Vastus pealkirjas esitatud küsimusele: kihiline riietus on kõigile, kes hoolivad väljas liikudes mugavast enesetundest. Võib aga olla pisut ebaselge, mida panna selga talvel trenni tehes või lihtsalt välja minnes ning kuidas valida riietuse kihte. See ülevaade on abiks.
Kihilise riietumise leiutas Odlo 1985. aastal. Igal riidekihil on oma funktsioon. Põhimõte on, et ükski ilm ei saa olla takistuseks, et nautida seda, mida sa teed. Kihiliselt riietudes saad kihte juurde lisada või neid ära võtta vastavalt sellele, kuidas ilm või tegevuse intensiivsus muutub.
Kihid jaotatakse üldiselt kolmeks.
Esimene kiht – niiskuse juhtimine
Esimene kiht on spordipesu koos aluspesuga. Selle kihi peamine funktsioon on niiskust nahalt eemale juhtida, sest kuiv nahk aklimatiseerub palju paremini. Esimeseks kihiks sobib pesu, mis on valmistatud tänapäevastest funktsionaalsetest kiududest ja uudse struktuuriga kangastest. Näiteks puuvillase aluspesu kandmine aktiivse trenni ajal vähendab funktsionaalsust ja mugavust.
Aluspesu ja spordipesu moodustavad ühtse terviku. Spordipesu pole enam kaugeltki vaid soe pesu, see on kasvanud aluspesust välimise kihini ja mõeldud kasutamiseks igasuguse liikumise ajal igasugustes tingimustes. Aluspesu on ise juba niivõrd funktsionaalne, et sellest võiks rääkida kui eraldi kihist.
Teine kiht – temperatuuri regulatsioon
Teise kihi peamine ülesanne on kaitsta külma eest ehk talletada sooja. Leidub nii naturaalsetest kui ka sünteetilistest materjalidest soojusisolatsioonikihte, mis mõlemad tagavad mugava ja muutuvale ilmastikule sobiva soojusisolatsiooni.
Kolmas kiht – kaitse
Kolmanda ehk välimise kihi peamine funktsioon on kaitsta näiteks tuule, vihma, rahe, lume ja päikese (nt kõrgmäestikes) eest. Selle tagab optimaalne kombinatsioon materjalidest, nende töötlemise tehnoloogiatest, õmblustest ja detailidest ilma, et oleks takistatud kehaosade liikumine, kuid oleks tagatud optimaalne hingavus ehk niiskuse väljapoole juhtimine.
Tunne end ja oma keha
Niisiis on riietuse valimisel kaks olulist tegurit: ilmaolud ja liikumisaktiivsus. Kehtib lihtne reegel, et mida aktiivsem tegevus, seda õhemad kihid ja vastupidi.
On hea, kui oled trennis või matkal tähele pannud oma keha reaktsioone erinevatele liikumistele ja nende seost ilmaga ning teinud sellest järeldusi. Mina kasutan kihilist riietumist alates 18 soojakraadist. Siis läheb selga topeltsärk lühikeste ja pikkade varrukatega. Kui sooja on 15 kraadi ja pisut vähem, panen peale õhukese jaki ja kannan tihti nokkmütsi. Alates 10 soojakraadist asendan pikkade varrukatega särgi õhukese fliisiga, pähe läheb õhuke Polyknit müts ja kätte samasugused kindad, jalga õhukesed tuulekindlad püksid. Mütsile on hea alternatiiv peapael, aga mulle meeldib, kui pealagi on kaetud. Umbes viie soojakraadi juures läheb selga soe spordipesu ja selle peale tuulekindel softshell-jakk ja püksid. Pähe panen fliismütsi ja kätte juba tuulekindlad kindad. Mõnest miinuskraadist alates lisan sooja pesu püksid tuulekindlate pükste alla ja teiseks kihiks kõrge kaelusega pulloveri. Kui külma on 10 miinuskraadist rohkem, asendan sooja spordipesu väga sooja pesuga. Müts on siis kahekihiline, villaga ja fliisist peapaelaga seespool (et ei torgiks), kindad on sooja voodriga ja tuulekindlad, sokid samuti villaga. Kui külma on rohkem kui 20 miinuskraadi, käin ainult matkamas ja siis kannan väga sooja pesu peal voodriga tuule- ja veekindlaid pükse, seljas paks, aga kerge pullover, selle peal paksu voodriga sulejope ja käes suletäidisega kindad.
Heaks näiteks kihilise riietuse vajalikkusest meenub matk mägedes. All nõlvadel paistis päike ja oli 20 kraadi sooja. Üleval sadas lund ja tuul tahtis vägisi kaasa viia. Sellisel matkal on kihiline riietus hädavajalik, et ennast kogu matka jooksul mugavalt tunda.
