Eesti Olümpiakomitee tähistas 100 aasta möödumist Antwerpeni 1920. aasta olümpiast, mis olid toona värskelt olümpiaperre võetud iseseisvale Eesti Vabariigile esimesed suveolümpiamängud.
Just Antwerpenist võitsid Eesti sportlased esmakordselt sini-must-valge all esimesed olümpiamedalid – Eesti esimeseks medaliks sai Jüri Lossmann maratonis teenitud hõbemedal, esimeseks olümpiavõitjaks tuli tõstja Alfred Neuland, samuti võitis Alfred Schmidt (hiljem Ain Sillak) tõstmises hõbemedali.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Thomas Bach saatis ajaloolise sündmuse puhul oma õnnitlused: „Palju õnne Eestile teie esimese olümpiamängude kuldmedalivõidu 100. aastapäeva puhul. Eesti on võimas olümpiamaa: väike rahvas, kes võidab järjekindlalt medaleid. See võit tegi teid kuulsaks ja sillutas tee sajandipikkusele suurepärasele olümpiaajaloole, mille jooksul olete võitnud üle seitsmekümne medali. Minu tänusõnad ja tänulikkus lähevad Eesti Olümpiakomiteele president Urmas Sõõrumaa võimeka juhtimise all olümpiaväärtuste levitamise jätkuva töö eest kogu riigis. Soovin teile järgmist 100 aastat sportlikku tipptaset!“
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa lausus, et ajaloo mäletamine on oluline, kuna me kõik teame, kui tähtsad on elus esimesed sammud. „Süüvides toonasesse olustikku ja vaadates isiksuste sisse, võib küll öelda, et kõrgematele pjedestaali kohtadele asja pole, kui pole sportlike võimete kõrval vaimsust, tegutsemisvõimet ja võimet näha ühiskonda laiemalt. Alfred Neuland võttis osa Esimesest maailmasõjast, kaitses riiki, tegi sporti, tal õnnestus minna Antwerpenisse ja tulla olümpiakullaga tagasi, ta oli ettevõtja, spordikohtunik, treener. Tahan tuletada tulevastele sangaritele meelde, et ainult sporditegemine võib juhusega pooleks viia eesmärgini, aga kui vaatad ühiskonda laiemalt, siis on võidud magusamad ja võid oma rahva keskel muutuda legendiks. Hoiame Eesti spordi lippu kõrgel!“ ütles Sõõrumaa.
Valgast pärit Alfred Neulandi olümpiavõit 29. augustil tõstmise kergekaalus (alla 67,5 kg meeste hulgas) 100 aastat tagasi oli ülekaalukas, sest Neulandi tulemused olid parimad kõigis kolmes tõsteviisis: 72,5 kilo ühe käega rebimises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Ka Alfred Neulandi edasine karjäär oli silmapaistev: 1922. aastal tuli ta Tallinnas Estonia kontserdisaalis kodupubliku ees maailmameistriks ning püstitas karjääri jooksul kokku 10 olümpia- ja maailmarekordit. Neuland on ühtlasi esimene kahekordne eestlasest olümpiamedalimees, sest 1924. aastal Pariisis võitis ta hõbemedali tõstmise keskkaalus. Lisaks sportlikele tulemustele hinnati teda ka tõstespordi uuendajana ja tõstetehnika täiustajana.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi teadur Kalle Voolaid märkis, et Eesti delegatsiooni osalemine Antwerpeni olümpiamängudel ja võidetud medalid tähistasid olulist verstaposti mitte üksnes Eesti spordiajaloos, vaid ka Eesti jaoks riigina. „See oli hetk, kui noor Eesti Vabariik hakkas ellujäämiseks kiirkorras rahvusvahelist tunnustust otsima. ÜRO eelkäija Rahvasteliidu liikmeks meid kohe ei võetud, aga nutikad eestlased vaatasid laiemalt ringi. Olümpiamängudele minek oma lipu all andis Eestile esimese suure olulise rahvusvahelise tunnustuse. Meie sportlaste väärikas esinemine, võidetud olümpiamedalid ja isegi äramärkimine Pierre de Coubertini poolt näitas, et tunnustus oli päriselt olemas,“ rääkis Voolaid.
Pierre de Coubertin ütles 1920. aastal Antwerpenis: „Ikkagi õnnestusid seitsmenda olümpiaadi mängud briljantselt. Asjad said aetud, mõnel puhul ka rekordid löödud. Erilist tähelepanu pälvis kuulus maratonijooks. See jooks peetakse ajaloolisel distantsil, mis ulatus Maratonist Ateenasse ja selle pikkus on umbes 42 kilomeetrit. Selle taasleiutajaks oli muide Prantsuse Instituudi liige. Niipea kui ta kuulis minu plaanist olümpiamängud taaselustada, informeeris entusiasmist pakatav Michel Breal, et ta paneb välja hõbekarika auhinnaks sellele jooksjale, kes suudab korrata klassikalist jooksu – kuid seejuures ise ära suremata! Igaüks teab, kuidas joosti 1896. aastal esimene maraton Maratonist Ateenasse ja kuidas võitja, karjus nimega Spiridon Louis, oli selle nimel läbinud kahepäevase paastu ja veetnud öö pühapiltide juures palvetades. Sellest ajast saati pole me enam näinud nii värskeid ja entusiastlikke noori mehi staadionil jooksmas, kui nüüd, 22. augustil 1920. Esimene neist oli pärit Soomest, teine Eestist ja nii haarasid kaks noort vabariiki endale ihaldusväärsed loorberid.“ Lossmani hõbemedal maratonis oli iseseisva Eesti Vabariigi esimene olümpiamedal.
Antwerpenisse saadetud Eesti delegatsiooni suuruseks oli 14 sportlast, kes võistlesid kolmel erineval spordialal – tõstmises, maadluses ja kergejõustikus. Eestlased võitsid Antwerpeni olümpiamängudelt kolm medalit – tõstmises Neuland ja Alfred Schmidt (hiljem Ain Sillak) tõstmises vastavalt kulla ja hõbeda ning Lossman maratonijooksus hõbemedali.
Ajaloolise sündmuse tähistamiseks andis Eesti Post välja temaatilise hõbemargi ning Tiit Lääne esitles värskelt ilmunud raamatut „VII olümpiamängud. Antwerpen 1920.“
Allikas: EOK
