Swedbanki spordiklubi on Eestis tegutsevate ettevõtete spordiklubide hulgas üks vanimaid. Idee klubi loomiseks tekkis juba 20 aastat tagasi ja 1997. aasta märtsis tehti asi ametlikuks Hansa Spordiklubi nime all.
Täna kuulub Swedbanki spordiklubi ridadesse üle poole panga töötajatest – kokku on Swedbankis üle 2200 töötaja ning spordiklubi liikmeid 1150. Alates käesolevast aastast on spordiklubi juht Mati Korrol, kes on suurema osa oma teadlikust elust tegelenud liigutamisega. „Kui nooruses olid minu eesmärgiks tulemused, siis tänaseks on spordist kujunenud pigem elustiil. Olen katsetanud ka spordivaba elu, kuid see aasta otsa väldanud eksperiment lõppes ebaõnnestunult, tervis ei pidanud vegeteerimisele vastu,” muigab Mati. „Aastate jooksul olen proovinud erinevaid alasid, kuid minu jaoks on maailma parimaks spordialaks osutunud orienteerumine. Idee poolest saab orienteerumisega tegeleda aasta ringi ja sõltumata vanusest.”
Rohkelt valikuid
Pangatöötaja argipäev möödub enamasti kontorilaua taga, seetõttu on spordiklubil oluline roll töötajate liikuma motiveerimisel. Endale meeldiva harrastuse leiab kindlasti iga spordiklubi liige. Swedbanki spordiklubi koondab huvilisi kõikvõimalike pallimängude harrastamiseks: jalgpall, korvpall, võrkpall, tennis ja lisaks tegutseb neil ka hokitiim. Vastupidavusalade harrastajad osalevad suusa-, ratta- ja jooksumaratonidel. „Lõviosa liikmetest kasutab spordikompensatsiooni, külastades regulaarselt eri spordiklubide rühmatreeninguid, ujulaid ja jõusaale. Tallinnas on meie enda kahes suuremas hoones sisustatud mitmekülgseid treeningvõimalusi pakkuvad spordisaalid ja ligi 1000 töötajaga peamajas toimuvad neljal korral nädalas treeneri juhendamisel ringitreeningud. Oma majas saab osa võtta ka jooga ja pilatese treeningutest. Veel annab spordiklubi oma liikmetele võimaluse osaleda Swedbanki esindajana Firmaspordi spartakiaadidel ja välisvõistlustel,” loetleb spordiklubi juht Mati erinevaid võimalusi. Vähetähtis pole ka see, et spordiklubi kaudu saab soodustingimustel osta ettevõtte sümboolikaga spordiriideid. See soodustab nii ühtsustunnet liikmete seas kui parandab ka tööandja nähtavust terviseradadel-treeningsaalides.
Ühise tiimina osaleb Swedbanki spordiklubi juba mitmel aastal Firmaspordi võistlustel nii tali-, kevad-, suve- ja sügismängudel kui ka Kuldpallil. Kord aastas tähistatakse spordiklubi sünnipäeva, mil „soojenduseks” toimub sportlik-võistluslik mõõduvõtt mõnel põneval alal, järgneb pidulikum osa silmapaistvate liikmete tunnustamisega ja mõnus õhtu vabas õhkkonnas sportlike kolleegide seltsis. Sünnipäeval peetakse alati meeles ka neid, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi ning spordiklubi tegevust ühel või teisel moel toetanud.
