Kuivõrd oluline on spordis keskendumisvõime ja kuidas seda arendada? Küsimustele vastab kliiniline psühholoog ja mindfulness’i koolitaja Kärt Lust-Paal (Noviti nõustamis- ja koolituskeskus).
Miks on keskendumine spordis oluline?
Kuivõrd sport on ajalooliselt olnud inimese püüdlus laiendada oma võimete piire, siis täiuslikuks soorituseks mis tahes spordialal on keskendumine üheks olulisemaks osaks ja vaimseks omaduseks. Mulle meeldib ütlus, mille kohaselt on tähelepanu ideaalse soorituse valuuta. Kuigi teame, et tippspordis ja mis tahes ennast ületavas soorituses loeb iga pisimgi detail, on täna süstemaatiline ja pidev vaimne treening Eesti spordis kahjuks veel pigem tagaplaanil. Edukas sooritus saab alguse oskusest keskenduda, emotsioonide regulatsioonist ja teistest vaimsetest protsessidest.
Millised on tänapäeval tõenduspõhised ja efektiivsed meetodid keskendumise treenimiseks?
Viimastel aastakümnetel on kliinilises psühholoogias, töökeskkonnas, koolides ja ka spordis üha enam hakatud rakendama teadveloleku (ingl k mindfuless) lähenemist, mille kohta kinnitab kasvav hulk teadusuuringud, et tegu on efektiivse meetodiga keskendumisvõimet treenida, stressi alandada ning ärevuse taset ning emotsioone oskuslikumalt juhtida. Spordis esinevate väljakutsete jaoks on välja töötatud spetsiaalne Mindful Sport Performance Enhancement (MSPE) 6-nädalane programm, mille raamistik on tuletatud kahest maailmas enim rakendatavast tõenduspõhisest teadveloleku programmist. Esimene neist on John Kabat Zinni loodud teadvelolekul põhinev stressialandusprogramm (MBSR) ja teine Seagal, Williamsi ja Teasdale’i loodud teadvelolekul põhinev kognitiivne teraapia (MBCT).
Kuidas see treening välja näeb?
Tegemist on kuuest sessioonist koosneva praktilise koolitusega, millele eelneb sissejuhatav loeng teadveloleku teoreetilisest ja teaduslikust taustast koos mitme praktilise harjutusega. Osalejad kohtuvad kuue nädala jooksul kord nädalas 1–1,5-tunniste sessioonidena. Kohtumistelt saab sportlane kaasa kindlad juhised, kuidas treenida oma meelt sama järjepidevalt ja pühendunult, kui tavapäraselt ollakse harjutud treenima oma füüsilisi omadusi. Iga sessioon on kindla alateemaga ja sisaldab nii juhendatud formaalseid harjutusi kui osalejate tagasisidet. Peamine töö toimub sessioonide vahepealsel ajal, kasutades nii helisalvestisi kui harjutades teisi sessioonist lähtuvaid praktikaid. Kohtumistel on lisaks uute harjutuste kogemisele võimalik jagada oma kogemusi, rääkida takistustest ja nendega toimetulekust.
Kas teadveloleku praktikad on rakendatavad kindlatele spordialadele?
On oluline, et teadveloleku treening sobiks sportlase ja/või meeskonna hoiakute ja eesmärkidega ning et suudetakse näha seoseid harjutuste ja spordis tekkivate olukordade vahel.Praktikate rakendamisel ei ole välistatud ükski spordiala ja treening on rakendatav nii individuaalselt kui ka gruppides. Küll aga arvestatakse võimalikult palju iga konkreetse valdkonna eripärade ja formaadiga.
Kas oskate tuua näiteid tippspordist, kus teadveloleku tehnikaid on edukalt kasutatud?
Inspireerivate ja edukate sportlaste nimekirja, kes mindfulness-tehnikaid rakendavad, kuuluvad muuhulgas Novak Djokovic, Kobe Bryant, meeskonnana The Seattle Seahawks jt.Phil Jacksoni kogemusest, kes rakendas edukalt teadveloleku harjutusi koostöös George Mumfordiga nii Chicago Bullsi kui Los Angeles Lakersi meeskondades, on kirjutatud raamat. Ta on välja toonud, et üks võtmetegur eesmärkideni jõudmisel raske treeningu ja tehnika lihvimise kõrval on võtta võistlusolukorda hetk hetke haaval ja olla kohal praeguses hetkes.
Mida ütlete harrastussportlastele, kellele sport ongi juba vahend, et distantseeruda oma igapäevaelu mõtetest, tunnetest ja kehalistest aistingutest, ennast lihtsalt välja lülitada?
Mina ise rakendan teadveloleku harjutusi muuhulgas ka kirjeldatud eesmärgil. Jooksurajal või treeningsaalis ringlevad plaanid, muremõtted ja teised mõtted samasuguse kiirusega nagu argielus või töötades. Suunates tähelepanu sooritusele ja praegusele hetkele, suudame palju oskuslikumalt distantseerida oma argistest muredest ja nautida treeningut. On vabastav teada, et me ise kontrollime oma mõtteid ja seda, kuhu oma tähelepanu fookuse suuname.
Poksija Astrid Johanna Grents:
Keskendumisvõime aitab kaasa sportlase arengule. Kui ei suudeta spordis keskenduda, siis on suur võimalus, et areng jääb seisma ja progressi ei toimu.
Kui sportlane suudab oma mõtted fokuseerida sellele, mida teeb, tajub ta palju paremini oma keha ja kohalolu. See oskus aitab võistlustel ennast muust maailmast välja lülitada ja suunata tähelepanu ainult endast maksimumi andmisele.
Mina praktiseerin visualiseerimist. Enne võistlusi sulgen silmad ja mõtlen kõik detailselt läbi, mida ma ringis teha tahan, mis on mu taktika ja kuidas see matš minna võiks.
Kümnevõistleja Janek Õiglane:
Keskendumisvõime on oluline, sest ilma selleta oled trennides ja võistlustel justkui peata kana, kes ei tea, mida ja kuidas teha. Keskendumine aitab viia kehas balanssi lihastöö ja vaimse poole, et resultaat oleks maksimaalne.
Keskendumine on sportlase üks tähtsamaid omadusi ja sellega tuleb vaeva näha. Kui ei keskenduta piisavalt, ei suudeta kahjuks võistlustel maksimumi välja võtta. Keskendumine spordis on võrreldav eksami või mõne muu tööülesandega – kui ei keskendu, siis mõtted on mujal ja seetõttu ei saa näidata oma täit võimekust selles, millega parasjagu tegeled.
Keskendumiseks kuulan muusikat, mõtlen võistlemisest ja imiteerin peas võistlusolukorda. Kui peas juba enne võistlusi keskenduda ja mõelda võistlusolukorra peale, aitab see võistlustel ka päriselt. Veel meeldib mulle rahulikult üksinda olla ja niimoodi pea mõtetest puhtaks saada – see aitab alati.
Tekst: Marit Talunik
