„Sakslased joovad palju alkoholivaba õlut ja võidavad hulgaliselt kuldmedaleid.” Sellise pealkirjaga artikkel ilmus New York Timesis, kajastades juba mängude ajal Saksa suusakoondise erilist õllelembust.
Artikkel sai rahvusvahelises meedias palju tähelepanu, kuna Saksa sportlased olid tõepoolest edukad, saades suurima medalisaagiga lõpetanud Norra koondisega võrdse arvu kuldmedaleid. Kas nende edu taga võis tõesti olla uue põlvkonna spordijook, alkoholivaba õlu?Vestlesime sel teemal spordiarsti Mihkel Mardna, Tartu maratoni rahvaspordivõistluste toitlustusjuhi Oliver Kivimäe ja A. Le Coqi turundusjuhi Katrin Vernikuga. Kodumaine õlletootja suurendab praegu samuti alkoholivabade õllede sortimenti ja tutvustab neid tarbijale taastusjoogina.
Saksa fenomen
USA ajaleht kirjutas veebruaris, et Saksa õlletootja saatis olümpiakülla kolm ja pool tuhat liitrit alkoholivaba õlut, mida spordimehed ja -naised pärast intensiivset treeningut ja rasket võistluspäeva spordijoogi asemel meelsasti tarbisid. Alkoholivaba õlut kiitsid nii Pyeongchangis kulla võitnud laskesuusataja Simon Schempp kui ka kiiruisutaja Moritz Geisreiter, kes väidetavalt vahetas juba enne tiitlivõistlust spordijoogi just alkoholivaba õlle vastu.
Saksa sportlaste õllelembuse üheks põhjustajaks võib pidada nende suusakoondise arsti Johannes Scherri. Scherr tegi Müncheni ülikoolis töötades juba 2009. aastal teadusliku uurimistöö, selgitamaks, millist mõju avaldab alkoholivaba õlle tarbimine maratoonaritele. Uuringu tulemused avaldas hiljem teadusajakiri Medicine & Science in Sports & Exercise. Uuringu käigus anti pikamaajooksjatele kaks nädalat enne ja pärast Müncheni maratoni iga päev alkoholivaba õlut. Tulemustest selgus, et alkoholivaba õlle tarbijatel olid platseebo manustajatest oluliselt madalamad põletikunäitajad ja vähem hingamisteede haigusi. Scherri uuringust järeldus, et alkoholivaba õlu aitab pärast intensiivseid treeninguid ja võistlusi sportlastel kiiremini taastuda. Eelkõige seostati seda alkoholivaba õlle suure polüfenoolisisaldusega.
Mis on polüfenoolid?
Polüfenoolid on antioksüdandid, mis tõstavad üldiselt organismi immuunsust ja alandavad põletikunäitajaid. Polüfenoole sisaldavad paljud taimed ja marjad, näiteks granaatõunad, roheline tee ja viinamarjad. Ka õllesse jõuavad antioksüdandid taimsest toorainest.
Õlle hea maitse
Treeningu ajal ja järel on tarbitava joogi peamine ülesanne organismi vedelikukaotust korvata ning energia- ja mikroelementide vajadust taastada.Tuntud spordiarsti, Eesti profisportlasi nõustava dr Mihkel Mardna sõnul piisab tervisesportlasele ka lihtsalt hariliku vee või mineraalvee tarbimisest, lisaks igapäevasele tasakaalustatud toitumisele. „Kui tervisepordiga tegelev inimene soovib pärast trenni ka ühe keskmise kangusega õlle võtta, siis seda ei saa lugeda tervist kahjustavaks, kuid kindlasti ei soovitaks seda igapäevase taastusjoogina, kui sporti tehakse tihti.” Mardna sõnul tulevadki siinkohal välja alkoholivaba õlle peamised eelised: alkoholivaba õlu sisaldab energiavarude taastamiseks piisavalt kaloreid, samuti on selles olulisi mikroelemente, sealhulgas vitamiine, millest Mardna tõstab esile B-rühma vitamiine. Küsimusele, miks on alkoholivaba õlu profisportlaste seas väga populaarseks muutunud, vastab spordiarst, et ilmselt sobib ja meeldib neile selle maitse. „Usun, et peamine argument, miks sportlased alkoholivaba õlut taastusjoogina kasutavad, on see, et neile lihtsalt maitseb õlu, samas on ka teada, et mõni õlu on nn isotooniline ja imendub seedetraktis üsna optimaalse kiirusega, mis kinnitab fakti, et alkoholivaba õlu sobib sportija taastusjoogiks.” Mardna lisab, et nii profi- kui ka tervisesportlase jaoks ei tohiks valitud spordijook olla ebameeldiva maitsega, nii et seda peaks vägisi manustama. Õlle maitse on paljudele sümpaatsem kui isotoonilise spordijoogi oma, mis kipub olema pigem magus.Samuti vaatavad paljud spordijookide kalori- ja suhkrusisaldust. Alkoholivabad õlled on harilikult väiksema kalorisisaldusega kui traditsiooniline spordijook.