Inspiratsioon spordiklubist
Spordiklubi liikmeks olemisel ei ole mitte ühtki miinust, pigem motiveerib see rohkem liikuma ja osalema sellistel üritustel, kuhu muidu ei satuks. Firmaspordi sarja Swedbanki esinduse juht Leho Virma arvab, et spordiklubisse kuulumata ei oleks ta tõenäoliselt Tartu maratonile läinud ega enne seda üldse suusatama hakanudki. „Nii möödaminnes tuli aktiivsemate kolleegidega nende minek jutuks ja küsiti, miks mina ei lähe. Kui vastasin, et viimase kümne aasta jooksul olen umbes ühe korra murdmaasuusad alla pannud, arvati, et detsember on just parim aeg uuesti alustada. Mõeldud-tehtud, ja paari kuu pärast ka elu esimene maraton läbitud,” meenutab Leho. Analoogne juhus suunas teda ka jooksumaratoni rajale. „Vaieldamatult tänu meie peamaja spordisaalis olevale jooksulindile olin 2011. aastaks tempoka kõndimise sellel jooksmise vastu vahetanud. 2012. aastal rääkis hea kolleeg oma soovist joosta 42-aastaselt maraton– iga elatud aasta eest üks kilomeeter. See idee meeldis mulle tohutult. Mäletan, et mõtlesin, kui äge oleks, kui mina ka sellega hakkama saaksin. 2015. aasta septembris läbisin neljakümne kahesena oma elu esimese maratoni ja pean tunnistama, et seda emotsiooni on üsna raske sõnadesse panna. Julgen kahelda, kas ma ilma meie spordiklubita üldse jooksma oleksin hakanud, maratonist rääkimata,” mõtiskleb Leho.
Ainult head küljed
Kuna Swedbanki spordiklubi ridadesse kuulub palju heal tasemel sportlasi, siis on neil paljudelt võistlustelt ette näidata ka hulk suurepäraseid tulemusi ja mitte ainult kodumaalt.
„Klubi algusajast oleme hoidnud traditsiooni, et tublimad murdmaasuusatajad on osalenud Euroopa pankade talimängudel Interbancario. Aset leiavad need Kesk-Euroopa suusakeskustes, kus võistelda tuleb sageli keskmäestiku tingimustes ja tehnilistel radadel. Meie suusatajad on noppinud sealt hulgaliselt pjedestaalikohti, millelt saadud karikad on eksponeeritud pangaruumide vitriinkappides,” võib vastupidavussektsiooni eestvedaja Aigar Mäesepp uhkusega öelda. „Samuti osalevad meie pallimängijad Euroopa ettevõtete suvemängudel. Viimati toimusid need Itaalias ja sealt tuldi tagasi samuti medalitega.”
Säravaid tulemusi on ette näidata eri aladelt. Klubis ei ole otsest statistikat tehtud, ent kuna pangatöö iseenesest on suhteliselt vähe liikumist nõudev, siis on paljud liikmed oma harrastuseks valinud mõne vastupidavusala, mis paistab silma ka saavutatud tulemustes. Sagedamini on poodiumile astutud seiklusspordis, orienteerumises ja suusatamises.
Aktiivsed vabatahtlikud
Spordi ja liikumise väärtust ei ole võimalik kuidagi üle hinnata. Lisaks liikumisrõõmule ja heale füüsilisele vormile leitakse klubilise tegevuse kaudu uusi sõpru nende seast, kellega suures ettevõttes muidu kokku ei puutukski. Võib kahtlemata väita, et spordiklubist võidavad nii töötajad kui tööandja. Töötajad on rohkem motiveeritud, tervemad, stress on kontrolli all.
„Kindlasti liidavad sport ja näiteks ka tervislikum mõtlemine üle kahe tuhande töötajaga ettevõttes inimesi. Eks sellega kasvab ka inimeste usaldus üksteise vastu. Meil on ka liikmeid, kes on otse välja öelnud, et just spordiklubi ja selle hüved on panka jäämisel otsustavaks saanud, kui mujalt ettevõttest on esmapilgul justkui atraktiivsem pakkumine tulnud,” avaldab Aigar.
Nii nagu spordi puhul tavaliselt, on ka Swedbanki spordiklubi peamiseks liikuma panevaks jõuks aktiivsete liikmete endi vabatahtlik panus, mille tulemusena tegeletakse väga erinevate aladega. Spordiklubi leiab pidevalt ka võimalusi toetada uusi sportlikke initsiatiive. „Selle tulemusena on ligi pool töötajaist meie liikmed ja klubi tegemised peegeldavad meie töötajate soove. Meid on palju ja igal pool. Kõik liikmed ei ole omavahel tuttavad, seetõttu on ettevõtte sümboolikaga spordiriided abiks „omade” äratundmisel võistlustel, metsarajal või ka spordisaalides,” usub Mati. „Oma tegemiste kohta operatiivse info levitamiseks ja ühiste huvidega liikmete suhtluse edendamiseks on meil Facebookis oma grupp loodud, kus liikmed jagavad infot ja fotosid nii toimunud võistluste kui ka põnevate spordiürituste kohta.”
