Kabepealinna kroonimata linnapea Heinar Jahu

Heinar Jahu
Heinar Jahu 1960ndatel

Enne tänavuse kooliaasta lõppu toimus Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi (TPG) aulas ajalooline kabesündmus. Nimelt andis 2018. aasta U10-vanuseklassi kahekordne Euroopa meister Vene kabes, 9-aastane Priit Lokotar kabesimultaani kümnel laual ja võitis kõiki vastaseid pika puuga.

TPG kaberingi juhendaja Heinar Jahu sõnul pole Eestis keegi nii noorelt korraga mitme vastasega kabet mänginud. Selles loos tulebki juttu Nõmmest kui Eesti kabepealinnast, nõmmekate äsja 85-aastaseks saanud kabevanaisast Heinar Jahust, tema õpilastest ning TPG ja noortemaja rollist kabe populariseerimisel.

Eesti kabepealinn

2015. aastal kuulutati Nõmme Eesti kabepealinnaks. Sest Nõmmel on kõige suurema liikmesusega kabeklubi Eestis, Nõmme noored kabetajad on Eesti noorte meistrivõistlustelt võitnud kõige rohkem medaleid, parkidesse on üles pandud kabe- ja malelauad ning kuskil mujal Eestis ei korraldata nii palju kabevõistlusi. Kaks tähtsamat võistlust on kevadel toimuv rahvusvaheline 100-ruudulise kabe turniir Nõmme Kevad ja sügisel toimuv 64-ruudulise kabe turniir Nõmme Sügis. 2004. aastast korraldatakse ka koolieelikute kabeturniiri. Kõike seda tänu legendaarse kabetreeneri Heinar Jahu väsimatule tegevusele.

Priit Lokotar
Priit Lokotar simultaani alustamas

Konarlik tee tunnustatud kabeõpetajaks

Heinar Jahu sündis 20. juulil 1933 Võrumaal Põlgastes põllumehe perekonnas. Kabega tegi ta tutvust juba enne kooli, kui isa valmistas vineerist kabelaua ja treis nupud.„Põlgaste 7-klassilises koolis tegeleti põhiliselt kergejõustiku ja võrkpalliga ja mina sain ka nende aladega sinasõbraks. Mul avastati aga lampjalgsus ning tehti operatsioon, millest taastusin kiiremini tänu ajakirjast Kehakultuur õpitud enesemassaažile ja metsajooksule.

Pärast 7. klassi lõpetamist 1948. aastal tahtsin minna edasi õppima, kuid kuna isa oli kuulutatud kulakuks, siis olid kõikide õppeasutuste uksed minu ees suletud,“ meenutab Jahu. 1949. aastal õnnestus perel põgeneda küüditajate eest Kohtla-Järvele, kus isa sai tööd põlevkivikaevanduses. Heinar aga võeti ilma probleemideta Kohtla-Järve 1. keskkooli õpilaseks. Ida-Virumaale pagesidki tollal paljud kulakuteks tembeldatud ning piirkonda kutsuti Eestimaa Siberiks.

Kohtla-Järvelt TPI-sse

„Jooksmist jätkasin ka keskkoolis, kuid kabe oli siiski südamelähedasem,“ räägib Jahu oma eelistustest. Tema karjäär kabetreenerina algaski Kohtla-Järvel, kui kooli võistkond tuli võistlusteks ette valmistada. Ta ise võitis 1951. aastal Eesti koolinoorte meistrivõistlustel esikoha.

Peale keskkooli suundus mees Tallinnasse. „Minu esimene valik oli õppida arstiks, kuid Kohtla-Järvel praktikal viibinud Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) keemiatudengid veensid mind ümber: ,,Mis arstiks, tule ikka rauakooli!“ Nii ma 1953. aastal TPI-sse kütusetehnoloogiat õppima asusingi. Kuid ka sinna ulatus KGB pikk käsi: ,,Te valetasite kõrgkooli sisseastumisel, et teie isa oli põllumees. Ta oli hoopis kulak.“ Nii olin ma 1956. aastal sunnitud TPI-st lahkuma,“ meenutab ta.

TPI-s õppides ei jäänud sportki unarusse. „TPI-s tulin õppeasutuse meistriks hoopis maadluses. Selle alaga hakkasin tegelema juba Kohtla-Järvel Eino Niineste juhendamisel ning jälgin maadlust huviga tänaseni. Ka jalgrattasport on mulle alati meeldinud. Üheks minu tähelepanuväärsemaks saavutuseks oli 1959. aasta jalgrattasõit Kohtla-Järvelt Moskvasse NSV Liidu rahvaste spartakiaadile ja tagasi,“ meenutab ta.

