ajakirja Toetavad

Tunnete söömine – kuidas emotsionaalset söömist ära tunda?

Emotsionaalne söömine

Toit ja emotsioonid käivad käsikäes. Isegi kui tarbime sööki ainult möödaminnes nn kütusena tormakal tööpäeval, võib osal juhtudel olla tegemist mitte füüsilise, vaid emotsionaalse nälja kustutamisega.

Kui uurida aga emotsionaalset söömist selgitavaid teooriaid, leiame tihti, et seda käsitletakse pigem kui miskit, mida me ise ei kontrolli ja mis meie tervist mõjutama kipub. Kellele ei oleks võõras süüa/juua stressirohkel perioodil automaatselt seda, mis rahulikumal ajal pigem peolaualt vastu vaatab?

Märkamata keha signaale ja valides toitu ainult impulsside najal, võime sageli langeda mõne trigger’i ohvriks, mis paneb käe toidu järele haarama. Olgu selleks reklaamid, seltskond, armastuse vajadus vms, saab neid nn päästikuid ära tunda ja nendega tegeleda. Märkamatu emotsionaalse söömise saab muuta tundeküllaseks siin ja praegu elu nautivaks kogemuseks.

Emotsionaalne söömineKas mul on tegelikult nälg ja mis mind „sööb”?

Emotsionaalse stressisöömise puhul oleks hea oma käitumist jälgida ja märgata, millal käsi toidu järele haarab. Kas pärast pikka tööpäeva lõppu paneb pingelangus maiustama? Vastates küsimustele, kuidas see juhtub ja mida ma tegelikult vajan, võime leida, et sageli kustutame füüsilise nälja asemel hoopis emotsionaalset. Kuidas neil aga vahet teha?

Füüsiline nälg

aeglane – tekib järk-järgult

paindlik – saab edasi lükata

energiavajadus – keha vajab toitaineid

neutraalne – mitte pealetükkiv

tahan süüa – kõht annab füüsiliselt märku

Emotsionaalne nälg

äkki – tekib hoiatamata

kohe on vaja – ei saa edasi lükata

kindel toit – peas on kindel toit/jook, mida tahaks ka siis, kui kõht on täis

süütunne – võib tekkida pärast

Millised on minu päästikud?

Toit on üks kiiremaid allikaid, mis pakub naudingut. Lemmiktoitude kättesaadavuse lihtsus võib teha keeruliseks teadliku valiku langetamise. Tasub märgata trigger’eid ehk signaale, mis ajendavad sööma. Järgnevalt mõni näide. Kas oled mõna neist enda juures täheldanud?

Füüsilised

janu; väsimus; süljeeritus; vajadus närida, limpsida, imeda, krõmpsutada; valu; hormonaalsed tsüklid; haigused ja ravimid

Keskkondlikud

toiduajad; toit on nähtaval; reklaam; sotsiaalsed sündmused (kino, peod, kohtumised); telefoniga rääkides; „kohustuslik” söömine; portsjoni suurus …

Emotsionaalsed

mõnutunne; tasu, preemia; armastus; igavus; stress, mure ja pinge; üksildus; kurbus; viha; vältimine; dieedi vaimsus; rahulolematus kehaga

Vali välja 1–3 peamist mõjutavat vallandajat ja proovi nendega tegelema hakata.

Emotsionaalne söömine

Võta hingetõmbepaus ja tee midagi muud

Automaatpilooti söögivalikute tegemisel aitab maha võtta teadlikult võetud paus. Enne järgmist söömasööstu tuleks tähelepanu viia toidult kõrvale ja seda saab edukalt teha näiteks järgnevate nippide abil:

NIPP 1: sule silmad ja keskendu järgmised kolm minutit ainult hingamisele. Kui mõte läheb rändama, võib mõttes valjult numbreid lugeda – sisse hingates loendada nt seitsmeni ja välja hingates üheteistkümneni. Hingetõmbepaus laseb kehal rahuneda ja leiame vastuse küsimusele, kas ma tegelikult olen näljane või vajan midagi muud.

NIPP 2: koosta nimekiri tegevustest, mida võiksid teha söömise asemel. Valik on vaba ja sinna võib sattuda e-kirjade lugemine, unustatud hobi, sõbrale helistamine vmt. Soovitatav olekski leida nimekirja neid tegevusi, mis turgutavad. Võib-olla kulukski enne järgmise jäätise söömist ära hoopis üks mõnus jalutuskäik?

Tundeküllaste toiduelamusteni!

 

 

Tekst: Mirko Miilits, tervisenõustaja,  www.mirkomiilits.ee

Fotod: Shutterstock.com

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*