Stockholm, Helsingi ja Tallinn korraldavad olümpia? Sõõrumaa: miks mitte!

Urmas Sõõrumaa

„Pärast Pariisi ja Los Angelese suveolümpiaid peab mängude korraldamises midagi oluliselt muutuma. Kui jätkata samal moel, saavad olümpiat edaspidi korraldada ainult suured ja autoritaarsed riigid. Kui teha veel suuremalt ja veel võimsamalt, siis tuleb hakata mänge eri linnade või riikide vahel jagama,“ ennustab Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.

Kas Stockholm, Helsingi ja Tallinn võiks jõud ühendada ning 2032. aasta suveolümpia korraldajaks kandideerida? „Miks mitte,tuleb julgete mõtete poolest tuntud mehelt kiire vastus.

Saskia Alusalu üllatas meid Pyeongchangi taliolümpial neljanda kohaga. Kas Eestisse tuleks kiiremas korras ehitada kiiruisutamise hall?

Võttes arvesse Saskia Alusalu edu kiiruisutamises ja seda, et tegemist on eestlasele sobiva alaga – on meil ju Ants Antsoni näol olemas olümpiavõitja –, siis tasub selle peale kindlasti mõelda. See, et eestlane võidab olümpial 100 meetri jooksus medali, on vähetõenäoline, aga kiiruisutamises võib edu tulla küll. Kiiruisutamise hall looks võimaluse aasta ringi alaga tegeleda ning see oleks suur kingitus spordialale ja ala harrastajatele. Ei saa ka ära unustada tõsisaja, et see annab konkurentidega võrdse lähtepositsiooni.

Sõõrumaa ja AlusaluSaskia Alusalu edulugu on tore, kuid paljud ei tea, et ta pidi olümpial laenama massaažilauda ja kasutama salaja Kanada massööri teenust. Absurd ju! Kas see kivi läheb EOK või Eesti Uisuliidu kapsaaeda?

Mis me sellest kapsaaiast … Kui sportlane on loodud kusagilt tulema ja minema, siis ta läheb niikuinii. Võtame kas või Sildarude pühendumise – nad elavad täielikult spordi nimel ja viibivad suurema osa ajast suusakeskustes. Ilmselt oleks ka neil paljustki rääkida. Tore oleks ju nii, kui Eestis oleks kiiruisuhall ja lastele on karjäär varajasest noorusest alates ette laotud. Arvan, et seda magusamalt Saskiale need võidud maitsevad. Elus lihtsalt on niimoodi.

Olümpia ajal arutati elavalt, kas programm võiks täieneda mõne uue alaga. Pyeongchangis esitleti näiteks lumevõrkpalli ja rattasportlased üritavad läbi suruda cyclo-cross’i. Kas taliolümpia programm peaks olema rikkalikum või tuleks mõni ala välja vahetada või peaks jätkama vanaviisi?

Spordis domineerivad need alad, kus on raha ja meedia tähelepanu. Traditsioonilised spordialad, sinna hulka kuulub näiteks ka kiiruisutamine, otsivad atraktiivsuse tõstmise nimel uuendusi. Olümpiamängudel üldiselt on keeruline muudatusi sisse viia, kuna sportlaste arv on piiratud. Uute alade kohapealt arvan, et määravaks saab atraktiivsus ja lai kandepind ning eelkõige televisiooni huvi.

Teleülekannete kohta kirjutasid Ekspress Meedia (Delfi, Eesti Päevaleht jms) väljaanded, et vaadatavus oli lahjavõitu, Eesti Meedia (Postimees, Kanal 2 jms) esindajad lükkasid selle seisukoha aga ümber. Keda Teie usute?

Enne olümpiat tegi EOK Eesti Meediaga koostööd auhinnagala „Spordiaasta tähedraames ning selle põhjal kinnitan, et loomingulisust oli nende tegemistes palju. Kindlasti tuleb arvestada, et Pyeongchangi olümpia toimus teises ajavööndis kui Sotši oma, kuid statistika, mida mina lugenud olen, näitab suurt vaatajahuvi olümpiamängude vastu.

Seega pani Eesti Meedia olümpiapaketti ostes täkkesse?

Erameedial pole muud võimalust. Kui riigieelarvest on teleülekannete tasu ära makstud, siis keegi seda hiljem meelde ei tuleta, kuid eraettevõtluses küsib omanik varem või hiljem, kuhu raha läks.

Urmas SõõrumaaKindlasti oli Teil Pyeongchangis nõupidamisi teiste riikide olümpiakomiteede juhtidega. Millised olid peamised jututeemad?

