Sulgpall paneb mängima nii õpilase kui ka õpetaja

Karl-Rasmus Pungas
Foto: Karl-Rasmus Pungas

Sulgpalli juured ulatuvad rohkem kui 3000 aasta taha: sarnast mängu harrastati nii Antiik-Kreekas kui ka Vana-Egiptuses.

Hiljem sai poona nime all tuntud mäng populaarseks Indias, kust Briti ohvitserid selle 19. sajandi keskel Euroopasse tõid. Just Inglismaal sai sulgpall oma tänapäevase nime ja praegused reeglid. Sealt edasi sai ala hoo sisse kogu maailmas ja tänaseks on sulgpallist kujunenud harrastajate arvult teine spordiala jalgpalli järel.

Sulgpall kõigile

Üks peamine sulgpalli populaarsuse kasvu põhjus see, et ala sobib hästi koolitundidesse. Nii on sulgpallist saanud näiteks Prantsusmaal kõige populaarsem koolisport. Eestis sai sulgpall koolispordina suurema hoo sisse siis, kui Eesti Sulgpalliliit alustas kooliprojekti „Sulgpall kõigile“. „Sulgpall kõigile“ põhineb Maailma Sulgpalliföderatsiooni programmil Shuttle Time, mille eesmärk on pakkuda tuge õpetajatele, kes tahavad lasta lastel kehalise kasvatuse tundides sulgpalli mängida. Nelja aasta jooksul on „Sulgpall kõigile“ õpetajate koolitustel osalenud üle 350 õpetaja ligi 200 Eesti koolist.Eesti eri paigus toimunud koolitustel said õpetajad teadmisi, kuidas tunnid õpilastele sulgpalliga huvitavaks teha. Et kuuldut ja nähtut oleks hiljem kergem järele proovida, viisid õpetajad kaasa sulgpalli algõpetuse raamatuid ja sulgpallivarustuse komplekte.

Foto Karl-Rasmus Pungas
Foto: Karl-Rasmus Pungas

Mängida on lahe

Koolitusi vedanud Anneli Kõrge, kel on rohkem kui 20-aastane õpetaja- ja treenerikogemus, arvas varem, et õpetajatel võiks sulgpalli vastu huvi olla küll, kuid nii rohke osalejaskond ja positiivne tagasiside valmistasid talle üllatuse. „Õpetajatega suheldes tundus, et nad tahaksid sulgpalli koolis rohkem mängida ja pakkuda sellega lastele midagi uut ja huvitavat. Nii suur huvi koolituste vastu oli aga üllatav – nagu ka see, et paljud osalenud õpetajad soovivad tulla uuesti, et õpitut korrata ja uusi mõtteid saada,“ räägib Anneli. Tema hinnangul meeldib lastele eeskätt sulgpalli mängulisus. „Sulgpall arendab tegelikult paljusid kehalisi oskusi, kuid mängulisi harjutusi tehes ja hasarti minnes ei pane lapsed ise tähelegi, et teevad samal ajal kiirust, osavust või tasakaalu arendavaid harjutusi.“

Õpetajate suurt huvi võib Anneli arvates seletada ka sellega, et sulgpalli saavad mängida koos nii poisid kui ka tüdrukud ja mängurõõmu tunnevad kõik oma sportlikust tasemest hoolimata. Tema sõnul on eriti maakoolide õpetajad öelnud, et võistkondlike pallimängude jaoks jääb sageli lapsi tunnis väheks, kuid sulgpall sobib hästi. See ei vaja nii suurt osalejate arvu ja koos saavad harjutada erinevate sportlike oskustega õpilased.

Anneli Kõrge Paides koolitust läbi viimas Foto Karl-Rasmus Pungas
Anneli Kõrge Paides koolitust läbi viimas Foto: Karl-Rasmus Pungas

Emotsionaalne ja lõbus

Enim tundsidki „Sulgpall kõigile“ koolituste vastu huvi just väiksemate koolide õpetajad. Nii mõnigi maakond võttis ise ühendust sooviga, et sulgpalli tutvustataks ka nende piirkonnas. Üks neist paikadest oli Põlvamaa. Maakonna spordiliidu peasekretäri Ingrid Muuga sõnul jäid Põlvamaa õpetajad koolitusega väga rahule. „Koolitus meeldis kõigile väga ja oli õpetlik. Näidati vahvaid mänge, mida iga päev mängida, ja mis sobivad ka teiste sportmängude õpetamiseks,“ meenutab ta. Just mängulisus on see, mis on Ingrid Muuga arvates nii lastele kui ka õpetajatele sulgpalli juures atraktiivne. „Sulgpall on emotsionaalne ja lõbus ning millegi uuega tegelema asumisel hindavad lapsed esmalt just seda. Ka õpetajatele meeldisid koolitusel kõige rohkem mängud. Õpetajadki on nagu lapsed, kes tavaliselt tahavad elementide harjutamisest ruttu üle saada ja juba mängima hakata,“ nentis Põlvamaa spordijuht.

Mitte niisama kõksimine

Nii on sulgpall tänaseks kanda kinnitanud paljudes Eesti koolides. Esimeste „Sulgpall kõigile“ osalejate seas oli Rocca al Mare Kool, kes enda saali isegi väljakujooned maha tõmbas. Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Reine Kotkas oli enne sulgpalli harrastanud oma lõbuks. Koolitusel osalema ajendas teda arvamus, et sulgpall võiks õpilastele huvi pakkuda ja koolitundi sobida.

Reine Kotkas „Sulgpall kõigile“ koolituse lõpus Foto Eesti Sulgpalliliit
Reine Kotkas „Sulgpall kõigile“ koolituse lõpus Foto: Eesti Sulgpalliliit

Reine sõnul andis koolitus palju kasulikke ideid, harjutusi ja mänge, millega sulgpalli tunnis lasteni viia. Õpilastele on sulgpallitunnid olnud tema hinnangul hea kogemus. „Algul tundus lastele, et nad juba oskavad mängida, kuid mängulised harjutused on teinud sulgpalli nende jaoks põnevaks. Tekib taju, et see on võistlusala ja mitte niisama kõksimine. Lastes tekib soov leida viise, kuidas vastane üle mängida.“ Koolitunni jaoks peab Reine sulgpalli heaks mänguks. „Sulgpall aitab õpilastes arendada kasulikke oskusi nagu koordinatsioon, otsuste langetamine, kiire liikumine ja platsi nägemine, kuid samal ajal õpib laps mängu kaudu ja märkamatult.Iga spordialaga tegelemiseks on koolis piiratud aeg. Sulgpalli eelis on see, et mäng ei ole liiga keeruline ning rõõm ja eduelamused tulevad kiiresti.“

Nii õpilased kui ka õpilased saavad uue kooliaasta alguses veeta meeleoluka sulgpallipäeva septembris toimuval juunioride Euroopa meistrivõistluste lastefestivalil.

Juunioride EM

7.–16. septembril võistlevad sulgpalli tulevikutähed Tallinnas Kalevi spordihallis Euroopa juunioride meistritiitlitele. Kümne võistluspäeva jooksul selguvad nii võistkondlikud kui ka individuaalsed Euroopa meistrid. Tule toeta omasid ja ela kaasa Euroopa parimate mängule! Sissepääs võistlustele on tasuta.

Tekst: Renna Unt

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*