Tallinna Maratoni raames toimuv Sügisjooks toob kokku eri tasemega spordisõpru ja paljude elualade esindajaid. Uurisime neljalt jooksusõbralt, mis neid ikka ja jälle Tallinnasse jooksma toob, kas tänavune sajandi suurjooksu loosungi all peetav spordisündmus on kuidagi eriline, ja miks nad üleüldse jooksmisega tegelevad.
Ilukaubamaja Tradehouse tegevjuht Laura Kuldkepp on Sügisjooksu käimis- või jooksurajal osalenud üle kaheksa korra.
Rahvaspordiürituste üleüldine atmosfäär on see, mis mulle meeletult meeldib. Ole sa jooksurajal või ela raja ääres kaasa, mõnus muie on kõigil näol. Tallinnas tuleb kogu feeling ja suursündmus koju kätte. Lisaks pakub Sügisjooks suurepärast võimalust kaasata veidi passiivsemaid kolleege, sõpru-tuttavaid. Ära ei tasu unustada ka pisiperet ja kogu põnevust, mida lastejooksud nendele pakuvad.
Sinimustvalge jooksusärk on mul kevadest saadik olemas ja olen sellega juba mitu starti teinud.Eriti uhke tunne oli kodumaa lipuvärvides joosta juulis Londonis British 10 km rajal. Lausa kaks Londonis elavat eestlast astusid ligi ja tervitasid hea sõnaga, mainides, et märkasid mind tänu särgile.
Tegelikult ma regulaarselt jooksma ei jõua, aga jooksupisik on veres ammusest ajast. N-ö vanast rasvast suudan 10 km kenasti läbida, aga elu esimese poolmaratoni plaani võtmine vajaks natukene teadlikumaid jooksukilomeetreid. Kevadsuvisel hooajal teen kümmekond starti ja nimetan end jooksuturistiks. Olen kaalunud mõne jooksusõprade grupiga liitumist, et natukene kohusetundlikumalt ja regulaarsemalt tossud jalga panna.
Hiljuti lõpetasin Alexandra Heminsley raamatu „Kuidas minust sai jooksja“. See on mõnus lugemine just neile, kes plaanivad nullist jooksma hakata. Raamatu autor on täiesti tavaline naine, kes seab endale eesmärke ja jõuab tänu sellele mitme maratoni läbimiseni. Väga lihtne, humoorikas ja motiveeriv lugemine!
Elisa müügi- ja teenindusjuht Monika Kukkonen armastab jooksmist seepärast, et nii on võimalik end argirutiinist mõne sekundiga välja lülitada, oma mõtteid mõlgutada ja iseendaga aega veeta.
Sügisjooks on olnud aastaid Eesti harrastussportlaste suursündmus, mis spordisõpru – teiste seas mindki – rõõmustab. Kui mälu ei peta, olen seal jooksnud kuus korda. Tegelikult alustasin üle kümne aasta tagasi, aga siis rahulikematel kõndimisdistantsidel. Esimest korda kõndimise asemel jooksu valimisest mäletan teatavat ärevust ja seda, et distantsi ajal tundus päris raske, aga finišeerides oli väga hea tunne. Tagasi vaadates teeb sooja ennekõike asjaolu, et kuigi see pole eesmärk omaette, olen igal aastal läbinud distantsi varasemast veidi parema ajaga.
Sügisjooks on kahtluseta Eesti spordi suursündmus ning seda igas vanuses ja vormis spordisõbrale. Meil elisalastega on aastatepikkune tore harjumus võtta rohkearvuliselt osa nii Sügisjooksust kui ka kevadisest Tallinki Maijooksust. Põhjuseks on muu hulgas see, et sportimine annab hea enesetunde, tee sa seda omaette või sõpradega. Suurematel üritustel tugevdab üheskoos startimine tiimitunnet. Kogu Sügisjooksu kava ja jooksupäev on üles ehitatud selliselt, et enne ja pärast jooksu on tore linnasüdames aega veeta.
On väga rõõmustav, et sedavõrd suure rahvaspordiürituse korraldajate abiga saab iga jooksusõber ja pealtvaataja teha sümboolse kingituse saja-aastasele Eestile.Loodetavasti kujuneb suur osa jooksusõprade massist tõesti sinimustvalgeks. Minul on särk juba olemas ja kindlasti panen selle jooksupäeval selga, kuna EV 100 tähistamine eri ürituste ja ettevõtmistega on minu jaoks väga südantsoojendav. Suurima heameelega annan meie juubeliaasta tähistamisse oma väikese panuse.
Jooksmine on olemuselt väga mõnus, kuna see on sportimiseks kõige lihtsam moodus: vajad vaid sobivaid jalatseid ja spordiriideid ning võid joosta ajast ja kohast olenemata. Mina tegelen jooksmisega aktiivselt ka oma teise hobi tõttu – regulaarne jooksutrenn annab vastupidavust jalgpallis. Mängin nimelt naiste II liigas jalgpalliklubis Põhja-Tallinna Volta vasakkaitses, mis nõuab nii kiirust kui ka vastupidavust. Jooksutrenn on suureks abiks.
Kes pole jooksmist veel proovinud või kel on see unarusse jäänud, siis kindlasti soovitan jooksmisega (taas)alustada – kasvõi lühemate otsadega, aga peaasi, et regulaarselt. Kui võtad pärast päevatööd tunnikese enda tarbeks, et metsas mõni ring teha, siis on jooksujärgne energialaks vägev.
G4S-i turvajuht Meelis Kalda on üks neist, kes on osalenud kõikidel Sügisjooksudel. Tänavune aasta on talle ka isiklikult tähtis; nimelt täitub mehel 20 spordiaastat. Lisaks 10 km jooksule osaleb ta Tallinnas sel korral maratonidistantsil.
