Rannavõrkpall on ala, mis leiab endale järjest rohkem austajad harrastussportlaste hulgas. Mis on see, mis selle ala juures lummab, millest tasuks huvilistel alustada ja mida põnevat maailmas rannavolle huvilistele pakutakse, sellest rääkisime harrastusvõrkpallur Inga Parvega.
Millal ja miks võrkpalliga alustasid?
Alustasin Viljandi Spordikoolis Merle Keerutaja juhendamisel võrkpallitreeningutega aastal 1999, olles ise 13-aastane.
Aasta varem olin proovinud suusatrenne, mille ajastusega läks aga nihu – liitusin kevadel, mistõttu olin enne talve tulekut suusakeppidega mäkkejooksudest nii tüdinenud, et loobusin enne kui suusad alla sain. Pärast ebaõnnestunud katset suusatajaks hakata, läksin suhteliselt juhuslikult klassikaaslaste tuules võrkpallitrenni. Olenemata asjaolust, et sõbrannad katkestasid, jäin mina püsima ja sain endale sõbrad, kellega suhtlen senini.
Võrkpall oli Viljandis väga populaarne ja ka edukas. Noppisime pea kõik karikad, mis saada oli, võimalik, et ka see edutunne hoidis mind ala juures. Kui enamik noori teenis suvel taskuraha mõne tööotsaga, siis mina veetsin loojanguni päevad Viljandi rannas volletades.
Kui sageli praegu võrkpallitrennis käid?
Möödunud hooajal mängisin aastaringselt vaid rannavollet. Sügisel/talvel kaks korda nädalas ja kevad/suvel vahel isegi neli korda nädalas. Rõõm on tõdeda, et rannavolle treeningvõimalused aastaringseks harrastamiseks pealinnas kasvavad. Hiljuti tuli näiteks Ülemiste City välja infoga, et rajavad veel sel aastal kuue väljakuga Ülemiste Beach House’i.
Rannapall on mu asendamatuks kaaslaseks ka reisidel, enne jätan kingad maha, aga pall peab kohvrisse mahtuma. Kui sihtkohas platsi pole, siis kõksin niisama reisikaaslasega.
Miks eelistad rannavollet saalivõrkpallile?
See on kaasahaaravam ning kuna mängitakse pehmel liival, hoiab see ka liigeseid. Saalivõrkpall ei lae mind seletamatutel põhjustel emotsionaalselt nii palju kui rannavolle. Kuna pole mõtet kulutada vaba aega tegevustele, mis sind ei rõõmusta ega toida, siis olengi praeguseks saalivõrkpalliga hüvasti jätnud. Ei julge aga öelda, et see alatiseks nii jääb, vahest oligi lihtsalt pausi tarvis. Seda näitab tulevik.
Kellega koos trenni teed?
Trenni teen peamiselt sõpradega, aga kuulun ka Swedbanki Spordiklubisse. Aastate jooksul olen olnud erinevate võrkpalliklubide liige ja noorena suisa koondislane. Need hetked jäävad aga kaugesse minevikku.
Millest koosnevad sinu volletrennid ehk kui palju on elementide ja tehnika harjutamist, kui palju mängimist?
Olen alati olnud selle koolkonna austaja, et mida raskem treeningul, seda kergem lahingus ning arvan ka, et treeningul mängimine pole sama, mis võistluspinges mängimine. Neil põhjustel pühendan treeningud peamiselt harjutustele. Seda enam, et meie tasemega mängijate jaoks on rannavolle ja saalivõrkpalli mängujoonis totaalselt erinev ning kuna meie treeninggrupis on ka saalivolle mängijaid, siis proovime ikka läbi harjutuste rannavõrkpalluriks hakata, mängu „pakkida“ ja palli valdamist arendada.
Mis sulle võrkpalli juures kõige enam meeldib?
Minu jaoks on see teraapilise mõjuga spordiala, see on mu elustiil. Rannavolle on peaga mäng, ainult lihasmass, kiirus ning pikkus heaks ei tee.
