Triin Madisson: „Curling on sport!”

Neli kuud pärast curling'u treeningutega alustamist mängis Triin juba EM-i A-grupis Team Mölder koosseisus. Esbjerg 2015.  Foto: © WCF / Laura Godenzi

Curling, mis asjatundmatule pilgule jätab pigem mulje, et tegu ei ole tõsiseltvõetava spordialaga, oli näidisalana kavas juba 1924. aasta taliolümpiamängudel.

Olnud kavas kokku seitse korda näidisalana, võeti curling ametlikult olümpiakavva 1998. aastal Naganos. Eestisse jõudis mäng 2000. aastal, Eesti Curlingu Liit moodustati aastal 2002 ning aasta hiljem sai Eestist rahvusvahelise curling’u liidu WCF liige. Kõige rohkem mängijaid on praegu Kanadas, kus on nii palju mängijaid kui üldse terves maailmas kokku.

10-aastane Triin oma uisukarjääri alguses Foto erakogu
10-aastane Triin oma uisukarjääri alguses
Foto: erakogu

Kas see on sport?

Triin Madisson (21) alustas ema utsitamisel oma sporditeed juba nelja-aastaselt iluuisutamistrennidega. Uisutamine meeldis talle sedavõrd, et pärast viitteist aastat trenne sundisid teda lahkuma vaid vigastused, meniski ja hüppeliigese operatsioonid. „Kui poleks olnud vigastusi, siis oleksin ilusuisutamisega edasi tegelenud, kuid harrastaja tasemel jätkamine ei pakkunud huvi. Eestikate (Eesti meistrivõistlused) karmis konkurentsis tulin korra ka kolmandaks,” räägib Triin.

Pärast iluuisutamisega lõpetamist oli Triin pool aastat aktiivsest spordist eemal, kuni parim sõbranna kutsus curling’u-trenni. „Esimese hooga keeldusin, sest curling meenutas karjumist ja mingit naljakat harjamist. See ei olnud väga spordi moodi. Lasksin ennast siiski ära rääkida ja läksin proovipäevale, pärast seda järgmisesse ja järgmisesse trenni, misjärel tekkis oma kamp ja mäng hakkas meeldima.”

24/7 tegevuses

Praegu on Triinul käimas viimane juunioriaasta Eesti koondises ja Team Möldriga proovitakse jälle jõuda ka täiskasvanute EM-ile Eestit esindama. Curling’u pärast jäi Triin ka Tallinnasse, kuigi sai sisse ka Tartu Ülikooli saksa keele ja kultuurierialale. Lisaks saksa ja inglise keelele räägib Triin tänu iluuisutamisele veel vabalt vene keelt. Triinule meeldib väga reisida ja matkata, eredamad elamused on pärit Šotimaalt, Šveitsist, Islandilt, Slovakkiast ja Taanist. Vaba aega Triinul eriti pole, sest tihtilugu tuleb ühte ööpäeva mahutada nii kõrgkool, töö kui ka trenn.

Triin Madisson Foto: Karin Vahi

Kõik võivad proovida

Curling’u-mängijate arv kasvab Eestis visalt, tõsiseid harrastajaid on kokku umbes 50, kuid firmaürituste raames on mäng populaarne. 2014. aastal valminud Tondiraba hallis on ka spetsiaalne curling’u-hall ning ammu enam ei pea harjutama Jeti jäähalli kohati ohtlikes ja ka jahedates tingimustes.

Harrastajatele toimuvad näiteks igal esmaspäeval ja kolmapäeval Tondiraba hallis treeningud, kus saab treenida proffide käe all. Esimesed neli korda on tasuta. Kord kuus pühapäevititoimuvad võistlused, mil vanad olijad ja uustulnukad moodustavad tiimid, mille koosseise võistluse käigus vahetatakse.

