ajakirja Toetavad

Diagnostilised saunakaalud – lihtsad, kiired ja mugavad abilised

Saunakaalud

Tehnoloogia arenguga on uue tähenduse pälvinud täiesti tavaline saunakaalgi. Tänaseks suudavad nutikad kaalud lisaks kehamassile (kg) mõõta ka kehamassiindeksit (BMI), keha rasvaprotsenti, veesisaldust (%) ning luu- ja lihasmassi.

Egle Eller-Nabi
Egle Eller-Nabi

Diagnostilise kaalu töö põhineb bioelektrilise takistuse analüüsimisel, mis tähendab, et inimese kehast lastakse läbi märkamatut ja täielikult ohutut elektrivoolu, mille abil on võimalik füüsilisi näitajaid sekunditega määrata. Tulemused arvutatakse põhimõttel, et lihaskude ja vesi juhivad elektrit paremini (olles seetõttu väiksema takistusega) kui luud ja rasvkude, mis juhivad elektrit halvemini. Lisaks suudab kaal arvestada selliste püsivate ja individuaalsete näitajatega nagu vanus, pikkus, sugu ja aktiivsustase. Ent meeles tuleb siiski pidada tõsiasja, et diagnostilise kaaluga mõõdetud väärtused on tegelike meditsiiniliste analüüside ligikaudne tõlgendus, mistõttu täpsete keha rasvaprotsendi, veesisalduse ning lihas- ja luumassi määramiseks tuleb pöörduda arsti poole, kes kasutab selleks spetsiaalseid vahendeid ja protseduure.

Lihtne ja mugav

Miks siis eelistada diagnostilise saunakaalu kasutamist kodus? Vastus on selge: see on lihtsaim, kiireim ja mugavaim võimalus hoida silma peal oma füüsiliste näitajate muutustel pikema ajavahemiku jooksul. Võimalikult täpsete ja võrreldavate mõõtmistulemuste saamiseks tuleks ennast võimalusel kaaluda alati ühel ja samal kellaajal, soovitavalt hommikuti pärast tualetis käimist, tühja kõhuga ja ilma rõivasteta. Selleks, et diagnostilised kaalud saaksid mõõtmisel elektrivoolu läbi keha juhtida, tuleks end kaaluda kindlasti paljajalu, kusjuures jalad võiksid olla pisut niisked, sest täiesti kuivad tallad ei juhi piisavalt hästi elektrit ja tulemused võivad olla seetõttu ebatäpsed. Oluline on meeles pidada, et kehakaalu lühiajalised kõikumised mõne päeva lõikes on tavaliselt tingitud vedelikukaost, mis võib pärssida meie heaolutunnet.

Kaalud

Andmeid saab analüüsida

Mõned nutikamad kaalud on võimalik ühendada Bluetoothi või Wi-Fi-ühenduse kaudu mobiilirakenduse või internetikeskkonnaga, kus on võimalik jälgida oma erinevaid füüsilisi näitajaid graafiliselt pikema aja jooksul. Eri andmete teadmine ja jälgimine võib kasvatada inimeste teadlikkust tervislikust eluviisist ja soodustada eri terviseriskidest hoidumist.

Mis on mis?

Kehamassiindeks on suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Täiskasvanud inimesel peetakse normaalseks kehamassiindeksit 18,5–24,9. Laste puhul mängib olulist rolli vanus. (Vt tabelid 1 ja 2)

Tabel 1 Kehamassiindeksi alusel ülekaalu hindamine täiskasvanutel. WHO, 2000

KMIHinnang
Alla 18,5Alakaal
18,5-24,9Normaalkaal
25,0-29,9Ülekaal
30,0-34,9Rasvumise I aste
35,0-39,9Rasvumise II aste
Üle 40Rasvumise III aste

Tabel 2. Kehamassiindeksi alusel ülekaalu hindamine lastel (allikas: Grünberg, H.; B. Adojaan; M. Thetloff. Kasvamine ja kasvuhäired. Metooline juhend laste füüsilise arengu hindamiseks. Tartu, 1998)

Lapse vanusÜlekaalAlakaal
7-9>19<14
10-12>22<15
13-15>24<16
16-18>25<17

Keha rasvaprotsent näitab rasva osakaalu inimese organismis. Normid sõltuvad soost ja vanusest. Naistel on keha normaalne rasvaprotsent kõrgem kui meestel. Liiga kõrge rasvaprotsent võib viidata rasvumisele ja põhjustada terviseriske. Ka liiga madal rasvaprotsent võib tervisele ohtlik olla. Eluks vajalik minimaalne rasva osakaal on meestel 2% ja naistel 10–12%. Keharasva sisalduse hindamist vaata lähemalt tabelist 3.

Tabel 3. Keha rasvasisalduse (%) hindamine (allikas: Lohman, T. G. 1992. Advances in Body Composition Asessment. Current Issues in Exercise Science Series. Champaign, IL: Human Kinetics.)

 MEHEDNAISED
Minimaalne510-12
Sportlane5-1513-22
Sportlik, hea vorm15-1822-25
Keskmine18-2025-29
Ülekaaluline21-2530-35
Rasvunud>25>35

Veesisalduse protsent näitab, kui suure osa kehamassist moodustab vesi. Kuna see näitaja sõltub oluliselt keha rasvasisaldusest, ei ole soovituslik neid näite meditsiiniliste järelduste tegemiseks kasutada. Vajadusel pidage nõu arstiga. Näiteks kõrge rasvaprotsendiga inimestel on keha veesisaldus sageli normidest madalam ja väikese rasvaprotsendiga inimestel, näiteks vastupidavusalade sportlastel, üle normide.

Kehakaal kõigub päeva jooksul peamiselt keha vedelikusisalduse ja süsivesikuvarude arvelt, mille tõttu võib kaal näidata hommikul ja õhtul erinevaid numbreid. Täiskasvanud inimestel moodustab vesi kehas ligikaudu 60, noorukitel 65, imikutel 75 ja eakatel 55% kehamassist. Naisterahvastel võivad need numbrid olla suisa 5% kõrgemad. Veesisalduse arvelt ei ole tervislik kehakaalu alandada, sest juba 2% veekadu toob esile janutunde ja alandab töövõimet. 6% vedelikukaotus põhjustab nõrkust, mis on tõsiseks takistuseks spordi tegemisel, ja kiiresti kaotatud üle 10% vedelikukaotust on juba eluohtlik.

Pane tähele!

Keha rasvaprotsendi ja muude väärtuste mõõtmistulemused võivad olla ebatäpsed alla 10-aastaste laste puhul, kelle mõõtmistulemuste analüüsimisel tuleks arvestada eelkõige nende ealiste iseärasustega. Ebatäpseid tulemusi võivad diagnostilised kaalud näidata ka professionaalsetel sportlastel ja kulturistidel, rasedatel ning isikutel, kellel on palavik, kes läbivad dialüüsiravi, kellel on ödeemi/osteoporoosi sümptomid, kes tarbivad südame- ja veresoonkonna ravimeid ning isikutel, kelle jalgade, käte ja nende kogupikkuse vahel esineb olulisi anatoomilisi kõrvalekaldeid ehk näiteks jalad on oluliselt pikemad/lühemad kui tavaliselt.

Täname abi eest: Euronics ja Eve Unt, vanemarst-õppejõud dots, TÜ Kliinikum

Tekst: Liisi Rist

Fotod: Shutterstock.com / Tootjad

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*