San Diego ülikooli teadlased viisid 1500 naise osalusel läbi uuringu, kus üritati selgust saada selles, kuidas mõjub istuv elustiil meie tervisele.
Tulemused olid küllaltki üllatavad – selgus, et kümnetunnine istuv tööpäev võib sinu bioloogilisele vanusele lisada suisa kaheksa aastat. See, et istuva tööga kaasnevad ka muud terviseriskid nagu ülekaalulisuse risk, sundasendist tekkivad lihasvalud ning ilma piisava liikumiseta võib kõrgeneda vererõhk, pole enam kellelegi üllatus.
Kahjuks ei ole võimalik istuvat eluviisi täielikult vältida. Meie maailm on muutunud ning raske füüsilise töö asemel leiab üha rohkem inimesi end kontorilaua taga ja arvutiekraani vaatamas. Samas on võimalik vähendada istuvast tööst tulenevaid probleeme ja oma tervist taastada.
Minnes tagasi San Diego ülikooli teadlaste töö juurde, siis nende hinnangul avaldab olulist mõju juba see, kui päeva jooksul vähemalt 30 minutit füüsiliselt aktiivne olla. Küsimus on selles, mil moel see füüsiline aktiivsus enda päevakavasse lisada.
Inimesed ei ole evolutsiooniliselt arenenud istuma. Kui mõelda sellele, mida meie esivanemad on pidanud eluspüsimiseks tegema, on see tähendanud väga palju liikumist ja selle käigus ka venitamist. Tänapäevane istuv töö tähendab, et me tõenäoliselt ei liiguta ega venita end piisavalt, takistades seega organismi loomulikku tasakaalu, mis omakorda võib põhjustada erinevaid haiguseid.
Appi tuleb shindo, mis on inimese keha terviklikuna käsitlev tuhandete aastate vanune lähenemine. Kuigi shindo on pärit Jaapanist ja on seetõttu saanud olulisi mõjutusi just Jaapani filosoofilistest põhimõtetest, on oma roll ka Hiina meditsiinil, shiatsu massaažil ja ka kaasaegsel teadusel.
Konkreetne shindo meridiaanide venituste süsteem loodi Shizuto Masunaga poolt, kes tutvustas 1970. aastate lõpus seda lähenemist ka läänemaailmale. Oluline roll shindo arendamisel on olnud Kazuko Kuratomil, tänu kellele shindo oma tee ka Eestisse leidis.
Shindo pöörab erilist tähelepanu venitustele, mille abil hoitakse avatuna keha energiakanaleid ehk meridiaane. Nende energiakanalite abil on ühendatud erinevad elundid, millevaheline tasakaalu säilitamine on ülimalt oluline – igal elundil ja igal energiakanalil on täita oma konkreetsed ülesanded ning kui nad saavad oma ülesandeid täita ilma takistusteta, on saavutatud nii keha kui meele tasakaal.
Seega saab öelda, et inimese loomulik tasakaal on just see, mille poole shindo püüdleb.
Venitused kogu kehale
Shindo venitusharjutused keskenduvad piirkondadele, kust lähevad läbi meie 12 kõige tähtsamat energiameridiaani.
Kokku on kuus erinevat venitusharjutust, millest igaüks on suunatud kahele energiameridiaanile: kopsu ja jämesoole meridiaani venitus, maksa ja sapipõie meridiaani venitus, neeru ja kusepõie meridiaani venitus, südame ja peensoole meridiaani venitus, südamepauna ja kolmiksoojendi meridiaani venitus ning mao ja põrna meridiaani venitus.
Istuva töö tegijatel on tihtipeale sarnased probleemid. Shindo venitused aitavad aga tuvastatud probleemidega toime tulla. Püsivad alaseljavalud võivad vihjata näiteks neerude tasakaalutusele, ehk vaja oleks venitada neeru-kusepõie energiakanaleid. Nõrgad lihased, väsimus ning ka rohke vaimne töö ja sellest tingitud muretsemine annavad vihje, et päevakavasse peaks lisama mao- ja põrna energiakanalite venituse.
Südame ja peensoole meridiaani tasakaalutusest saab aimu aga siis, kui mureks on õlgade ja käte närvivalu, õla- ja küünarliigese valu ning ka keskendumishäired. Lisaks venitustele endale on oluline roll ka õigesti hingamisel – sügavalt kõhupiirkonnast.
Õigesti hingamine ja regulaarne treening aitab shindo mõju maksimaliseerida ning istuvast elustiilist tulenevad kummitavad terviseprobleemid selja taha jätta.