Liiga palju domineeris poliitika, sportlikud tulemused jäid tagaplaanile. Mina ei saa siiani aru, miks peatati Venemaa liikmelisus Rahvusvahelises Olümpiakomitees vahetult enne mänge ja taastati kohe pärast olümpia lõppu. Miks siis kohe pärast mänge? Mine ja kontrolli üle, kas kõik vastab nõuetele! Kahe Korea lähenemine on iseenesest väga tore, kuid miks seda pidi just olümpia ajal nii jõuliselt tegema? Samas näitab kogu see tsirkus spordi kohta maailmas. Järelikult on tegemist nii võimsa valdkonnaga, mis liigutab ka suurt poliitikat.

Viimast kaht ja järgmist taliolümpiat silmas pidades jääb mulje, et see võistlus on atraktiivne ida pool ja Aasia riikides. Miks nii?

Olümpiamänge pole eelkõige rahalises mõttes lihtne korraldada ja järjest raskemaks läheb. Olümpia võõrustamine eeldab kolossaalseid investeeringuid ning teatud linnad või piirkonnad muutuvad täielikult. Me näeme ka Eestis, kui suurt vastuseisu võib tekitada näiteks Rail Balticu ja tselluloositehase ehitamine. Demokraatlikes riikides ongi otsustusprotsess keeruline.

2022. aasta taliolümpiat võõrustab Peking. Kas hiinlaste põhieesmärk on parandada oma tulemusi talialadel või pigem on tegemist mainekujunduskampaaniaga?

Sport ja olümpia on alati riigi jaoks osa mainest. Hiina-sugusele riigile on taliolümpia korraldamine pigem maineüritus. Aga kui mängud kodus juba toimuvad, eks siis soovitakse midagi võita ka. Hiinlased on tuntud pika visiooniga tegijad, ju hakkab sealtkandist varsti ka rohkem talisportlasi esile kerkima.

Mulle tundub, et järjest vananeva elanikkonnaga Euroopa on end lõhki laenanud ja ägab suure sotsiaalkoorma all, et riigijuhid ei suuda miljardite kulutamist olümpiale rahvale maha müüa. Kas ma eksin?

Jah, nii on. Arvan, et pärast Pariisi ja Los Angelese suveolümpiaid peab mängude korraldamises midagi oluliselt muutuma. Kui jätkata samal moel, saavad olümpiat edaspidi korraldada ainult suured ja autoritaarsed riigid.Kui teha veel suuremalt ja veel võimsamalt, siis tuleb hakata mänge eri linnade või riikide vahel jagama.

Erinevatel pallimängualadel on kombeks tiitlivõistlusi riikidel vahel jagada. Kas tuleks kõne alla, et Stockholm, Helsingi ja Tallinn korraldavad üheskoos olümpia? Olgu siis tegemist tali- või suvemängudega.

Miks mitte. Üht linna või piirkonda pole mõttekas koormata üheks-kaheks kuuks, sest me ju teame, mis sellest kõigest aastate pärast järele jääb. Pooli rajatisi pole vaja ja need võsastuvad.

Viimase traditsioonilise talispordikeskusena võõrustas mänge Lillehammer 1994. aastal. Kas taliolümpia on oma juured unustanud?

Et klopsitakse kusagil olümpiaküla kokku … Sul võib õigus olla. Samas läheb Aasia majandusel hästi ja seal elab kordades rohkem inimesi kui Euroopas. Eks nad üritavad olümpia abil spordi populaarsust tõsta. Kuulda on, et traditsioonilised talispordiriigid nagu näiteks Norra ja Šveits on hakanud elavat huvi tundma olümpia korraldamise vastu.

Euroopa riigid kasutavad järjest rohkem eri aladel sisseostetud sportlaste abi. Kas Eesti peaks ka selles vallas julgemini tegutsema ja sellega oma rolli spordimaailmas suurendama?

Minu esimene olümpia oli 2000. aastal Sydneys ja mäletan hästi, kuidas Austraalia viis-kuus aastat varem Ida-Euroopast tugevaid sportlasi enda lipu alla tõi. Juba siis torkas see silma. Rikkamatel riikidel on saanud kombeks arengumaade andekamaid sportlasi enda juurde kutsuda.

Esmapilgul tundub ahvatlev osta paar potentsiaalset medalivõitjat sisse ja luua neile tingimused. Samas tuleb meeles pidada, et Eesti Olümpiakomitee peaeesmärk on viia sport massidesse.Tiitlivõistlused on laia spordikeskkonna turundustipp ja sangarid on tavainimestele eeskujuks. Suusatamises oli meil vahepeal väga hea ajastu, kuid nüüd tundub, et liiga palju panustati medalitele ja tagala jäi tühjaks.

Tekst: Andres Kalvik

Fotod: EOK

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*