Pähklid ja seemned sisaldavad palju kasulikke aineid ning mõjuvad kehale hästi. Need sobivad suurepäraselt magusasõpradele, kes otsivad suhkrule vahelduseks mõnda tervislikumat alternatiivi. Hommikul toitva ampsuna või lõunal kergeks vahepalaks, smuutide sisse või salatite peale, valikuid on lõpmatult!
Pähklid ja seemned sisaldavad mitmeid vajalikke aineid keha toimimiseks. Kuigi nende söömine igal kujul mõjub kehale äärmiselt hästi, on paar nippi, kuidas meie organism veelgi kergemalt vajalikuid ained kätte saab. Pähklid ja seemned on sageli üsna pisikesed, kuid pakatavad kasulikest ainetest, seetõttu jääb mõnikord ainult närimisest väheks. Selleks aitab hästi nende eelnev leotamine või purustamine. See garanteerib, et need ei lähe läbi soolestiku ja organism on võimeline omandama kõik vajalikud ained.
Pähklid ja seemned ei ole mitte ainult kasulikud, vaid ka äärmiselt maitsvad. Eriti hea on nende juures asjaolu, et neid annab sobitada nii magustoidu kui soolasega. Üks lihtsamaid võimalusi on lisada neid smuutidesse, kus pähklid ja seemned purustatakse blendris ning see tagab kõikide kasulike ainete kättesaadavuse. Samuti võib neid hakkida või purustada käsitsi ning lisada nii erinevatele roogadele. Hästi sobivad need salatite ja püreesuppide peale, samuti ka paljude vokiroogade kõrvale. Kuid olenevalt maitsest võib neid lisada peaaegu kõikjale. Lisaks pähklite söömisele võib kasutada ka nendest valmistatud õlisid.
Tulvil head ja paremat
Pähklid ja seemned sisaldavad hulgaliselt mineraalained – kaltsiumit, seleeni, fosforit, magneesiumi, kaaliumi, rauda, tsinki, vaske ja mitmeid teisi. Seetõttu võib pidada neid üheks mitmekülgsemaks loodusanniks, varustades keha mitmete vajalike ainetega. Kõik need mineraalained mängivad suurt rolli tervise ning organismi töövõimekuse säilitamise seisukohast ja aitavad meil olla terved ning tugevad.
Pähklites leidub mitmeid häid rasvu, mis on samuti keha seisukohalt äärmiselt tähtsad. Meie toidulaud sisaldab sageli küllastunud rasvhappeid ehk loomseid rasvu, mis ei ole keha jaoks suures koguses kasulikud. Hulga vähem tarbime aga küllastumata rasvu ehk taimseid rasvasid, mis on organismi seisukohast tunduvalt paremad, sisaldades antioksüdante ning vitamiine.
Sarnane olukord valitseb ka valkude osas, eestlane on suur piimatoodete ning liha armastaja, saades nendest suures koguses loomseid valke. Need aga koormavad liigselt neere ning avaldavad ebasoodsat mõju luude tugevusele. Seetõttu tuleks eelistada vahelduseks taimseid valke, mida leidub rohkelt just pähklites ja seemnetes.
Samuti sisaldavad need kehale vajalikke kiudaineid, mille vähene tarbimine võib tekitada mitmeid tervisehädasid. Kiudaineid aitavad meie kehas aeglustada süsivesikute omandamist ning toidavad soolestiku häid baktereid, mis võitlevad haigustega ja hoiavad immuunsüsteemi tugevana.
Mõjuvad kehale hästi
Kõige olulisem on toidu kvaliteet ning selles sisalduvad vajalikud vitamiinid. Seetõttu võib öelda, et kuigi pähklid ja seemned sisaldavad palju rasva ning on väga kaloriterohked, ei oma see tähtsust, kuna keha omandab sealt organismi tööks vajalikke aineid ning tegemist ei ole tühjade süsivesikutega. Seega aitab pähklite ja seemnete järjepidev tarbimine hoida kaalu kontrolli all.
Samuti mängivad suurt rolli pähklites sisalduvad oomega-3-rasvhapped ning aminohape arginiin. Mõlemad aitavad ennetada südame ja veresoonkonna haigusi. Oomega-3-rasvhapped ei lase verel kergesti pakseneda, mis hoiab omakorda ära trombide tekke ja veresoonte sulguse. Arginiin aitab toota lämmastikoksiidi, mis reguleerib vererõhku ja aitab alandada kolesteroolitaset. Sama efekti loob ka pähklites sisaldub E-vitamiin, mis takistab halva kolesterooli oksüdeerumist organismis ning vähendab vereliistakute kokkukleepumist, alandades seetõttu trombi tekkimise ohtu.
Pähklid sisaldavad rohkelt B-vitamiini, mille tase on tihti madal just stressi põdevatel inimestel. B-vitamiin on aitab glükoosi energiaks muuta ning vähendab seetõttu väsimust, aidates inimesel olla energilisem.
Pähklites ja seemnetes leiduv magneesium on oluline närvisüsteemi jaoks. Selle puudumine kehas võib avalduda lihaskrampidena, näidates, et organismi tasakaal on paigast ära. Magneesiumipuudus muudab ärevaks ning ei lase täielikult lõõgastuda.
Tekst: Kaisa Kiriland
Fotod: Pexels
