Juba 18 aastat organisatsiooniga Naiskodukaitse seotud olnud Airi Tooming on hea näide tublist Eesti naisest, kes ei löö risti ette töö, põnevuse ega spordi ees. Airi on terve oma elu olnud keskmiselt sportlikum naine ja tema saavutustele on sellest aastast lisandunud ka sõjaliste sugemetega võistluse Xena reid võit.
Naiskodukaitse on riigikaitseline organisatsioon, kuhu kuulub umbes 2600 tubli naist, kellel on soov anda oma panus selleks, et elu Eestis oleks turvalisem. „Ühelt poolt on võimalik osaleda sõjalises riigikaitses, võttes endale sarnaselt reservväelastega kindla riigikaitselise ülesande, teisalt on võimalik panustada riigikaitsesse laiemas tähenduses, näiteks elanikkonnakaitse valdkonnas,” tutvustab Airi elu Naiskodukaitses. Lisaks saab Naiskodukaitse ridades hulgaliselt teadmisi ja oskusi, kuidas üksikisikuna võimalike kriisiolukordadega toime tulla ning kuidas aidata hättasattunud kaaskodanikke. „Loomulikult ei puudu ka eri sorti väljaõpped, esmaabis, looduses liikumises, ohutushoius, sõduri baasoskustes ja veel paljudel muudel teemadel,” räägib Airi võimalustest. Kõikide tegevuste kõrval ei jää varju ka füüsiline aktiivsus, sest Naiskodukaitsjad pööravad olulist tähelepanu enese vormis hoidmisele ja seda erinevate sportlike tegevuste vahendusel.
Tahe kuuluda
Airi liitus Naiskodukaitse organisatsiooniga 18 aastat tagasi, olles siis alles üliõpilane. „Liitusin Naiskodukaitsega soovist panustada riigikaitsesse ja täita sellega oma kodanikukohust,” ütleb Airi, kelle sõnul mängis olulist rolli ka noore inimese soov organiseeruda ning sel moel uusi ja huvitavaid eneseteostusvõimalusi leida. Airi antud panust on organisatsioonis kõvasti hinnatud, seda tõestab tema auväärne positsioon olla alates 2006. aastast Naiskodukaitse esinaine.
Sõjaliste sugemetega Xena reid
Tallinna ringkonna Naiskodukaitsjad korraldavad igal aastal enese proovilepanekuks sõjaliste sugemetega sportlikku võistlust, mis kannab nime Xena reid. „Sel aastal oli võistluse sisuks laskejooks, kus lisaks läbitud jooksuringidele tuli omada ka täpset silma ja kätt lasketiirus,” selgitab Airi. Põnevaks teeb Xena reidi see, et üritus ei ole kunagi samas formaadis, näiteks on varasemalt võisteldud põnevas takistusjooksus. Võistlusele on end proovile panema oodatud kõik, olenemata treenitusest või varasemast võistluskogemusest, sest kõik, kes raja läbi teevad, on võitjad. „Võistluse eestvedaja on Naiskodukaitse Tallinna ringkonna spordigrupi juht ja mereväe ohvitser Kärt Praks, kes oma uskumatu energiaga suudab korraldada väga mõnusad võistlused, kus tunnevad end oodatuna nii tõelised spordihundid kui algajad tervisesportlased,” kiidab Airi.
Sport on elu osa
Airi elustiil on alati keskmisest sportlikum olnud. „Täiskasvanueas on ette tulnud ka perioode, kus olen piirdunud tavapärase liikumisega ja eraldi treeningud pole teinud,” tunnistab naine. Olukorras, kus vahel lihtsalt ei saa, ei jõua või ei taha trenni teha, tunnevad end ilmselt kõik spordisõbrad ära. Õnneks on sellised hetked mööduvad ja seda ka Airi jaoks, kelle lemmiktreening on jooksmine. „Ühest küljest mulle meeldib joosta, teisalt on see kõige lihtsamini teostatav, sest ei nõua erilist varustust ega väga palju aega,” tõdeb ta. Jooksmaminekuks ei pea Airi kuhugi eraldi sõitma, vaid saab jooksusammul liikuma hakata kohe koduuksest väljudes. Mis naise treeningud veel eriti põnevaks teeb, on see, et jooksmas käiakse koos koduküla vahva seltskonnaga, kuhu kuulub kuus aktiivset naist. Üheskoos jooksmine on naise sõnul huvitav, sest jooksu ajal saavad kõik päevauudised räägitud ja ka pulss on tänu sellele kontrolli all. „Lisaks mõjume üksteisele innustavalt – kui oled väsinud ega taha õhtul üldse välja minna, siis ikka lähed, kui sõber kutsub. Nõnda ei ole me lasknud ennast häirida ka vihmast, tuulest ega talvistest külmakraadidest,” inspireerib Airi. Üheskoos treenitakse kolm kuni neli korda nädalas, kus võetakse ette kaheksa või rohkem jooksukilomeetrit.
Valmistumine Xena reidiks
Esimest korda laskejooksul osalenud Airi tunnistab, et võistluste eel oli tunne üsna ärev. „Kuigi laskmisega olen aastate jooksul loomulikult tegelenud, siis viimastel aastatel pole regulaarselt harjutanud ning seega polnud erilist aimdust oma tasemest ja suutlikkusest,” räägib naine. Spetsiaalselt Xena reidiks ta end ei treeninud, pigem kasutas oskuslikult ära oma olemasolevad tugevusi ja tegutses strateegiliselt. Airi sõnul on õblukesel naisel sportrelva hoida ja sellega sihtida füüsiliselt väga keeruline, seda eriti püsti ja põlvelt laskeasendi puhul. „Olukorra teeb veel keerulisemaks asjaolu, et jooksuringilt tulles on kõrge pulsi tõttu keeruline laskmisele keskenduda, see on tavapärasest lasketiirus kõmmutamisest oluliselt raskem,” lausub Airi. Seega pani naine juba enne strateegia paika, mis nägi ette, et jooksurajal on vaja kõvasti pingutada, et võimalikud laskmisel tekkivad miinused tasa teha.
Olge sportlikud!
Sportlik elustiil on andnud Airi elule kvaliteedi ja väga palju lisaenergiat, mida ta oma tööks väga vajab. Sõpradega koos sportimine innustab teda treenima ka siis, kui isiklik motivatsioon on madalseisus. Lisaks kasvab Airi peres kolm last ning kuna abikaasa on kaitseväelane ja peab tihti kodust eemal viibima, aitab hea treenitus ka meele selgena hoida. „Ma olen täiesti veendunud, et üks oluline võti, kuidas kohustustega toime tulla ja seejuures oma elu nautida, on sportlik elustiil, liikumisest saadav energia lisab kohe kindlasti ööpäeva lisatunde,” soovitab Airi kõigil treeningud oma päevakavasse panna.
Kõik on oodatud
Naiskodukaitsega on liituma oodatud kõik naised alates 16. eluaastast. Airi sõnul pakub organisatsioon naistele suurepäraseid võimalusi enesearenguks ning enese füüsiliselt vormis hoidmiseks ja proovilepanekuks. „Võimalike oskuste ampluaa on tõepoolest erakordselt lai, alates orienteerumisest, relvakäsitsemisest ja esmaabist kuni tuhandete inimeste toitlustamiseni välja,” tutvustab Airi võimalusi Naiskodukaitses.
Uuri Naiskodukaitse ning liitumisvõimaluste kohta koduleheküljelt www.naiskodukaitse.ee.
Tekst: Taisi Kõiv