Tõsine spordiala

Curling’u kohta võib julgelt öelda, et kunagi ei ole hilja alustada. Nagu öeldi kultusetenduses „Armastus kolme apelsini vastu”, et „Kivi on raske, mis tast tassida”, nii võib curling’u kohta öelda, et seda ligi 20-kilost graniidist kivi ei pea tõstma ega tassima, kuid see on piisavalt raske, nii et väiksematele lastele käib see üle jõu. Triin soovitab curling’uga alustada 12–13-aastaselt ja ülempiiri pealtnäha ei paista. Olümpiale võivad jõuda ka sportlased, keda muudel talispordialadel juba ammu veteranideks tituleeritakse. Sellest hoolimata ei saa öelda, et curling oleks kerge mäng või erru läinud koristajate meelelahutus. Curling on kahtlemata sport – võistlustel on mitu mängu päevas ja üks mäng kestab kaks ja pool tundi, peab olema nii tahtejõudu, tasakaalutunnetust kui ka võhma ja jõudu,sest harjates tuleb kogu keharaskusega harjale suruda. Triin: „Uisutamisest võtsin kaasa tasakaalu- ja jäätunnetuse. Kui ilusuisutamises pidi mõni trennikaaslane enne trenni kaalu peale minema, siis minul pole kehakaaluga kunagi muret olnud. Enne võistlusperioodi söön kindlasti pigem rohkem, aga ka tervislikumalt.”

Lisaks curling’u-trennidele, mis toimuvad neli korda nädalas, tuleb Triinul iseseisvalt teha üldkehalist ettevalmistust. Ühistrennide käigus harjutatakse eeskätt jääl libisemist meeskonnatööd ja kommunikatsiooni. Aeg-ajalt peetakse teiste tiimidega ka treeningmänge, millele järgneb tehnika ja taktika videoanalüüs.

Kuidas seda mängitakse?

Curling’us on väga tähtis taktika. Kes mänginud ei ole, neile tundubki mäng mõttetu ja igav. Samuti on mäng tehniline, sest kivi veeretades tuleb jääle püsti jääda ja kivile õige vint anda, et see korralikult pessa veereks. Kui taktika selge, siis hakkab ka mäng meeldima. Aeglased kivid võtavad võhmale ja harjamise pealt viskama minna nõuab suurt keskendumist. Naised mängivad kümme endi (loe: rajapikkust) kaheksa kiviga. Mängu võib ka enneaegselt lõpetada pärast kuuendat endi, kui matemaatiliselt pole enam võimalik võita. Sellest peab teavitama kaotusseisus olev tiim. Triin räägib, et oluline on kommunikatsioon kapteni, harjajate ja viskaja vahel. „Viskaja viskab kivi ja ütleb, kuidas ta selle lahti laskis, harjajad ütlevad, mis kiiruse nad said, ja peavad jälgima kuidas, kivi lahti lasti. Harjajad ja viskajad koos peavad andma infot kaptenile, kes on pesas. Kapten näitab suunda ja annab infot kuidas visati,” selgitab ta.

Kindel süsteem

Lisaks neljale põhiliikmele on tiimis ka varuliige, keda aeg-ajalt vahetatakse. Positsioonid pannakse paika mängu alguses. Triin ütleb, et talle meeldib kõige rohkem harjata, aga meeldib ka abikapten olla. Reegel on see, et esimene mängija viskab esimesed kaks kivi, ülejäänud kordadel ta harjab. Teine viskaja viskab teised kaks kivi ja siis jäävad kaks esimest viskajat põhiharjajateks. Kolmas abikapten (kui neljas on kogu aeg pesas) viskab viienda ja kuuenda kivi, misjärel läheb pessa kapteni juurde, kellega tehakse otsus viimaste kivide kohta. Abikaptenit on vaja seetõttu, et kapten saaks minna viskama. Midagi üliohtlikku curling’u-mängus ei ole. Füüsiliselt võivad põlved üles öelda, kuna kivi veeremapanekul võetakse väljaaste poos. Pesas võib kiviga pihta saada ja kuna jää on libe, siis mõnel harrastajal on ka käeluu purunenud.