Heinar Jahu
Heinar Jahu 1960ndatel simultaani andmas

Palju edukaid õpilasi

Pärast TPI-st äratulekut läks Jahu tööle Tartusse ja sealt tagasi kodulinna. „Õpetasin kabemängu nii Taaralinnas kui ka Kohtla-Järve LNSK-s, kus mu parim õpilane oli Heiki Karp. Ta tuli Vene kabes NSV Liidu juunioride meistriks (1968). Hiljem olin kabetreener Tallinna malekoolis ja 1994. aastast Nõmme noortemajas. Mul on nende aastate jooksul olnud üle tuhande õpilase. Kõrgemaid kohti on poistest saavutanud Raido Värik, kes on võitnud kabe MM-il kadettide klassis kulla (2002) ja hõbeda (2003) ning tulnud välkkabes Euroopa meistriks (2003). Tüdrukutest on olnud tublimad Kadi Veski ja Karmen Vagula,“ loetleb nimekas kabetreener, kelle õpilaste seast kerkib tipptegijaid tänaseni. „Sel aastal võitis TPG 3. klassi õpilane Priit Lokotar U10-vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel Vene kabes kaks kulda (välk- ja kiirkabe) ja hõbeda; Eesti noorte meistriks tuli 13-aastane Robert Antoi. Õpilasi on mul praegu Nõmme noortemajas, TPG-s ja Rabarübliku lasteaias ühtekokku umbes sada. Õige aeg kabega alustada ongi just lasteaias. Alguses tuleb lasta lapsel lihtsalt mängida, et ta saaks kätte lauatunnetuse ja õpiks kabemängust rõõmu tundma. Lastes arendab kabe tahtejõudu ja töökust, rahulikkust ja keskendumisvõimet, õpetab eesmärke seadma ja otsuseid vastu võtma.Kindlasti peaks laps tegelema ka mõne muu spordialaga, mitte istuma ainult laua taga.“

Heinar Jahu
Loo autor, Priit Lokotar ja Heinar Jahu

Tagasihoidlik kabehaige

,,Ma olen kabehaige, kuid mitte eriti tugev mängija,“ on Heinar Jahu tagasihoidlikkus ise. Kuidas siis nii!? Kui vaadata tema tulemusi, siis võib väita vastupidist. Ta on võitnud mõttespordiolümpiaadil Londonis Inglise kabes pronksi (1997), tulnud NSV Liidu meistriks kirikabes (1971, 1974), saanud Eesti meistrivõistlustel üle 70 medali (viimati 2018. aastal hõbeda välkkabes) jne. Kõiki Heinar Jahu võite kabelaual ei jõua kokku lugedagi. Ise peab ta oma kõige tähtsamaks saavutuseks pronksmedalit mõttespordiolümpiaadilt.

Eesti – USA 6 : 4

Heinar Jahu on tegutsenud paljudel võistlustel kabekohtunikuna, ka MM-il, olnud kõrgetel ametikohtadel NSV Liidu ja maailma kabeföderatsioonis, kirjutanud kabeõpikuid ning organiseerinud lugematul arvul turniire. Kõige tipuks võib pidada Eesti ja USA sõpruskohtumise korraldamist Vene kabes.

Heinar Jahu: ,,Üldjuhul teatakse, et 1970. aastal alistas Eesti USA korvpallimeeskonna. Kuid samal aastal toimus eestlaste ja ameeriklaste vahel veel teinegi sõpruskohtumine, mis lõppes samuti meie vabariigi võiduga. Mis alal? Kas pole hea mälumänguküsimus? Vastus on Vene kabes. Kuidas see teoks sai? Olin kirjavahetuses USA kabetajatega. Kui sain teada, et neil on kavas võistlusreis Moskvasse ja Leningradi, pakkusin välja sõpruskohtumise idee. Ameeriklased andsid oma heakskiidu ja nii me mikrobussiga Leningradi sõitsimegi. Võitsime kaheringilise matši viiel laual 6 : 4.“

Kommenteerib TPG direktor Leena Saag: ,,Meie koolile on palju au ja kuulsust toonud noored kabetajad. Neid juhendab tunnustatud kabeõpetaja Heinar Jahu. Meie peame teda omaks ja Nõmme noortemaja peab teda omaks. Ilmselt tunneb sama veel mitu teist lasteasutust. Ta oskab lapsi innustada ja neis kabe vastu huvi tekitada. Ei ole palju selliseid inimesi, kellel on nii suur teotahe ja organiseerimisvõime kui Heinaril. Ta on heas mõttes kadestamisväärne. Ka kabele pühendunud laste vanemad on alati olnud toetavad ning tundnud huvi oma lapse käekäigu vastu.“

Kommenteerib TPG klassiõpetaja Marju Raieste: ,,Heinar Jahu tuli meie majja kaberingi loomise ideega 1990. aastate lõpus. Pakkusin selleks oma klassi ja nii kabetamine koolis alguse saigi. Nägin ette, et kabemäng on lastele kasulik tegevus.

Kui ma 1. klassi vanematele sügisel teatan, et härra Jahu tuleb nende lastele kabet õpetama ja jõuludeks võivad nad oma lapse käest pähe saada, siis vaatavad nad mind kahtleva pilguga. Kuid nii see tavaliselt läheb. Enamik vanematest oskavad näha selle head külge, mõtlevad lapse arengu peale.

Mul on hästi meeles üks seik meie kooli kabemängu algusaegadest, kui osalesime algklasside võistkonnaga Tallinna koolide meistrivõistlustel. Gümnasistidest koosnenud vastasvõistkonna liikmed vaatasid meid muigvel sui. Muie kadus aga pärast esimesi käike ning laua tagant tõusid lüüasaanud noormehed noruspäi.

Omavanuste kahekordne Euroopa meister Priit Lokotar oli algul pidurdamatu ning tegi aeg-ajalt pahandust. Küllaltki raske oli temaga hakkama saada. Kuid tänu kabemängule, mis aitab keskenduda, on Priit palju muutunud ning peab end juba päris kenasti üleval.“.

Heinar Jahu tiitlid

Nõmme aasta tegija (2003)

Harju maakonna teenetemärk (2014)

Auhind kabe edendamise ja pikaaegse treeneritöö eest Nõmmel (2015)

Tallinna teenetemärk (2018)

Tekst: Jaak Valdre

Fotod: erakogu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*