Õlut pakutakse siin-seal
Nüanss, mille peale paljud harrastajad ei mõtle ega peagi mõtlema, on spordijoogi vastavus konkreetse sportlase vajadusele. See sõltub välistest faktoritest, nagu näiteks välistemperatuur, niiskus, võistlus, treening, pingutuse kestus jne. Neid faktoreid silmas pidades valitakse Mardna sõnul sobiva koostise, maitse ja temperatuuriga jook.
See seletab ka seda, miks suusatajad ja talisportlased pole ainsad, kes on enda jaoks alkoholivaba õlle avastanud. 2016. aastal Tšiilis tehtud teaduslik uuring kinnitas, et alkoholivaba õlle tarbimine enne matši ja selle ajal aitas jalgpalluritel kauem joomata vastu pidada. Omavahel võrreldi vett, alkoholiga õlut ja alkoholivaba õlut. Samuti on suured õlletootjad teaduse tuules liikudes avastanud erinevad kestvuspordimaratonid, kus on juba aastaid finišeerujatele alkoholivaba õlut pakutud. Mõnikord leiab õlle ka juba rajaäärsetest toitlustus- ja joogipunktidest. Saksa õlletootja Erdinger on oma õllega väljas ka prestiižsetel Berliini ja Manchesteri maratonidel, samuti on õlletootja loonud oma brändi alla lausa eraldi tiimi, kuhu kuuluvad laskesuusatajad ja triatlonistid. Kindlasti on laskesuusatamise sõbrad märganud teleülekannete ajal pilti lipsavaid täispuhutavaid hiigelõlleklaase, millele on kirjutatud „Erdinger Alkoholfrei”.
Alkoholivaba õlu – eraldi kategooria
Eestis pole kohalikud õlletootjad rahva- ja profispordiga veel nii julgelt sõprust sobitanud, kuna selle kasulikud omadused ei ole inimestele veel väga teada ja vaja on teavitustööd. Nii Saku kui ka A. Le Coq on viimastel aastatel oma alkoholivabade õllede kategooriat kasvatanud, kuid väga julgelt veel spordi pärusmaale ei astuta. A. Le Coqi turundusjuht Katrin Vernik usub, et peamine põhjus on alkoholivaba õlle seostamine autojuhtimisega, mis algselt oli ka terves õlletööstuses alkoholivaba õlle turuletoomise ajendiks. „Alkoholivaba õlut vastandatakse siiani veel traditsioonilisele õllele, tegelikult tuleks seda võtta kui eraldiseisvat kategooriat – jooki, mis on vähese kalorsusega hea energiaallikas ja sobib nii spordijoogiks kui ka karastusjoogi asemel.”
Siiski nendib Vernik, et Eesti tarbija ei ole veel harjunud alkoholivaba õlut spordiüritustel spordijoogiga võrdsena nägema, kuid üldine teadlikkus selles suunas liigub väga kiiresti.
A. Le Coqi esindaja sõnul oli mõni aasta tagasi Tartu maratoni üritustega koostöö alustamine tõeline julgussamm, milleks andis kindlust muu maailma praktika. „Alkoholivaba õlut on tegelikult spordiüritustel juba kümneid aastaid pakutud. Näiteks sellised suured suusamaratonid nagu Vasaloppet ja Dolomotenlauf või Berliini rulluisu- ja jooksumaraton,” toob Vernik näiteid.
