Tennis kui spordiala ja vaba aja veetmise viis on viimaste aastatega väga palju poolehoidjaid juurde võitnud. Pea kümme aastat tagasi oli Eestis tennisekoole ja -klubisid praegusega võrreldes poole vähem. Viimasel hooajal lisandus eri paikadesse juurde paarkümmend siseväljakut. Kasv jätkub. Spordiala menukus annab omakorda lootust, et tulevikus on Eestis üha rohkem mängijaid, kellele muu hulgas kõrgetasemelistel rahvusvahelistel turniiridel kaasa elada.
Suuremates linnades saab nii harrastaja kui ka professionaal tegeleda tennisega väga heades tingimustes, mõnel pool lausa maailma tasemel. Need spordisõbrad, kes soovivad aeg-ajalt reketiga palli toksida, leiavad väljaku pea igast Eesti nurgast. Sügis- ja talvehooajaks on suuremates linnades siseväljakuid piisavalt, harrastajal võib olla aga keeruline mugavat aega leida, et pärast tööpäeva trenni teha.
Eesti Tennise Liitu kuulub ligikaudu 90 spordiorganisatsiooni, mis on seotud tennisega. Spordiregistri järgi on Eestis 6000 tenniseharrastajat. Selle võib Eesti Tennise Liidu (ETL) peasekretäri Allar Hindi sõnade kohaselt vähemalt kahega korrutada, kui lisada juurde need, kes mängivad tennist aeg-ajalt oma lõbuks, aga ei ole ühegi klubi nimekirjas.
ETLi peasekretär kinnitab, et inimeste soov tennist mängida on suur, väljakud on täis, neid tuleb pidevalt juurde ja tennisekeskustest uuritakse kogu aeg vabade aegade kohta.
Nii ETL kui ka kogenud tennisetreenerid usuvad, et tennis on väga olulisel määral populaarsust võitnud tänu meie tippmängijatele, kes on viimasel ajal pidevalt pildil olnud. Seetõttu on ka tennise meediakajastus suurenenud. Samuti loodavad treenerid, et tennis on sotsiaalse spordiala ja põneva mänguna samuti harrastajaskonda ja spordilapsi juurde kasvatanud.
Ala menukus läbi sportlaste
Kui laps, noor või täiskasvanu näeb televiisorist Anett Kontaveiti, Kaia Kanepit või Jürgen Zoppi mõnel olulisel turniiril edukalt osalemas, ei tähenda see, et kohe järgmistel päevadel on tenniseklubide telefonid kõnedest punased ja avaldatakse soovi trenni tulla, aga nende pildilolek mõjutab huvi kindlasti.
Ka Tartu MK tenniseklubi juhi ja peatreeneri Martin Karise arvates ei avalda meie tennisistide silmapaistvad tulemused maailmas spordiala menukusele ja harrastajate kasvule päevapealt mõju, kuid tema hinnangul on eestlaste edukus mõnel spordialal üks kõige suuremaid huvitekitajaid väikeses riigis. „Rohkem kui 10 aastat tagasi olime kõige suurem suusarahvas, 20 aastat tagasi korvpallirahvas just seepärast, et olime tollel ajal edukad,” avaldab treener veendumust.
Eesti esireket Anett Kontaveit on Evald Kree Spordimaailma (EKSM) kasvandik. Oma isa nimelise tennisekooli asutaja ja klubi peatreener Aita Põldma kinnitab, et nii Kontaveidi kui ka teiste kodumaa tennisistide edu on trennilastele suureks motivaatoriks. Kontaveit on EKSM-is kõigile suur eeskuju, tema turniiride ja tulemustega ollakse hästi kursis ning kõige tublimad tenniselapsed on temaga mängida saanud.
Tulevaste sportlaste juurdekasv
Kuna tennis on eestlaste seas niivõrd menukaks saanud, võiks eeldada, et tulevikus on meil palju rohkem tublisid tennisiste, kes kogu maailmas silma paistavad. Selleks peavadki tennisekoolid väga palju pingutama ja ala menukust ära kasutama, et nii homme kui ka kümne aasta pärast oleks praegusega võrreldes olukord sama hea või veelgi parem.
