ma olen juba klassikas maratone läbinud, mis seegi kordki siis ära ei ole.
Millised on kõige omanäolisemad maratonid, millel osalenud oled?
Looduse poolest kindlasti Uus-Meremaa, kuna seal pole ühtegi puud. Islandil ma ise sõitnud pole, aga seal on sama – oledki justkui maailma veerekese peal. Imestama on pannud ka see, et Tartu maratonile kõige lähedasem maraton on minu jaoks hoopis Ameerika Birkebeiner. Rada ei läbi mingisuguseid asulaid, vaid on metsa sees, ja sõit on punktist punkti, mulle kindlasti meeldivad punkist A punkti B sõidud. Paljud ütlevad, et tehke ringi peal, on palju lihtsam. Minu arust kaob siis lugu ära. Kõik suured suusamaratonid sõidetakse ikka punktist punkti.
Kui hinnatud Eesti suusatamise maailmas on?
Rahvasuusatamise poole pealt ikka väga hinnatud. Tartu maratoni teavad väga paljud. Nõukaaegne imidž supervõistlusest püsib siiamaani, eriti Venemaal, Kamtšatkast Murmanskini teavad meid kõik. Meie korraldus Eestis on ikkagi väga hea ja teiste seast välja paistnud.
Epp Paali viis maratonisoovitust klassikasõbrale
- Norra Birkebeinerrennet
- Rootsi Vasaloppet
- Itaalia Marcialonga
- Tšehhi Jizerska Padesatka
- Poola Bieg Piastow
Mis on Worldloppet?
Worldloppet (ametlik nimetus Worldloppet Ski Federation) ehk rahvusvaheline pikamaa murdmaasuusatamise liit asutati 1978. aastal Rootsis Uppsalas. Esialgu koosnes see üheksast maratonist: American Birkebeiner, Keskinada Loppet, Finlandia-hiihto, Vasaloppet, König-Ludwig Lauf, Dolomitenlauf, Marcialonga, Engadin Skimarathon ja Birkebeinerrennet. Rahvasuusatamises tähendab Worldloppet rahvusvaheliselt tuntud kvaliteedimärki: Worldloppetisse saab kuuluda igast riigist ainult üks ja kõige parem maraton. Eestist kuulub Worldloppeti sarja alates 1994. aastast Tartu maraton. Tänapäeval võtab ühe hooaja jooksul kõigist Worldloppeti üritustest osa enam kui 100 000 inimest üle kogu maailma.
Vaata lähemalt: worldloppet.com
Tekst: Virgo Agan
Fotod: erakogu