Trend on kasvamas
Sama vaadet jagab ka Tartu maratoni ürituste toitlustuse juht Oliver Kivimäe, kelle sõnul on Eesti inimeste teadlikkus alkoholivaba õlle kasulikest omadustest veel üsnagi väike, mistõttu ehmatab paljusid õllepurgi nägemine spordiüritusel. „Rahvale seostub sõna „õlu” alkoholiga, mistõttu võib ka alkoholivaba õlle pakkumine spordi- ja pereüritustel mõnes inimeses halvakspanu tekitada. Kindlasti ei pakuta alkoholivaba õlut spordiüritustel selleks, et harjutada inimesi õlle maitsega. Pigem on funktsionaalsete alkoholivabade jookide tarbimine üldiselt ja ka sportlike eluviisidega inimeste seas kindel trend, mida näeme ilmselt lähiaastatel veelgi kasvamas.”
Kivimäe lisab, et selle tunnistuseks on ka fakt, et üha rohkem inimesi, eriti välisriigi maratonidel osalenuid, tunnistab ja tunnustab alkoholivaba õlle pakkumist spordiüritustel. „Tartu maratonidel pakume alkoholivaba õlut alates 2016. aastast ja kui alguses eelistati õllele pigem vett, siis äsja lõppenud maastikumaratonil valisid alkoholivaba õlle, ma julgen öelda, tubli pool osalejatest. On aru saada, et see on trend, mis kasvab, aga kindlasti vajab see veelgi enam teavitustööd.”
Tagasi Saksamaa juurde
Erinevalt Eesti turust on Saksamaal alkoholivaba õlu oma koha taastus- ja spordijoogina leidnud. Üleüldse toodetakse maailmas kõige enam alkoholivabasid õllesid just Saksamaal – väidetavalt leiab sealt lausa 400 erinevat toodet. Samuti on Eesti inimese jaoks ilmselt üsna huvitav fakt, et riigi suurimas spordiklubide ketis McFit leiab spordijookide ja vee kõrvalt ka valiku erinevaid alkoholivabasid õllesid. Millal jõuab alkoholivaba õlu Eesti spordiklubide külmkappidesse?
Vernik usub, et see aeg ei pruugi enam kaugel olla. „Võrreldes 2016. aastaga, kui tõime turule Premium 0,0% õlle, on alkoholivabade õllede turg kasvanud pea kaks ja pool korda. Praegu leiab poelettidelt juba üle 40 alkoholivaba õlle nimetuse, mis näitab, et see on trend ja tendents õlletootjate seas. Meie jaoks on see samuti oluline suund – sel kevadel tõime müügile A. Le Coq Premium Alkoholivaba ning sidrunimahlast ja alkoholivabast õllest valmistatud klassikalise saksapärase retsepti järgi valmistatud Fassbrause.” Ma loodan siiralt, et tänu paljudele spordiüritustele, kus pakutakse alkoholivaba õlut, tuleb murranguline suvi. Usun, et see omakorda kasvatab inimeste teadlikkust ja avab alkoholivabale õllele tee spordiklubide külmikutesse spordijookide kõrvale.”
Põnev uurimisobjekt
Spordijookidega võrdväärsena ei pelga juba praegu ennast turundada paljud rahvusvahelised õllebrändid. Hea näide on Suurbritannias toodetav Fitbeer, mille nimigi kannab juba funktsionaalset sõnumit. Peamiselt rõhutakse kommunikatsioonis õlle funktsionaalsetele omadustele – rikkalikult B12-vitamiini, foolhapet ja polüfenoole. Räägitakse ka juba isotoonilisest õllest, mis tähendab, et inimorganismil on vedeliku ja kasulike ainete omastamine kiire ning sujuv. Õllest on saanud spordimaailma põnev uurimisobjekt, mille areng pole kindlasti lõppenud ja millest kuuleme ilmselt veel nii mõndagi huvitavat.
Alkoholivaba õlle kasulikud omadused
Puudub harilikule õllele omane diureetiline ehk kehast vedelikku välja viiv toime.
Sisaldab palju polüfenoole, B12-vitamiini ja foolhapet – hea immuunsüsteemile.
Seostatakse vererõhku ja stressi alandava toimega.
On väiksema kalorisisaldusega kui tavapärane lager-õlu.
Tekst: Reelika Lepp
Fotod: Joonas Sisask / Erdinger Alkoholfrei
