Mida teha terve ja tugeva selja heaks?

Selja heaks

Enamik inimesi kogeb elu jooksul seljavalu ja see on kõige sagedasem põhjus arstiabi otsimiseks. Miks aga selg valutab ja millal kindlasti abi otsida?

Suuremal osal juhtudest taandub valu tasapisi iseenesest, kuid et raskemate seljatraumade või haiguste korral võivad inimesed kaotada ka liikumisvõime, siis võib seljavalu tekitada nii põhjendatud kui ka asjatut hirmu.

Selja anatoomiast

Loote selgroog hakkab arenema juba teisel raseduskuul. Sündides on pisikesel inimesel 33 selgroolüli, kuid osa neist kasvab kokku: neljast lülist vormub õndraluu ehk sabakont ja üldjuhul liituvad viis lüli ristluuks. Seetõttu on täiskasvanud inimesel 24 lüli: seitse kaelalüli, 12 rinnalüli ja viis nimmelüli.

Lülide vahele jäävad diskid, mida on kokku 23. Diskid koosnevad välisest tugevamast fibroossest võrust ja sisemisest pehmemast tuumast. Diskide oluline ülesanne seisneb põrutuskoormuste amortiseerimisel, et vältida liigset koormust lülidele.

Selgroolülid kulgevad kolju ja vaagna vahel ning moodustavad kaitsva silindri seljaajule Lülide vahele jäävad diskid. Küljelt vaadates on selgroog sujuva usja kujuga – nõgus kaela ja alaselja osas ning kumer rinna osas. Selline kuju on optimaalne koormuste amortiseerimise seisukohast, kuid variatsioone esineb palju – näiteks sirgeselgsus, tavalisest madalamal esinev rinnakumerus või tavapärasest kõrgemal asetsev nimmenõgusus. Selja tagant vaadatuna peaks meie selgroog olema sirge ning jaotama keha täpselt pooleks, ent tihti esineb kõrvalekaldeid ka sellest. Sel juhul on selgrool üks või rohkem kumerusi külje suunas ning seda nimetatakse skolioosiks, mis võib olla kaasasündinud või kujuneda tulenevalt keha kasutusest ja asenditest elu jooksul.

Seljatraumad tekivad sageli kukkumise tagajärjel
Seljatraumad tekivad sageli kukkumise tagajärjel

Mis võib põhjustada seljavalu?

Seljavalu põhjused võib jagada suurematesse kategooriatesse – traumaatiline, ülekoormusest tulenev ja haigustest tingitud valu. Akuutne trauma juhtub näiteks kukkumise või kokkupõrke tagajärjel. Sellisel juhul peab kaaluma luulisi vigastusi, traumat lihastele, sidemetele, seljaajule või siseorganitele. Meditsiiniline kontroll on kindlasti õigustatud, eriti kui mängus olid suured jõud ja tekkinud valu on tugev.

Trauma võib aga tekkida ka selga korduvalt ja valesti koormates – ebaõiged töövõtted, aastaid samalaadsed töövõtteid sadu kordusi päevas, ootamatult palju ühes asendis olemist või ühetaolise liigutuse tegemist – näiteks lähed nädalavahetusel sõbrale kaheksaks tunniks appi midagi ehitama, kuid muidu oled istuva eluviisiga inimene. Sellisel juhul taandub valu sageli ise, kui selg saab koormusest puhkust. Probleemi ennetamiseks on abi õigete töövõtete õppimisest, puhkepauside tegemisest ja keha vastavaks koormuseks paremini ettevalmistamisest.

Selja heaks

Teised põhjused

Ka paljud strukturaalsed defektid ja haigused võivad põhjustada seljavalu: juba mainitud skolioos, spondülolistees, spinaalstenoos, stress, artriit, neerukivid, endometrioos, teiste siseorganite probleemid, infektsioonid, fibromüalgia, üldine haigestumus, kasvajad.

Ka raseduse ajal tunnevad tulevased emad sageli seljavaevusi just kehakaalu tõusu ja sidekoe pehmenemise tagajärjel.

Paljudel juhtudel on seljavalu aga igapäevaharjumustest tingitud ja „kaasa aitavate faktoritena” võib välja tuua eelkõige passiivse elustiili (palju istumist), halva rühi, ebaergonoomilised töövõtted, ülekaalu ning kaudsemalt ka ebatervisliku toitumise ja suitsetamise.