Liikumine on hinnas
Swedbank on koos Merko ja Eesti Energiaga toetanud juba hulk aastaid terviseradade arendamist üle Eesti ja on ka oma peamajja teinud siseterviseraja, mis saab maikuus aastaseks. „Kuna mai on Swedbankis traditsiooniliselt tervisekuu olnud, sai Liivalaia majas eelmise aasta mai lõpuks terviserada üles pandud. Raja avamisel läbis selle ligi 40 inimest korraga. Hiljem on see juba igaühe enda motivatsioon ja paljud on öelnud, et läbivad mingeid raja lõike iga päev mitu korda. Ringikujulise raja mõte ongi see, et peale saab minna ükskõik kus ja läbida endale sobiv vahemaa.
Ühelt poolt aitab siserada töötajatel meeles hoida, et igapäevane liikumine on oluline, ja üle Eesti on meil olemas üle 100 tasuta terviseraja, mis on kättesaadavad 24/7. Teisalt on see ka võimalus töötajal astuda oma tööriietuses päeva jooksul rohkem samme, kui igapäevane töö nõuab,” räägib koostöösuhete ja toetustegevuste juht Ave Mellik, kes oli siseterviseraja loomise algatajaks Swedbankis. Ta toob veel esile, et pangas on juba aastaid tähistatud tervisekuud, selles mõttes on Swedbank ettevõtete hulgas sportlikkuse ja terviseteemadega tegelemise osas kindlasti esirinnas. „Samas inimesed ootavad ikka uuendusi ja siserajaga suutsime kindlasti teha oma töötajate teadvuses rõõmsa üllatuse, tõstes pjedestaalile ka igapäevase, n-ö tavalise liikumise.”
Kristel Leif, sotsiaalmeedia juht
Liitusin spordiklubiga peaaegu kohe, kui panka tööle tulin. Nägin siseveebist, et spordiklubi korraldab osakondadevahelist spordisarja ja see tundus olevat hea võimalus uute kolleegidega mõnusas õhkkonnas lähemalt tuttavaks saada. Pakkusin ennast ühe osaleva tiimi liikmeks ja nii see pall veerema läks. Järgmisel hooajal kutsusin kokku juba oma meeskonna, et ikka võidu peale välja minna. Nüüd on osakondadevaheline sari asendunud Firmaspordiga, aga ind pole raugenud. Spordiklubiga liitumine aitas mul väga kiiresti suures organisatsioonis kohaneda, praegu olen spordiklubi liige suuresti just inimeste ja vahvate ürituste tõttu ning püüan ka ise kolleege innustada ja spordiklubi veelgi populariseerida. Usun siiralt, et sport liidab inimesi!
Kooli ajal mängisin ligi kümme aastat korvpalli, mille juurde olen nüüd taas tagasi jõudnud. Üsna harukordne on see, et pangas töötab päris mitu korvpallihuvilist naist, kellega koos osaleme ka Apollo Naiste Korvpalliliigas. Aga lisaks kasutan regulaarselt võimalust treenida Swedbanki jõusaalis. Rahvaspordiüritustest olen kohal erinevatel jooksudel, aga vaieldamatu lemmik on kindlasti Firmaspordi sari.
Spordiklubil on väga oluline roll just inimeste lähendajana. Ettevõte võiks ju piirduda töötajate sportimisega seotud kulude kinni maksmisega, aga see poleks pooltki nii väärtuslik. Muidugi on tore saada soodustusi, aga oluline on just see õlg-õla-kõrval tunne. See on kohal, kui jagame kolleegidega ühist jõusaali, osaleme Firmaspordi sarjas, kohtame rahvaspordiüritustel Swedbanki spordiriideid kandvat kolleegi või tähistame spordiklubi sünnipäeva. Ja eriti mõnus on see, et sama tunne on minuga iga päev ka kontoris kaasas, sest ma tean, et oma spordisõpradest kolleegidega võiksin vabalt ka luurele minna.