Mulle meeldib volle kogukond. Kuigi ei tahaks stereotüüpe luua, siis sellegipoolest saan öelda, et võrkpallurid on väga avatud ning sõbralikud, kellega tänu ühisele kirele saab kiirelt sina-sõbraks. Reisin palju ning võrkpall on kui liim eri kultuurides inimestega suhtluseks. Olen saanud mitmeid häid sõpru välismaalt just tänu rannavollele, kohtume siiani mõnes maailma paigas. Näiteks sain Viinis teha trenni tänu sõbrannale, kellega tutvusin Caymani saarel.
Milliseid omadusi võrkpall on sinus kõige enam arendanud?
Meeskonnatööd ja teistega arvestamist. Ambitsioonikust ning edutunde janu. Siinkohal tervitan treenerit Merle Keerutajat!
Meeskonnasport üldiselt toetab kohusetunde arendamist ning distsipliini. Ei teki olukorda, et ei viitsi trenni minna, kuna see paneks teised ebamugavasse olukorda. Näiteks rannavolles, kus neljakesi trenni tehakse, võib trenn sel juhul üldse ära jääda.
Kas osaled harrastajate turniiridel ja kui, siis mida see juurde annab?
Olen loomupoolest üsna eesmärgipõhine inimene. Ilma eesmärkideta kaob motivatsioon ning pingutusvõime treeningutel. Lisaks individuaalsetele eesmärkidele mõne uue elemendi omandamisel, sean endale hooajaeelselt osaluspõhised eesmärgid. See aga ei tähenda, et panen endale poodiumikoha pinge peale, vaid lepin endaga kokku võistlusgraafikus. Eesmärk on realiseerida oma oskusi maksimaalselt ka võistluspinge all. Seega, lõpptulemusest olulisem on mängu kulg. Vahel annab parema fiilingu ülitasavägistes heitlustes kaotamine kui suureskooriline võit. Muidugi, mulle meeldib võita ka, aga see pole primaarne.
Tööandja Swedbankiga osaleme Firmaspordi korraldatavatel turniiridel, üle-aasta toimuvatel Euroopa Firmaspordi mängudel. Suvel võtsin osa Eesti Võrkpalli Liidu korraldatavatest GP-dest ja Tallinnas toimunud Pirita rannavolle karikasarjast. 2018 käisin Itaalias rannavolle harrastusturniiril Mizuno beach-volley maratonil, kus on ruumi igal tasemel mängijatele -turniirid toimuvad nii paarides, kolmikutes kui isegi nelikutes. See on hea võimalus ühildada reisimine ning sportimine.
Kuidas võrkpall sinu elu on muutnud?
Olen mitmeid kordi mõelnud, kui tänulik ma sellele hobile olen. See on andnud mulle siiski kindla fookuse vaba aja veetmiseks, loonud mitmeid emotsionaalseid hetki ja avanud uusi võimalusi. Taganud ägeda sõpruskonna. Näen sagedamini sõpru, kellega koos treenin ning jagame samu väärtusi. Oleme ehitanud sõprade kodudesse privaatseid rannavolleväljakuid, et kokkusaamisi spordiga rikastada.
Millest peaks alustama inimene, kes pole võrkpalliga väga kokku puutunud või kel on algteadmised olemas, aga pole ammu mänginud?
Võrkpalli kogukond on aastatega oluliselt kasvanud. Rahvaliigas, kuhu sobivad ka vähese kogemusega mängijad, osaleb üle Eesti igal aastal erinevate tugevusgruppide peale kokku umbes 150 tiimi. Esiliigas on tänavu nii naistel kui meestel kirjas suisa 13 võistkonda. Seega valikut jagub.