Keskendume diskivigastustele

Diskivigastusi võib esineda kõigis selgroo osades – nii kaela-, rinna- kui ka nimmelülide vahelistes diskides –, kuid on kõige sagedasemad just alaseljas. Tüüpiline vigastusemehhanism on püsti tõusmine asendist, kus keha on ette painutatud ja rohkem ühele poole pööratud. Üldjuhul tunneb inimene esmalt plõksatust või valu seljas ning seejärel ka jalas (kaeladiski vigastuse korral kiirgub valu kätte). Valu põhjuseks on seljast väljuva närvijuure keemiline või mehaaniline ärritus olenevalt vigastuse ulatusest. Kõige sagedasemad on need vigastused vanuses 30–50 eluaastat, kui inimeste eluviis muutub sageli istuvamaks ja passiivsemaks või on kulunud juba piisavalt palju aastaid ühetaolisi töövõtteid kasutades. Suurem osa diskivigastusi operatiivset ravi ei vaja ning sümptomid taanduvad mõne aja möödudes. Kahjuks ei ole aga vigastuse algfaasis võimalik öelda, milline on just konkreetse vigastuse kulg – kas sümptomid taanduvad või mitte.

SeljavaluDiagnoosi peaks panema arst

Siinkohal pean vajalikuks meenutada, et diagnoosimine on siiski pisut keerukam kui ainult endal esinevate sümptomite võrdlemine nendega, mis kusagil kirjas on. Seetõttu ei tasu ei selle artikli ega ka netiotsingu põhjal endale ise silte külge kleepida. Alati ei pruugi ka tüüpiline valu kiirgumine jalga tähendada diskivigastust, sarnane kiirgumismuster võib esineda päästikpunktide või pinge esinemisel selja või tuharalihastes (m. piriformis, m. gluteus minimus, m. quadratus lumborum).

Kuidas ennast aidata?

Nii äsja tekkinud kui ka kroonilise probleemiga võib pöörduda näiteks füsioterapeudi poole. Kui kaebused esinevad just konkreetsete kehaasendite või tegevustega seoses, siis on valu mehaanilise iseloomuga ja füsioterapeut saab kindlasti abiks olla. Sageli aitab seljavalusid leevendada just harjutuste tegemine ja aktiivsema elustiili omaksvõtt.

Ennetamise seisukohast on samuti olulisel kohal aktiivne eluviis, liigse kehakaalu langetamine, regulaarne treening, ergonoomilised töövõtted ja sundasendite vältimine. Tähelepanu peaks pöörama ka puhkusele, magamisasendile ja madratsile.

Ära väldi liigutamist ega tõstmist, sest kahjulik pole mitte tegevus ise, vaid see, kuidas seda tehakse. Kindlasti peaks kõike tegema mõistlikult ja ergonoomiliselt.

Pöördu kindlasti arsti poole, kui märkad tundlikkuse häireid (ei tunne puudutust, temperatuuri nii hästi kui teise jäsemega või, vastupidi, on tundlikkus oluliselt tõusnud) kätes või jalgades, olulist nõrkust (oma jala otsa komistamine kõndimisel või raskus kohvitassi tõsta), kui valu on väga-väga tugev ega leevene üheski asendis, kui lisaks valule on kehakaal järsult oluliselt langenud, kui valuga kaasneb ka palavik.

Kui vigastus on just juhtunud ning esineb häireid põie- ja/või soolekontrollis, siis on vaja kiiresti meditsiiniliselt sekkuda.

Mõni mõnus harjutus, kui selg on kange

(Kordusi nii palju, et kangus seljas hakkaks järele andma.)

1. Seisa, hinga sisse ja tõmba lõug sisse. Välja hingates rulli ennast ettepainutusse. Kõige madalamas asendis hinga uuesti sisse ja välja hingates rulli ennast püsti tagasi.

2. Seisa, painuta jalgu pisut põlvedest ja toeta käed reitele. Tõmba selg kumeraks, hinga välja, seejärel hinga sisse ja lase selg nõgusaks.

3. Seisa, tõsta üks käsi üles, sirutades ühe kehapoole pikaks, korda sama teise käega.

Huvitavad faktid

Kõige enam tätoveeringuid tehakse just seljale ning seljavalu on kõige sagedasem põhjus, mille tõttu arsti poole pöördutakse ja tööpäevi vahele jäetakse.

Hommikul ärgates on inimene pikem kui õhtul magama minnes. Veel märgatavam on erinevus kosmoses viibimise järel, kui gravitatsioon on olnud täielikult elimineeritud.

Selgroog kasvab kuni meie 5-aastaseks saamiseni, sealt edasi toimub kasvamine juba jäsemete arvelt. Meeste selgroog on keskmiselt 45 cm ja naistel keskmiselt 43 cm pikk.

Peaaju ja seljaaju moodustavad kesknärvisüsteemi, kuid seljaaju ei vaja alati käsklusi peaajult, vaid võib ka iseseisvalt lihastele signaale saata.

Tekst: Kristiina Lind, füsioterapeut

Fotod: Shutterstock.com/erakogu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*