Team Mölder Glasgows toimunud EM-il 2016 (B-grupp): Vasakult Lembe Marley, Triin Madisson, Kristiine Lill, Maile Mölder ja treener Erkki Lill. Foto erakogu
Team Mölder Glasgows toimunud EM-il 2016 (B-grupp): Vasakult Lembe Marley, Triin
Madisson, Kristiine Lill, Maile Mölder ja treener Erkki Lill. Foto: erakogu

Kuidas pääseda tiitlivõistlustele?

Igas tiimis on neli liiget ja terve Eesti peale on praegu naiste arvestuses kokku neli tiimi, kes kandideerivad tiitlivõistlustele. Kui juunioride võistkond pannakse kokku üksikutest mängijatest (kes võivad kuuluda eri tiimidesse), siis täiskasvanute EM-ile pürgitakse tiimide kaupa. „Mõnikord vaatame hallis ringi, et kas jääb keegi silma. Eriti oleks vaja juuniorklassi mängijaid (kuni 21-aastased), sest neid eriti pole. Curlingu Liit käibtihti ka koolides mängu tutvustamas. Klõps võib ka vanemas eas peas ära käia. Seenioridele on samuti eraldi tiitlivõistlused,” räägib Triin.

Viimasel aastal esindas Eestit naiste arvestuses Team Turmann, sellele eelnenud viielaastal aga Team Mölder. Sel aastal on süsteemi muudetud nii, et EMV kaks paremat naistiimi võistlevad omavahel veel kord oktoobris, et selgitada välja Euroopa meistrivõistlustel Eestit esindav võistkond.

TEAM MÖLDER

Team Möldrisse kuuluvad praegu kapten Maile Mölder (38), abikapten Triin Madisson (21), Lembe Marley (39) ja Britta Sillaots (19). MaileMölder on mänginud sellest ajast, kui curlingEestisse jõudis, teised kaks-kolm aastat. Võistkonnas on endisi võrkpallureid, laskesuusataja ja endine iluuisutaja Triinu näol. Kapteni valib tiim.

Team Mölder Facebookis: facebook.com/CurlingTeamMolder/

Eesti juunioride koondis Instagramis: instagram.com/estjuniorgirls/

2018. aasta Euroopa meistrivõistlused toimuvad Eestis

16.–24. novembrini toimub Eestis curling’u EM nii A- kui ka B-grupile. A-grupis on 10 + 10 naiskonda/meeskonda ja B-grupis 10 naiskonda + 16 meeskonda. Igas võistkonnas on neli põhiliiget ja üks varuliige, iga riigi delegatsiooni koosseisus on tavaliselt seitse-kaheksa inimest. Kaheksa paremat tiimi meeste ja naiste arvestuses pääsevad MM-ile.

Triin Madisson

TRIIN MADISSON
Sündinud 1996
174 cm, 51 kilo
Sporditee:
2000–2014 iluuisutamise üksiksõit, treener Anna Mossenkova
Alates 2014 – curling, treener Erkki Lill
2015–2016 Eesti esindusnaiskonna liige Curling Team Mölder koosseisus
* Euroopa meistrivõistlused 2015 (Esbjerg) Eesti naiskonna koosseisus A-grupi 9. koht
* MK etapp Riias 2015 (CCT Riga International Curling Challenge) Team Mölder koosseisus 4. koht
* MK etapp Riias 2016 (CCT Riga International Curling Challenge) Team Mölder koosseisus 3. koht
* Euroopa meistrivõistlused 2016 (Glasgow) Eesti naiskonna koosseisus B-grupi 3. koht
* Juunioride maailmameistrivõistluste B-grupi 13. koht 2017
* Juunioride maailmameistrivõistluste B-grupi 9. Koht 2018

Tekst: Kärt Radik