Valge jahu ja rafineeritud kuklid – miks neid vähem tarbida?

Me teame kõik, mis on kasulik ja mis mitte, ometi sirutame tihti käe saiakeste või pirukate järele, mille valik poeriiulitel paistab lõputu.

Miks valgest nisujahust tehtud sai mulle kasulik pole?

Mida efektiivsemad on ärieduks vajalikud protsessid, seda suurem on kasum. Kõlab igati loogiliselt ja sama mõte peab igati paika ka toiduäris. Miks „toota” ja müüa täisväärtuslikku nisujahu, kui palju kasumlikum on teha kauem säiliv ja rohkem maitseelamusi pakkuv valge versioon? Kui palju me ikka pirukat süües mõtleme, et sellest on ära võetud pea kõik kasulikud kiudained ja mineraalid ning lisatud hulgaliselt suhkrut? Meile lihtsalt maitseb see nii väga. Suhkrune ja kuldpruuniks küpsetatud pirukas pakub rohkelt elamusi!

Meie maitseid ja käitumist on toiduainetööstus pikalt uurinud ja laborites teadlasi rakendanud. Töödeldud toitude/jookide puhul (saiad, kommid, karastusjoogid, krõpsud jms) on välja arvutatud nn joovastuspunkt ehk kõige parem võimalik keemiline koostis toidu jaoks, mis pakub suurimat maitseelamust. Siinkohal pole oluline, kas sellega kaasnevad vähki tekitavad ained, meeleolukõikumised, südame rasvumine, diabeedieelne seisund või midagi muud tervist kahjustavat. Küüniliselt vaadates – mis kohe ei tapa, see jäetakse alles ja müüakse meile turunduse toel maha. Asi on maitses ja kiires energias, mitte tervises.

Mida tähendab töödeldud ehk rafineeritud toit?

Rafineerimise käigus töödeldakse algmaterjali (nt täisteranisujahu) kuumutades, keemiliste ainetega puhastades, suurel temperatuuril. Jahu töödeldakse kloori ja broomiga ning eemaldatakse tervislikud kiud ja õlid, sest need muudavad jahu pruunikaks ja kiiremini riknevaks. Lõpp-produktiks on toitainetevaene, lõhnatu, kauasäiliv tärklisemass. Keha muudab sellise „söögi” lagundades limaks, mis omakorda võib olla paljude tervisehädade põhjustajaks, kui sellist kütust päevast päeva tarbida.

Töödeldud jahu ei kao aga lettidelt kuhugi, sest erinevalt täisväärtuslikust variandist see:

* on odavam toota;

* säilib kauem;

* maitseb paremini;

* maksab lõpptarbija jaoks oluliselt vähem.

Kiiremini, odavamalt ja paksemalt – selline olukord valitseb meie toidulaual.

 Pall on tarbija väravas – võidu toob terviklik toit

Võib süüdlasi otsida ja tõrvikutega korda looma minna, kuid lõpuks tuleb ikka ise olla oma otsuste ees vastutaja. Kui süüa kord nädalas moosipirukaid, siis me ju ära ei sure ega pruugi kaalus juurdegi võtta. On hea selgeks mõelda, et pole olemas ebatervislikku toitu, on ebatervislikud harjumused. Isegi suhkrusõltuvus pidavat olema hästi maskeeritud harjumus. Hirmutav ja samas vabastav on arusaamine, et toiduotsuse teeme ise.

Kui on kiire päev ja stressilained üle pea, tundub valge nisujahumuffin kutsuvam kui banaan. Üks on tehis ja teine päris. Mida rohkem kaldub meie toiduvaliku kaalukauss tervikliku toidu poole, seda suurema pai oma kehale ja vaimule teeme.

Päris toidu on loodus juba valmis teinud ja sinna ei peakski justkui midagi lisama. Sellises toidus on olemas kõik vajalikud kiudained, vitamiinid, rasvad, suhkrud ja valgud. Meie kehad saavad sealt omale vajaliku kätte ja seetõttu ongi alati tark süüa just terviklikku vähetöödeldud toitu. Meie sõbrad on puuviljad, juurviljad, marjad, aedviljad, seemned, pähklid, teraviljad, kaunviljad, seened, liha, munad ja piim.

Toeta oma tervemat ja terviklikku mina päris toiduga!

Tekst: Mirko Millits, mirkomiilits.ee

Fotod: Shutterstock.com