Esimesel Sügisjooksul tuli minu kõigi aegade parim ja kiireim jooksuaeg, 44.30. Olin siis 25-aastane. Esimesest jooksust meenub veel Rocca al Mare atraktiivne ümbrus ja mitmekesine linnajooksurada. Lisaks oli ilmselt kogu jooksuürituse reklaam silmatorkavam ja teistmoodi lähenemisega (reisikupongid jms; oma rolli mängis ka aastaarv 2000). Tõenäoliselt sellest jooksust saigi alguse mõte üles kirjutada isiklikku spordistatistikat. Nüüd peangi kõikide oma spordiüritustel osalemiste ja tulemuste tabelit.
Minule meeldis 10 km Sügisjooks algusest peale. Mul on seda igal aastal puhtalt üldfüüsise pealt paras läbida ja hea on eri aastate tulemusi võrrelda. Mul on tekkinud plaan võttagi Tallinna Maratoni raames eesmärgiks ainult 10 km distants ja läbida seda niikaua, kui ealine gravitatsioon lubab, kasvõi 100-aastasena. Ehk olen millalgi ainuke ja võimaluse korral viimane inimene, kes on osalenud kõikidel Sügisjooksu võistlustel. Peale esimest viit jooksu tõsteti esile, et sel jooksul on algusest saadik osalenud ja lõpetanud teatud arv osalejaid, siis oli see 47 või 48. Järgmistel aastatel olid need järgmised: 2008. aastal 40, 2009. aastal 32, 2010. aastal 28 ja 2017. aastal 21.
Kindlasti on tänavune jooks eriline nii EV 100 üritusena kui ka sinimustvalge rõivastuse tõttu. Sinimustvalge särk on ürituse kõige vingem jooksusärk ja varajase registreerujana on see minul ammugi tellitud.
Varem on korraldaja kinkinud kõikidel aastatel osalenutele ja lõpetanutele omamoodi pidulikud juubelisärgid (10. ja 15. osalemise puhul), mida kannan uhkelt ainult jooksuüritustel.Väga lahe on neid vahel kanda, eriti võistluse ajal, sest selja taga jooksjad on teksti lugenud ja isegi veidi imestanud, et selliseid osalejaid on olemas, õlale patsutanud ja jõudu soovinud. Siis on nad saanud motiveeritult edasi rühkida, sest on möödunud igal aastal osalenud jooksjast.
Jooksmine on kõige lihtsam viis peale tavalise kõndimise ja rattasõidu liikumisega tegeleda. Tempo peab olema paras ja pigem mõõdukas, sest üle oma varju hüpata või joosta ei õnnestu. Joosta saab igal pool: metsas, terviserajal, asfaldil, staadionitel, vanalinnas ja treppidel. Tänavu olen paaril korral ette võtnud parkimismajade jookse läbi kõikide korruste alt üles ja tagasi (ühes tuli üllatusena kokku 2 km), mis on mugavam kui kehva ilmaga mäest üles-alla joosta.
Eesti juubeliaastal on Tallinna Maraton suurim jooksu- ja spordiüritus, mille rajad läbivad pealinna-vanalinna vaatamisväärsusi. Siin võid kohata häid tuttavaid, spordisõpru, kolleege. Kes pole varem osalenud, siis uskuge, et kõik on võimalik. Alustada võib ju käimise või kepikõnniga. Pealegi on juubeliaastal kõigil erakordne võimalus teenida unikaalne medal, mida näiteks senistel 10 km jooksudel polnud võimalik üldse saada.
Eesti Energia finantsvaldkonna Tableau valdkonnajuht Gerlyn Puhm usub, et treeningud aitavad hoida meele erksa ja mõtte terava. Jooksuvõistlustel on ta osalenud ülikoolist alates, vähemalt ühel võistlusel aastas.
Sügisjooksul olen osalenud kolm korda. Eelmine aasta jäi kahjuks vahele, aga tänavu meelitas kindlasti veidi uuendatud rada ja EV 100 temaatika. Esimese stardi puhul imestasin rahvamassi üle, kes tuleb ühel päeval pere ja sõpradega kokku, et veeta päev läbi linna joostes. On väga mõnus näha, kui palju sportlikke inimesi Eestis on. Eriti vahvad on grupid ja sõpruskonnad, kes on ühtmoodi riietatud.
Soetasin endalegi spetsiaalse EV 100 särgi, sest minu meelest on hiljem väga kihvt vaadata fotosid, kus rahvas on ühte tooni rõivastes. Rakvere Ööjooksul on alati temaatiline särk ja see tekitab toreda ühtsustunde. Tänavune Tallinna jooks tuleb kindlasti erilisem, sest kogu see aasta on eriline. Ma usun, et ei ole ühtki eestlast, kes ei tunneks EV 100 üle uhkust!
Kui päris aus olla, siis mina jooksmisega regulaarselt ei tegele. Käin vaheldumisi tennist mängimas, ujumas, rattaga sõitmas ja jõusaalis, viimases teen ka jooksutrenne. Siiski tõmbab mind igal aastal jooksuvõistlustele. Alati mitte eesmärgiga rekordit teha, vaid et lihtsalt meeleolu ja seltskonda nautida. Olen veendunud, et Sügisjooksul osalemiseks ei pea olema tippsportlane ja iga päev jooksmas käima – piisab vaid soovist veeta paar tundi sportlikult.Sügisjooksule tasub tulla, sest selle meeleolu on super! Ja motivatsioon tekib kohe, kui näed teisi mööda jooksmas.
Tekst: Merilin Piirsalu
