Kui norskamine muutub nii endale kui teistele ebameeldivaks ja liigväsimus kimbutab, tuleks unearsti hinnangul probleemidega koheselt tegeleda, kuna korraliku ravi puudumisel võivad norskamine ja liigväsimus põhjustada tervisemuresid.
“Nohisemine või norskamine viitavad takistusele hingamisteedes,” selgitab Sakala Unekeskuse unearst Heisl Vaher. Tema sõnul tekib kõikidel inimestel uneajal hingamisteede lihaste lõdvestumine ning kui hingamistee jääb kitsaks, tekibki norskamise või nohisemise heli.
Kui sageli oleme näiteks lähedase inimese norskamisega harjunud, siis tegelikult võib olla see märk millestki tõsisemast. Norskamine ei viita sügavale, “magusale” ja heale unele, sest õhk ei saa sel ajal vabalt liikuda, muutes une kvaliteeti seeläbi kehvemaks.
“Norskamine võib viia neelupiirkonna kudede väljavenimiseni ning aja jooksul muutuda eriti valjuks,” räägib Vaher ja lisab, et norskamist tuleks ravima hakata kohe, kui norskamine ilmneb.
Teatud juhtudel võib norskamisest unearsti sõnul välja kujuneda ka uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamiskatkestus ning sellisel juhul on ravi kohe kindlasti vajalik.
Kui inimene norskab, siis tema nina ja neelu limaskest kuivab ning muutub ärritunuks. “Ninas võib koguneda koorikuid ja sekreeti. Sekreedi valgumine kurku on tavapärane – hommikul on seda raske välja köhida ja nuusata,” ütleb Vaher ja rõhutab, et norskamine tekitab limaskestale trauma, mis väljendub hommikuses kurgu kipituses ja ärritustundes.
Liigväsimus halvendab vaimse töö võimekust
Lisaks norskamisele on sagedaseks probleemiks ka liigväsimus, mis on enamasti tingitud unehäiretest. “Unehäireid on erinevaid ja need on sageli seotud uneaegsete hingamishäiretega,” räägib Vaher. Tema sõnul võivad hingamishäired kaasneda uneaegsete liigutushäiretega, nagu näiteks perioodiline jäseme liigutamise häire või rahutute jalgade sündroom. “Väga sageli kulgeb unetus koos päevase liigse väsimusega,” võtab Vaher teema kokku.
Liigväsimus on ohtlik, sest sellisel juhul on eelkõige halvenenud vaimse töö võimekus. “Seevastu üleväsimus on viiteks pikaajalisele probleemile, mille taga võib lisaks unehäirele olla kauakestnud liigne vaimse- või füüsilise töö koormus,” sõnab Vaher ja lisab, et väsimuse korral tekivad mitmed kehalised muutused.
Näiteks halveneb keha temperatuuri regulatsioon – väsinuna tajume oluliselt kergemini külmatunnet. Unearsti väitel muutub liigväsimuse korral ka söögiisu ja siis eelistatakse kiiresti energiat andvaid toite. “Ühtlasi võivad tekkida muutused keha immuunsüsteemis, mis tähendab, et me muutume haigustele, eriti külmetushaigustele rohkem vastuvõtlikuks, kuid esile võivad kerkida mitmed kroonilised haigused ning neid on raskem kontrolli all hoida,” hoiatab ta.
Kuidas norskamist ja liigväsimust ravida?
Heisl Vaheri sõnul uuritakse hingamishäireid uneuuringute abil, et määrata õige raviviis. Näiteks on võimalik norskamist ravida CPAP-aparaadi abil. CPAP (ingl k. continuous positive airway pressure) ehk püsiva positiivrõhu seade on mõeldud öise hingamishäire ja sealhulgas obstruktiivse uneapnoe raviks. Seade hoiab kokkuvajunud ülemised hingamisteed mehaaniliselt rõhu abil avatuna ning seda on võimalik kodus kasutada.
“Aga on ka olemas suusisene norskamisvastane kape, positsiooniravi seade, kirurgiline ninahingamise korrigeerimine, kirurgiline neelu piirkonna korrigeerimine ning ka müofunktsionaalne ravi,” selgitab Vaher ja ütleb, et norskamise ravi puhul kasutatakse erinevaid ravimeetodeid kombinatsioonis ja sõltuvalt iga patsiendi vajadustest.
Kui kimbutab liigväsimus, siis selle puhul tuleb unearsti hinnangul esmalt uurida, kas ja milline unehäire on põhjuseks ning vastavalt sellele valida raviviis.
Lisaks norskamisele ja liigväsimusele võib doktor Vaheri sõnul olla unehäirete põhjuseks veel unetus, uneaegsed liigutushäired, nagu näiteks rahutute jalgade sündroom või hammaste krigistamine ning veel rida põhjuseid.