Hingavus ja veekindlus
Kihilise riietumise puhul peavad kihid teineteist täiendama. Usun, et on inimesi, kes mäletavad kunagiste kileriiete efekti. Mäletan, kui märg olin peale trenni seestpoolt, ehkki vihma ei sadanud. Rõivas lihtsalt ei hinganud ehk kogu sisemine niiskus (higi ja kondensatsioonivesi) jäi kilest sissepoole. Kile oli vajalik tuulekaitseks, aga igatahes oli see väga ebamugav.
On väga oluline, et kõik kihid hingaksid. Välimise kihi hingavust mõõdetakse eralduva niiskuse hulgana grammides ühe ruutmeetri kanga kohta ööpäeva jooksul. Seda tasub uurida aktiivse liikumise harrastajatel, sest tõhusamatel riietel on see näitaja ligi 20 000 g ruutmeetri kohta.
Välimise kihi veepidavuse määra on samuti oluline uurida ja teada. Seda mõõdetakse veehulgana, täpsemalt selle paksusena, millest alates hakkab see kangast läbi imbuma. See näitaja on parimatel rõivastel samuti umbes 20 000 mm ühe ruutmeetri kanga kohta. Lihtsam on väljenduda nii, et mõnetuhandese näitajaga jope hakkab vihma läbi laskma peale paari tundi keskmise vihma käes. Jope, mille näitaja on 20 000, ei hakka vett läbi laskma ka peale seda, kui oled mitu ööpäeva järjest korraliku vihma käes olnud. Minu käest on küsitud, et miks on vaja paksemast tuulekindlast materjalist jopet, kui on olemas õhem, kergem ja samuti tuulekindel jakk. Jaheda tuulega välja minnes tunnete erinevust: õhuke jakk jahtub tuule käes ruttu ja nii tekib kohe jahedam tunne.
Igaks elujuhtumiks oma
Räägime veidi lähemalt ka teisest kihist, milleks on Odlol enamasti sünteetilisest kiust fliisid, pulloverid ja kampsunid. Seda just väga heade niiskuse juhtimise omaduste pärast. Naturaalsete materjalidena on mõnel mudelil sünteetilisega segatud puuvilla, lisaks on olemas kvaliteetse pardisuletäitega hübriidpulloverid. Sünteetilist materjali õnnestub ka rohkem ja paremini töödelda kui naturaalset ja nii on võimalik kaalu lisamata saavutada väga erinevaid soojustasemeid.
Varasemalt ilmunud artiklitest on võimalik lugeda mütside ja kinnaste kohta. Ka spordisokke on tehtud igasugusteks tegevuseks. Odlol on paljud sokid nimetatud nende otstarbe järgi, seega ei tohiks valik olla keeruline.
Kokkuvõtteks
Kihiline riietus on kui süsteem. Vähemalt Odlo toodete kõik kihid toimivad koostöös ja iga järgnev kiht jätkab eelneva funktsioonide täitmist. Kõige olulisem neist on niiskuse juhtimine igast kihist välja nii, et see saaks lõpuks aurustuda pealmisel kihil. Lisaks saab valida kihte nii, et need täiendaksid teineteist, näiteks lisada iga järgneva kihiga soojusisolatsiooni või valida kõik kihid selle järgi, et need kuivaksid kiiresti.
Kihiliselt riietuda sobib alati, kui midagi väljas ette võtad, sest nii saad kanda õhemaid ja kergemaid riideid, neid vajadusel kohandada ning tunda end mugavalt kogu aeg. Nii saad nautida väljas olemist kauem ja intensiivsemalt ja keskenduda täielikult sellele, mida teed. Halb ilm ei saa olla põhjuseks, miks jätta välja minemata.
Mõne tuntud materjalikategooria plussid ja miinused
Sünteetiline: kuivab kiiresti, juhib niiskust hästi eemale, kerge, võib taastöödelda, soodne, puudub loomulik higilõhnaeemaldus.
Vill: naturaalne, peab hästi sooja, juhib niiskust hästi eemale, higilõhna loomulik ventilatsioon, kuivab aeglasemalt kui sünteetilised materjalid ja on raskem.
Suled: naturaalne ja väga hea soojapidavus, kerge, kompaktne, suhteliselt kallis, kuivab aeglaselt.
Puuvill: naturaalne, soodne, mitmekülgne, ei pea hästi sooja, ei juhi niiskust hästi eemale.
Soovitused
Vali alati pesu, mis on suuruselt paras ja on ihu vastas nagu teine nahk.
Soojusisolatsiooniks vali soe, kuid võimalikult kerge kiht.
Välimiseks kihiks vali sobiv kaitse just ilmastiku eest ning selline väline kiht, mis laseb end vabalt liigutada.
Ära unusta kindaid, mütsi, salli ja sokke. Need vali vastavalt oma tegevusele.
Tekst: Ahto Palju, Odlo esindaja Eestis
Fotod: Odlo
