Kes on NS Archery Club vibusportlased?

Kuigi pealtnäha on vibulaskmise näol tegemist alaga, kus treenimine ja heade tulemuste saavutamine toimub iseseisvalt, lükkavad hakkajad Eesti noored selle väite ümber. Loe, kuidas ühtekuuluv sõpruskond oma vibuspordiklubi lõi.

„Vibu on läbi ajaloo tuntud kui olulist jahi- ja sõjarelva,” sõnab Pearu Jakob Ojamäe värskelt loodud MTÜ NS Archery Club vibuspordiklubist. „Vibulaskmine on aga ajas palju muutunud ja nüüd võtavad parimad vibulaskurid lahinguvälja asemel mõõtu hoopis staadionidel. Suurem osa võistlustest koosnevad 2 x 36 noolega kvalifikatsioonist ja turniiritabelil põhinevast finaaliringist. Võidab kõige täpsem laskur.”

Vibulaskmisest

„Vibulaskmist võivad harrastada kõik, olenemata soost, vanusest ja varasemast kogemusest. Sellel puuduvad igasugused piirangud, seetõttu on vibusport äärmiselt populaarne ka liikumispuudega inimeste seas,” sõnab Pearu Jakob. „Ala õpetab väga hästi tunnetama oma keha ning kontrollima emotsioone ja pingetaluvust. Selle puhul on tegemist kombinatsiooniga nii vaimsest kui ka füüsilisest trennist.

Kui vibulaskmist tippspordina harrastada, on nii üldfüüsiline kui vaimne vorm väga tähtsad. Võistlusolukorras, kus vaid ühest noolest võivad sõltuda nii medalid kui ka rekordid, on rahulikuks jäämine suur väljakutse. See aga, kes suudab seda teha vibuplatsil, saab emotsioonide kontrollimisega suurepäraselt hakkama ka igapäevaelus,” märgib ta. „Lastel aitab vibulaskmine keskendumisvõimet ja enesedistsipliini arendada. Lisaks parandab see koordinatsiooni ja tasakaalu. Tähtsal kohal on ka sotsiaalne mõju – vibusport õpetab juba varakult eesmärke seadma.”

Vasakult Märt Oona, Emily Hõim, Mihkel Tomson Reena Pärnat, Pearu Jakob Ojamäe
Vasakult Märt Oona, Emily Hõim, Mihkel Tomson Reena Pärnat, Pearu Jakob Ojamäe

Ühise eesmärgi nimel

2018. aasta alguses tegutsema hakanud NS Archery Club vibuspordiklubisse kuuluvad 20–25-aastased vibusportlased. Nende seas on nii varasemaid kui ka praeguseid Eesti koondise liikmeid, eesotsas Reena Pärnatiga, kes osales 2012. aastal Londoni olümpiamängudel ja on võitnud nii MK- kui ka EM-medaleid. Tuntud noortest vibusportlastest kuuluvad NS Archery Club ridadesse veel Emily Hõim ja Märt Oona.

„Oleme aktiivsed noored, kes püüavad vibulaskmist kõigile tutvustada ja selle kohta infot levitada. Meie klubis on kokku saanud sportlased Eesti eri paikadest, kellest enamik treenis varem iga päev üksinda. Selle tagajärg oli paljudel võimekatel laskuritel aga tihti motivatsioonipuudus,” räägib Pearu Jakob uue klubi loomise tagamaadest. „Möödunud aasta augustis said praegused NS klubi sportlased Taipeis toimunud universiaadi võistlustel kokku ja ühiselt mõistsime, et midagi peab muutuma. Nii saigi alguse mõte luua päris oma klubi,” sõnab noormees.

Edasi viib tiim

Pearu Jakobi sõnul on edukaks sportlasekarjääriks vaja väga palju motivatsiooni ja sihikindlust. Noortele sportlastele võivad näiteks elumuutused seoses õpingute alustamiste ja lõpetamiste, esimeste töökohtade ja vanematekodust välja kolimisega rohkelt väljakutseid esitada, eriti kui lisapinget tekitab ka aja leidmine treeningute ja võistluste jaoks. „Selle kõigega edukalt toime tulemiseks ongi oluline üksteist oma alal toetada ja innustada. Meie lahendus sellele oli luua oma klubi. Olime head sõbrad juba varem, kuid ühine ettevõtmine ja eesmärk muutis sideme ja ühtekuuluvustunde veelgi tugevamaks,” sõnab ta. Pearu Jakob ütleb, et vibulaskmise näol on tegemist valdavalt individuaalalaga ja levib mentaliteet, et üksi teen, üksi võidan, kuid edasiviiv jõud on siiski ühtne tiim ja tugisüsteem. „Lisaks on meil kõigil palju ideid, mida üheskoos ellu viia on koos tunduvalt realistlikum.”