Leho Virma, Turvalisuse valdkonnajuht Swedbank grupis, firmaspordi sarja Swedbanki esinduse juht
Spordiklubi liikmeks astusin kohe pärast panka tulekut, kui kuulsin, et meil on olemas ka võrkpallitrenn. Sel ajal oligi see vast ainuke sport, millest ma huvitatud olin. Majas olev jõusaal ja kõikvõimalikud teised sportimisvõimalused, mida klubi oma töötajale pakkus, hakkasid mind huvitama alles hiljem ja süües kasvas isu.
Üsna raske on ainult ühte ala lemmikuna teiste seast esile tuua. Palju tegelen jooksmisega, aga samuti teen palju ringtreeninguid ja treeninguid keharaskusega. Mõnusalt kiires tempos kõndimine koos abikaasaga on muidugi eriti nauditav. Meeskonnaaladest meeldib mulle endiselt väga võrkpall. Ka rahvaspordiüritused on igati mõnus emotsionaalne laeng ja vähemalt jooksmiseks nende valikus suurt puudust ei ole.
Hästi vahva rahvaspordiürituste sari on muidugi ka Firmasport, millest Swedbank osa võtab. Igal aastaajal toimuv ettevõtetevaheline sari kõikvõimalike aladega alates orienteerumisest ja lõpetades mäesuusatamisega, sekka kõikvõimalikud pallimängud, jõualad ja näiteks ka male.
Minu meelest on juba ainuüksi spordiklubi eksisteerimine väga kõva sõna – töötajatele on paljud võimalused n-ö tööle kätte toodud ja seda kõike suhteliselt väikese liikmemaksu eest.
Meeldib see, et on palju valikuid ja osa saab võtta mitmest asjast. Samuti saab ka ise soovi korral panustada ja võin kinnitada, et tänu spordiklubile on mul olnud au ja rõõm tutvuda paljude inimestega, kellega muidu piirduks vaid terega. Tõesti, ka sport ühendab inimesi ja kõige meeldejäävamad spordiklubi korraldatud üritused ongi ikkagi sellised, kus koos kolleegi või konkurendiga tunned, et sa mitte ainult ei ole osa millestki ägedast, vaid mõjutad ja muudad midagi. Siis ei ole olulisim enam poodiumid ega peo sära, vaid inimene koos oma rõõmude, murede ja arenguga.
Aigar Mäesepp, arvelduslahenduste müügi- ja teenindusosakond, müügijuht, spordiklubi vastupidavussektsiooni juht
Liitusin spordiklubiga, kui hakkasin aktiivsemalt spordiga tegelema. Põhjusi oli mitu: esiteks muidugi spordiklubi toetus rahvaspordiüritustel osalemiseks ja klubi spordiriided, teiseks aga see, et spordiklubi liikmeks olemine motiveerib distsiplineeritumalt trenni tegema. Kui oled end ikka klubi kaudu mõnele võistlusele kirja pannud, ei saa jätta puuduliku ettevalmisuse tõttu minemata ja ei taha näidata ka kolleegide hulgas kõige tagasihoidlikumat sooritust.
Tegelen peamiselt vastupidavusaladega vastavalt hooajale: suvel jooksen, sõidan rattaga ja matkan, talvel suusatan. Vähemalt korra nädalas püüan käia jõusaalis, et arendada erialaseid lihaseid. Aastaid olen osalenud Järvejooksu ja Estoloppeti etappidel, samuti on Tallinna maratonil minu kalendris kindel koht. 11 korda olen läbinud Tartu maratoni. Viimastel aastatel olen kaasa löönud ka Firmaspordi sarjas.
Hindan seda, et tööandja hoolib töötajate sportlikest eluviisidest ja toetab neid, samuti sotsiaalset poolt, mida spordiklubi pakub. Meil on hulgaliselt ühisüritusi, kus eesmärk ei ole maksimaalse pulsiga mõõduvõtmine. Olen saanud spordiklubi kaudu toredaid sõpru, kellega nüüd klubiväliselt ka pereti läbi käime.
Tekst: Merilin Piirsalu
Artikkel ilmus Ajakirjas SPORT 2016 aprillis