Iga tenniseklubi eesmärk on kasvatada häid mängijaid, olenemata sellest, millised on lapse, noore või täiskasvanud harrastaja või sportlase eesmärgid. Tänasel päeval tuleb järjepidevalt aga koondisesse üle Eesti mängijaid umbes kümnest tennisekoolist, mida võib pidada tippklubideks.
Tippklubides treenivatest lastest ja noortest on üks osa neid, kelle vanematel või endal on spordialaga kõrgemad eesmärgid. MK tenniseklubi ja EKSM peatreenerite kinnitusel on nende tennisekoolides harjutavatest lastest üle 30 protsendi neid, kes tegelevad võistlusspordiga.
Viljandi tennisekooli Fellin peatreeneri Ott Ahoneni sõnul on nende klubis see osakaal väiksem ja jääb 10–15 protsendi vahele. „Ma arvan, et üle Eesti on saavutusspordi osakaal enamikus tennisekoolides 5–15 protsenti. Suurema osa moodustab ikka harrastusport ja huviharidus,” leiab treener.
Eestis on palju noori, kes teevad vabariigi tasemel väga hästi sporti ja paistavad kodumaal silma. Neid spordilapsi, kes teevad aga päevast päeva perekondlikult ja taustajõududega tööd, et näiteks tennisistiks saada, on pigem üksikuid. Tennisekoolide treenerid näevadki iga päev vaeva, et nende noorte arv kasvaks.
MK tenniseklubi peatreeneri kinnitusel on 11-aastaselt väga paljude laste ja lapsevanemate soovunelm, et nemad tahavad nii-öelda televiisoris mängida ja saada maailma mõistes tennisistiks. Puberteediaja lõpus või natukene varemgi teevad perekond ja noor inimene aga teadliku otsuse, et soovib end näha tennisistina. „See protsent on väga väike ka meie klubis,” tõdeb Eesti kõrgeima võistlusspordi osakaaluga tenniseklubi esindaja Martin Karis.
Evald Kree Spordimaailma peatreener Aita Põldma nõustub, et ambitsioon tennises tippu jõuda on varateismeliste hulgas väga suur. Veidi vanemaks saades jääb tema sõnul üritajaid aga palju vähemaks, sest tipptegijaks saab ainult läbi rahvusvahelise sõela, mil hakkab selguma, kellele on see jõukohane ja kellele mitte.
X-faktor ja palju tööd
Kuidas üks tennisekoolis treeniv laps võiks jõuda tulevikus sama kaugele kui meie praegused edukad tennisistid, on väga keeruline öelda. Kui sellele oleks vastus, oleks tennisetreenerite hinnangul pea iga tenniselaps tulevikus maailma tasemel mängija.
Anett Kontaveiti juhendas lapsena ema Ülle Milk, kes oli nõudlik, aga samas oskas treeningutel tasakaalustada tehnika õppimist ja mängulusti. Evald Kree Spordimaailmas treeninud Kontaveidi juures hakkas Aita Põldma sõnul kohe alguses silma tüdruku võitluslik iseloom, julgus punkte mängida ja tahe võita. Kontaveit ei teinud lihtsalt lööke ja soovis olla parim. „Temas oli näha sädet ja sära, mis sobib tenniseväljakutele,” meenutab Põldma.
Viljandi tenniseklubi treener Ott Ahonen ütleb, et laste puhul on väga keeruline varajases eas näha, millised võivad tulevikus tennisistina olla nende psühholoogilised eeldused ja vaimsed omadused, sest need kujunevad tihi alles hiljem välja. „Ennekõike algab kõik minu arvates indiviidist endast, sisemisest motivatsioonist ja tahtest,” arvab treener.
Noorteklassist on peagi tulemas mängijaid, kes võiksid tulevikus täiskasvanute turniiridel maailma tippudega mõõtu võtta. Praegu on aga väga raske ette ennustada, kas nad jõuavad näiteks maailma TOP 100 nais- või meestennisisti hulka. „Fakt on see, et igal aastal meil selliseid mängijaid pole, ei tule ja tõenäoliselt ei saagi olema. Lihtsalt mängijate arv on piisavalt väike ja sul on vaja X-faktorit, et läbi murda,” leiab Eesti Tennise Liidu esindaja Allar Hint.
Tekst: Kertu Kula
