Astma on sagedasti esinev hingamisteede krooniline põletikuline haigus. Astmahood on patsiendi jaoks tülikad ja kurnavad, kuid tänapäevaste ravivõimaluste juures kontrollitavad niivõrd hästi, et patsiendi elukvaliteet ei tohiks haiguse tõttu langeda.
Astma pika ajaloo vältel on kinnistunud inimeste seas mitmed väärarusaamad, mis tegelikult paika ei pea. Nende müütidega puutuvad igapäevaselt kõige enam kokku pulmonoloogid ning Eesti Kopsuarstide Seltsi liikmete abiga on kokku pandud ja ümber lükatud neist kümme enamlevinumat. Muuhulgas saate artiklist ka teada, kas astmahaige tohib sporti teha või mitte.
Müüt: astma on mingi muu haiguse tüsistus. Näiteks on astma tekkinud „püstijalu põetud“ kopsupõletiku tagajärjel.
Tegelikkus:
Astma on omaette haigus ega ole ühegi teise haiguse tüsistus. Kuna viirusinfektsioonid ägestavad astmat, võib jääda mulje, et haigus sai alguse hingamisteede infektsioonist.
Müüt: astmahaige elukvaliteet ongi kehvem ega saa olla samaväärne mitte astmat põdeva inimesega.
Tegelikkus:
Efektiivse raviga on astmahaige elukvaliteet enamasti hea ega erine astmat mitte põdeva inimese elukvaliteedist. Samuti ei ole astma piiranguks sportimisel, enamasti mitte ka võistlusspordiga tegelemisel.
Müüt: iga astmat põdev inimene teab täpselt, mida tähendab, et ta astma on kontrolli all.
Tegelikkus:
Paljud astmat põdevad inimesed tegelikult ei tea, mis haigust põhjustab. Näiteks seda, kuidas vältida astmat esilekutsuvaid tegureid ja kuidas täheldada ning kontrollida astma sümptomite ilmnemist. Tihtipeale omistatakse astma sümptomite avaldumise põhjuseks ülekaalu või vanust.
Astma diagnoosi teadvustamine ja raviga harjumine võtab iga inimese jaoks aega. Astmaga tuleb õppida elama. Arstid ja õed soovitavad astmahaigetel kasutada „Astma kontrolli testi“ mis on astmat põdevale inimesele heaks abivahendiks.
Müüt: nendel päevadel kui astmat põdev inimene tunneb ennast hästi, ei pea võtma ravimit.
Tegelikkus:
Astmat põdeval inimesel peab tekkima arusaam oma ravist, ravimite toimest ja võtmise korrast. Astma baasravi (ravimid, mida võetakse regulaarselt) peab olema piisavalt efektiivne ja hooravimi (kiiretoimeline hingamisteid avav ravi) vajadus peab olema võimalikult väike. Kui astmat põdev inimene tunneb end baasraviga hästi ja hooravimit ei vaja, siis ei tähenda see seda, et ka baasravi sel päeval ei vajata. Ebaregulaarne ravi viib pikemas perspektiivis suuremate raviannusteni, haiguse ägenemishoogude sagenemisteni ning raskematel juhtudel hospitaliseerimiseni.
Müüt: astmat saab edukalt ravida ka ainult alternatiivmeditsiini toel.
Tegelikkus:
Seni ei ole leitud tõhusaid alternatiivravi meetodeid astma raviks. Ka soolakamber ja soe mereline kliima ei ole astma ravis efektiivsed.
Müüt: astma diagnoosi saanud patsient on arvamusel, et ta jääb peatselt astma tõttu töövõimetuks.
Tegelikkus:
See müüt on pärit kaugest minevikust, kui astmaravi ei olnud inimestele kättesaadav. Tänapäeval on astma enamikel juhtudel raviga hästi kontrollitav. Efektiivse raviga saavutatakse kaebustevaba elu – elukvaliteet ei lange ja töövõimetust ei kujune.
Müüt: öised ärkamised astmahoogude tõttu on astmahaige jaoks täiesti normaalne nähtus.
Tegelikkus:
Ravimata või alaravitud astmale on iseloomulik hootine köha, mida esineb enam öösiti või varajastel hommikutundidel. Efektiivse raviga on astmat põdeva inimese ööuni enamasti hea. Kui uni on hingamishäire tõttu pärsitud, tuleb sellest kindlasti rääkida oma arstiga.
Müüt: astmarohud rikuvad une ega lase uinuda.
Tegelikkus:
Kui baasravi on paigas ja ravi järgitakse vastavalt õpetusele ja väljakirjutusele, ei ole ka unega probleeme.
Müüt: inhaleeritavatel astmaravimitel on mitmed kõrvaltoimeid, k.a. kaalu tõus.
Tegelikkus:
Inhaleeritavad astmaravimid ei oma kliiniliselt kasutatavate ravidooside puhul süsteemset kõrvaltoimet ega tõsta kaalu.
Müüt: astmahaige ei tohi teha sporti.
Tegelikkus:
Astmahaige tohib ja peabki liikuma ning sporti tegema. Eelistatud on vastupidavusspordialad.
Tekst: Eesti kopsuarstid
Fotod: Shutterstock.com