Kõige olulisem ongi vast enda oskuste adekvaatne hindamine ning seeläbi leida võimalus sobiva treeninggrupiga liituda. Rahvaliiga tiimid on sellised, kes vähemalt kord nädalas ikka trenni teevad ja saali püsiaega omavad, kas siis treeneriga või niisama mängimas käies. Lisaks tehakse kevadeti terviseturniire just algajatele, kuhu võib ka ühe turniiri tarbeks oma pundi kokku panna.
Alustuseks tasub uurida infot mõnelt võrkpallurilt, liituda sotsiaalmeedias võrkpalli gruppidega või isegi pöörduda otse föderatsiooni, kes oskavad edasi suunata. Soovitan alustada treeneriga treeningutel, nii on kindlam, et valesid liigutusi sisse ei harjuta ja areng on kindlasti kiirem. Isegi kui pannakse sõpruspunt kokku ning treenerit ei leita, soovitan määrata igaks treeninguks kellegi juhendajaks, kes harjutusi ette valmistab ning treeningut läbi viib.
Facebookis on grupid, kus leiab võrkpalliga, sealhulgas ka treeninggruppidega, seonduvat infot: „VÕRKPALL“ ; „Võrkpalligrupp“.
YouTube’is tasub üle käia „Credit24 Rahvaliiga Võrkpallikool’i“ kanal, mis näitab legendaarse treeneri Laimons Raudsepa juhendamisel kätte saalivõrkpalli põhielemendid.
Minu lemmik rannavolle kanal, kust ise harjutusi otsin, on YouTube’is The McKibbin Brothers
2018. aastal osalesin Beach Box Camp’i rannavolle laagris Mallorcal. Ka seal olid treeninggrupid väga erineva tasemega ning soovitan kõigil asjaarmastajatel seal laagris ära käia. Kaks korda päevas sai tippmängijate juhendamisel treenida. Kõik nädala jooksul peetud 14 trenni olid erineva treeneriga ja igas trennis pühenduti kindlale mänguelemendile. See oli väga edasiviiv ja samas mõnus reis.
Mille osas tuleb algajal kõige rohkem vaeva näha, millised võivad olla alguses tagasilöögid ja mis võiksid olla need asjad, millest juba üsna varsti saab rõõmu tunda?
Üldiselt on spordiga sina-peal olevatel inimestel mistahes vanuses võimalik võrkpall selgeks saada. Osadel harrastajatel on selleks suuremad eeldused kui teistel. Näiteks imetlen oma tuttavate korvpallurite pundi liikumiskergust ja osavust rannaliival. Nende mängutehnikat nähes ei aimaks eales, et spordikooli põhja ja algteadmisi all pole. Kõik on võimalik, ka täiskasvanueas alustades.
Oluline on võtta jõukohaseid eesmärke, teha eeltööd YouTube’i ja Instagrami vahendusel teooriateadmiste kasvatamiseks ning alustada treeneriga, kes saab koheselt tehtavaid vigu fikseerida, nii on areng võimalik ja teostatav.
Kuigi võrkpallis puudub füüsiline kontakt vastasega, siis oleme iseendale suurimad vaenlased ja nii on eriti harrastajatel sage hüppeliigeste venitus jms pisivigastused. Nende tagasilöökide vältimiseks tuleb väljakult teadlikult tegutseda, tunnetada oma keha ja kindlasti tegeleda ka üldfüüsilise treeninguga, et ükski kehaosa logisema ei hakkaks.
Miks soovitaksid võrkpalli mängida?
See on lihtsalt nii äge ja kaasakiskuv ala. Võistlusvõimalusi on palju igale tasemele ja suvel saab lisaks sportimisele pruuniks. Tõsi on aga see, et kui sellest alast naudingut ei saa, siis pole mõtet kangutada, igaühele oma. Mõni loobib discgolfi, mõni mängib rannatennist, mõni käib lihtsalt jooksmas või rullimas jne, valikuid on mitmeid. Kõige olulisem on, et inimene liiguks piisavalt, siis püsib meie tänapäeva infomürast ja elektroonikast tulvil maailmas vaim ka terve.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu / Gertrud Alatare