Eesti sisemeistrivõistlustel Viljandis. Vasakult Pearu Jakob Ojamäe - 1. koht sportvibu meeste arvestuses, Emily Hõim - 1. koht plokkvibu naiste arvestuses ja Märt Oona - 3. koht sportvibu meeste arvestuses.
Eesti sisemeistrivõistlustel Viljandis. Vasakult Pearu Jakob Ojamäe – 1. koht sportvibu meeste arvestuses, Emily Hõim – 1. koht plokkvibu naiste arvestuses ja
Märt Oona – 3. koht sportvibu meeste arvestuses.

Klubi tegemistest

Praeguse seisuga koosneb NS Archery Club vibuspordiklubi seitsmest noorest sportlasest. „Vaatamata noorele eale võib meid kõiki tegelikult Eesti vibumaastikul juba vanadeks kaladeks pidada, sest oleme igaüks vibulaskmisega tegelenud üle kümne aasta,” ütleb Pearu Jakob. „Selle aja jooksul on meile kogunenud hulgaliselt tiitleid ja kui vaadata Eesti vibuspordi rekordeid, kuulub neist umbes pool just meie klubi laskuritele.

NS Archery Club vibuspordiklubi eesmärk on toetada oma liikmeid tippspordi teekonnal ja levitada Eestis stressivabamat vibulaskmise kultuuri,” sõnab noor vibusportlane. „Meie soov on nautida oma lemmikspordialaga tegelemist meeldivas seltskonnas.”

Nende sihtide saavutamiseks korraldavad hakkajad noored võistlusi ja viivad läbi promoüritusi nii oma toetajatele kui teistele vibuspordihuvilistele. „16. juunil toimub Ristil, Lääne-Nigula vallas võistlus nimega Levikom Team Challenge, kus võtavad omavahel mõõtu sport- ja plokkvibulaskuritest koosnevad segavõistkonnad. Soovime tulevikus teha veel rohkem koostööd teiste tippsportlastega, et korraldada ühiseid treeninguid.”

VibusportTahavad olümpiale

Pearu Jakob usub, et noored on suutnud koos luua kokkuhoidva ja ühise sihi nimel töötava tiimi, mis areneb jõudsalt edasi. „Soovime oma tiimi motiiveeritud laskuritega veelgi enam suurendada. Tippspordi kõrvalt täiendavad neli meie sportlast end treenerikoolitustel, et lähiaastatel saaksime alustada ka tundide andmisega ja teha tööd noorte laskuritega. Ootamegi endaga liituma peamiselt motiveeritud ja keskmisest kõrgemate sihtidega vibusportlasi.”

Klubi tegutsemisaja jooksul on selle liikmed juba võitnud kokku neli medalit Eesti meistrivõitlustelt ja kaks medalit Balti meistrivõistlustelt. „Reena Pärnat saavutas ka individuaalse neljanda koha maailmareitingu võistlusel Sloveenias. Türgi suurturniiril võideti koos Märt Oonaga segavõistkondlik pronksmedal,” sõnab Pearu Jakob ja lisab, et NS Archery segatiim on seadnud endale eesmärgi jõuda 2020. aastal Tokyo olümpiale.

Mida vibusport selle harrastajale annab?

„Vibusport annab võimaluse nautida vaba aega sportlikult, samal ajal iseendaga võisteldes,” ütleb Pearu Jakob. „Treeningutel on esikohal noole lennu nautimine ja värskes õhus sportliku pingutuse läbimine. Vibulaskmine arendab nii vastupidavust, kehatunnetust, tasakaalu kui ka keskendumis- ja otsustusvõimet. Kuna tegemist on vaimset tugevust nõudva alaga, õpetab see paljuski ka iseennast ületama ja võitma. Just keha ja vaimu tasakaal on kõige tähtsam sellise spordiala puhul, mis nõuab järjest kümneid ideaalseid, ühesuguseid sooritusi,” sõnab ta, märkides, et Aasia maades kasutatakse traditsioonilist vibulaskmist näiteks meditatsiooni vahendina.

Vibusport = tiimitöö

„Vibulaskmine ongi olemuselt individuaalala. Keegi teine ei saa sinu eest noolt kümnesse lasta. Samas ei saa tugeva tiimi olulisust alahinnata mitte ühegi spordiala, ka mitte individuaalala juures,” usub Pearu Jakob. „Meeskonda on vaja selleks, et koos kasvada, areneda ja rasketel hetkedel teineteist toetada.

Vibulaskmises on väga levinud vaatepilt, kus duelle laskva sportlase selja taga on binokliga treener või kaassportlane. See inimene annab laskjale informatsiooni tema tabamuste kohta, kuid sellest veelgi olulisem on tema roll sportlase julgustamisel ja talle kaasaelamisel. Raskes olukorras on hea teada, et sinu selja taga on keegi, keda saad usaldada. Tiimiliikme paar innustavat sõna võivad väga palju juurde anda ja matši isegi sportlase kasuks kallutada.”

Uuri NS Archery Club tegemiste kohta lähemalt: Facebookist facebook.com/NSarchery

Tekst: Kairit Kütt

Fotod: Mihkel Tomson

 

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*