Järjekorras 24. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimuvad sel aastal 6.–12. augustil Berliinis. EM-i eel vastasid küsimustele Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi, odaviskaja Magnus Kirt ja kümnevõistleja Maicel Uibo.
Erich Teigamägi, mis nägu on meie koondis? Kellelt oodatakse medaleid, kellelt eneseületamist?
Selle aasta EM-koondis on tänu suurepärastele tulemustele esmalt odaviske ja kümnevõistluse nägu. Magnus Kirt on odaviskes püstitanud kolm Eesti rekordit ja võitnud alates juuni algusest kõik võistlused ning sealjuures edestanud vahetus võistluses kangeid konkurente Saksamaalt ja Tšehhist.
Kümnevõistluse koondise kujunemist on saatnud tihe kodune konkurents, kuna normitäitjaid on rohkem kui koondises kohti. Sportlikust vaatenurgast on see ääretult vahva, aga teisalt sunnib koondisest eemale jääma mõne sportlase, kes samuti kohta oleks väärinud. Aga sport on sport. Siinkohal ei saa jätta esile tõstmata, et Maicel Uibo juhib Berliini EM-i võistluspäevade eel suure tõenäosusega Euroopa kümnevõistluse 2018. aasta edetabelit ja on kahtlemata üks medalipretendente.
Kindlasti ei saa unustada, et see on meie olümpiavõitja Gerd Kanteri viimane tiitlivõistlus ning usun, et Gerd annab Berliinis oma suurepärase karjääri lõpetuseks väärilise lahkumisetenduse. Lisaks on koondises tiitlivõistlustel kõrgeid kohti saavutanud kogenud Rasmus Mägi, Martin Kupper ja Tiidrek Nurme, aga ka mitu noort sportlast nagu vasaraheitja Anna Maria Orel ja Tähti Alver, kes on sel aastal kenasti isiklikke rekordeid parandanud.
Gerd Kanter ja Erich Teigamägi
Millised on suurimad rõõmud ja mured enne EM-i?
Suuremad rõõmud käivad kindlasti kaasas sportlaste heade tulemuste, eneseületamiste ja rekorditega. Eelkõige on muidugi rõõmustanud odaviskaja Magnus Kirt, aga ka kümnevõistlejad – kõik koondisse valitud on tänavu oma isiklikku rekordit parandanud.
Üks suuremaid muresid, mis tänapäeva tippspordiga kaasas käib, on vigastused, ja eks need puuduta ka meie koondislasi. Välishooajal ei ole saanud veel võistelda Ksenija Balta, USA üliõpilasmeistrivõistlused lõpetas vigastusega Johannes Erm, ning ühel ja teisel sportlasel on veel olnud väiksemaid ja kahjuks suuremaidki probleeme. Nii käis hiljuti lõikusel maratonijooksja Jekaterina Patjuk, kes valmistus esimeseks tiitlivõistluste maratoniks ja peab EM-ist paraku loobuma. Vigastused ongi olnud nendeks muredeks-tõrgeteks, mis on mõned meie sportlased sundinud treeninguid piirama ja võistlustest loobuma.
Kus eestlased Berliinis pärast võistlusi kogunevad?
Oleme koostöös Eesti Vabariigi Suursaatkonnaga Berliinis välja valinud pubi Westend-Klause (Reichsstraße 80b), mis asub staadioni lähedal ja loodetavasti jääb enamiku Eesti fännide koduteele. Osa pubist on meie jaoks reserveeritud ja sellest võiks kujuneda kogunemiskoht.
Götzise mainekal kümnevõistlusel kergitas Maicel Uibo oma isikliku rekordi 8514 punktini ja tõusis sellega Eesti kõigi aegade edetabelis Erki Noole ja Kristjan Rahnu järel kolmandaks.
Maicel Uibo
Maicel, kuidas kulges ettevalmistus Berliini EM-iks ja kuidas head vormi hoiad?
Ettevalmistus EM-iks on läinud enam-vähem rahuldavalt. Eks peale Götzist on olnud mõningad murekohad, nagu kümnevõistlejatel ikka sageli ette tuleb, aga olen üritanud end parimal viisil valmis seada.
Kuidas on kulgenud kogu hooaja ettevalmistus? Mis on aidanud sel hooajal end võistlustel kokku võtta ja rekordeid saavutada? Mida teisiti teed?
Kogu hooaja ettevalmistus läks päris hästi, üldiselt midagi muutunud ei ole. Kui midagi välja tuua, siis selle, et olen suutnud terve püsida ja vigastusi vältida.
Millise tulemusega Berliinis rahule jääd?
Tulemusega, mis tagaks kõrgeima koha. Kõik konkurendid on tugevad. Kümnevõistlus on tihti väga ettearvamatu ja sisaldab palju üllatusi. Kõike võib juhtuda ja teoorias on kõigil võimalus medalite nimel heidelda.
Sel aastal langes Andrus Värniku 15 aastat püsinud Eesti rekord odaviskes ning Kirt on viinud rahvusrekordi maagilise 90 meetri joonele väga lähedale.
Magnuse ettevalmistus kulges tema enda sõnul hästi. Vormi hoiab ta tugevate treeningnädalatega.
Magnus: „Ettevalmistus on kulgenud hästi, olen püsinud terve kogu ettevalmistuse aja ja olen suutnud kogu vajamineva töö ära teha. See on aidanud teha järgmisi samme ehk püsida stabiilne.“
Euroopa meistrivõistluste ajalugu
Esimesed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus peeti Torinos Itaalias 1934. aastal. Teise maailmasõja ajal tekkis kuueaastane paus, kuid alates 1946. aastast on võistlusi peetud iga kahe, kolme või nelja aasta tagant. Alates 2010. aastast toimuvad Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus iga kahe aasta tagant.
Esimesel EM-il Torinos võitsid eestlased kuldmedali kuulitõukes (Arnold Viiding) ning pronksmedali odaviskes (Gustav Sule). Vahepealsetel aastatel (1946–1990) võistlesid eestlased NSVL-i koondise nimekirjas. Kõige viimane EM-i medal pärineb viimastelt Euroopa meistrivõistlustelt 2016. aastal Amsterdamis, kui Gerd Kanter saavutas kolmanda koha kettaheites. Risto Mätas ja Ksenija Balta jäid vastavalt odaviskes ja kaugushüppes neljandaks.
Kogu info kergejõustiku EM-i kohta saksa ja inglise keeles leiab veebilehelt berlin2018.info.
