Loodusesse matkama… uiskudel!

Matkauisutamine

Matkauisutamine on uisutamise alaliik, mille harrastajad läbivad pikemaid vahemaid looduslikul jääl. Matkauisutamise traditsioon jõudis Eestisse Madal- ja Põhjamaadest, kus on juba aastaid uiskudel loodusretki ette võetud.

Seiklusfirma 360 kraadi matkajuhi Bert Rähni sõnul seisneb matkauisutamise suurim erinevus tavapärasest uisutamisest selles, et sõidetakse loodusliku veekogu jääl, mitte ettevalmistatud platsil. Tavaliselt läbitakse pikki vahemaid ja ka varustus on teistsugune. „Matkauisud on pika, sirge ja madala teraga ning mõeldud eelkõige otse sõitmiseks ja pikemateks retkedeks. Nendega ei ole hea teha järske pöördeid ega kiireid sööste nagu ilu- ja hokiuiskudega,“ selgitab ta.

Enamasti on matkauisud ilma saapata terad, mis kinnitatakse matkajalatsite või suusasaabaste külge. Matkauisud sarnanevad kõige rohkem kiiruisutamise uiskudele, kuid viimased on kõrgemad ja kiiremad ning nendega on ebastabiilsem uisutada. Keerukate jääolude korral nagu mikropraod, konarused ja lainelisus on matkauisud kindlasti kõige sobivam ja mugavam valik.

Matkauisutamine

Kus sõidetakse?

Matkauisutamist saab harrastada suurtel rabalaugastel, järvedel, veehoidlatel, kanalitel ja merel. Berdi sõnul algab nende seiklusfirma tavapärane uisuhooaeg laugastel, kus jää tekib juba esimeste külmadega. Seejärel võetakse ette väiksemad järved ja talve keskel saab uisutada merel. „Vooluveekogude jääolud on muutlikud ja seal võib isegi väga külmade ilmadega olla vaba veega kohti. Kui on piisavalt külma ja olusid hästi tunned, võib ka jõgedel pikki uisumatku teha,“ lausub Bert.

Turvalisus ennekõike

Matkauisutamiseks on lisaks matka- või suusasaabastele ja sobivas pikkuses uisuteradele vaja turvavarustust. Kõige olulisem on kaasa võtta jäänaasklid, mis sõidu ajaks ümber kaela kinnitatakse. „Meie soovitame osta jäänaasklid enne kui uisud. Uisutamise teeb ohutumaks ka jääpiik, millega saab kiiresti ja lihtsalt jää tugevust kontrollida. Uisumatkal võiks veel kaasas olla nöör või viskeliin, millega vajaduse korral üksteist jääaugust välja aidata. Matkauisutajal peaks retke ajal seljas olema kott veekindlalt pakitud riietega, juhuks kui peaks ootamatult märjaks saama. Merel on ikka tugev tuul ja nii võib märgades riietes kiiresti alajahtumine tekkida,“ jagab Bert nõuandeid.

Matkauisutamine

Olusid tuleb hinnata

Matkauisutamine võib oskamatult tegutsedes olla ohtlik, aga kõik oleneb oludest. Kesktalvel rabalaukal uisutades tuleb suurt vaeva näha, et läbi jää vajuda. Õhukesel jääl või pragunenud merejääl sõites peab aga väga ettevaatlik olema, sest õnnetuse korral on külmast veest väljasaamiseks aega mõni minut. „Jääauku kukkunu saab õigesti tegutsedes olukorra turvaliselt lahendada. Ohumärke on võimatu loetleda, sest olud võivad olla väga erinevad. Kindlasti ei tasu minna liiga õhukesele jääle ja tuleb jälgida pragusid; kevadine jää võib olla ootamatult rabe. Mina olen matkade jooksul läbi jää vajunud kahel korral ja mõlemal juhul oli määravaks jääl olev õhuke lumi, mis ei lasknud jääd visuaalselt hinnata,“ ütleb matkajuht.

Õige saabas tagab uisurõõmu

Uisud tuleb valida eelkõige jääolude järgi. Heal jääl saab kiiremini liuelda suusaklambriga suusasaapa külge käivate uiskudega, millel on lahtine kand. Kehvemate jääoludega lisavad stabiilsust tavalise matkasaapa külge käivad kinnise kannaga uisud. Halbade olude korral või valitud marsruudist olenevalt võib ette tulla sedagi, et vahepeal on vaja kõndida, ning seda on parem teha matka-, mitte suusasaapaga. 
Uisutamiseks sobivad jäigema ja kitsama tallaga saapad. Bert teab oma kogemusest, et suure ja pehme kummitalla külge on uisku raske kinnitada ja see ei toeta jalga. „Saabast peab olema võimalik jala ümber tihkelt kinni tõmmata ja seetõttu sobivad nööridega saapad. Krõpsudega või lihtsalt jalga tõmmatavad saapad ega kummikud ei sobi, kuna need ei fikseeri jalga ja loksuvad. Ise kasutan uisutamiseks klassikalisi nööridega nahast matkasaapaid.“

Uusi asju avastades

Bert soovitab matkauisutamisega tegeleda, kuna see on väga kihvt ala. Matkauisutamine annab kiire ja vaba liikumise tunde vabas õhus ja erilises keskkonnas. Tagatud on hea füüsiline koormus ja enesetunne.„Pidevalt uisutamas käies võib sattuda väga erinevatele oludele. Näiteks läbipaistev peegelsile jää, millel uisutades tekib vee peal kõndmise tunne. Merel tuulega jäätudes moodustuvad ootamatud kujundid ja näha on jää sisse külmunud esemeid.“

Matkauisutamine

Varustust valides

Matkauiske müüakse klambritega ja ilma. Uisufirmadest on tuntuimad Lundhags, Isvidda, Zandstra, OAC, Trekker ja Skyllermarks. Enne uiskude ostmist tasub mõelda, kas soovid pigem matkata või sporti teha. Uiskudele saab nagu suuskadelegi peale panna ka spordiklambreid. Nõnda on kand lahti ning uisud pikema liuga ja kiiremad. Kui aga jää kvaliteet kehvemaks muutub, on nende uiskudega suurem oht kukkuda. Kinnise kannaga on ebatasasel jääl stabiilsemad. Uisutera valikul lähtu isiklikest eelistustest, aga võid järgida saapa suuruse ja uisutera pikkuse soovitusi: saapad suuruseni 40: 40 cm (15″) või 45 cm (17″); saapad suuruses 41 kuni 45: 45 cm (17″) või 50 cm (19″); saapad suuruses 46 ja suuremad: 50 cm (19″) või 55 cm (21″).

Mida veel?

Öeldakse, et uisutamise nautimiseks vajad kas paari toestusega suusasaapaid või tugevaid pahkluid. Tugev toestus tagab ka nõrgemate hüppeliigestega harrastajale uisurõõmu ja aitab vigastusi vältida. Uisuterade juurde sobivateks saabasteks soovitatakse vabastiili- või kombisuusasaapaid firmadelt Alpina, Fischer, Hartjes, Rossignol, Salomon ja Sportful. Need saapad toetavad hüppeliigest ja on uisutamiseks sobiva jäikusega. 

Matkauisutamiseks võid kasutada ka suusakeppe, eriti kui oled algaja. Kepid aitavad tasakaalu hoida ja tavapärasest uisutamisest veidi teistmoodi tunnetusega harjuda. Keppidega uisutamine sobib hästi vabastiilis suusatamise fännidele, kuna uisutades on tehnika sama, aga liikuda saab märksa suuremal kiirusel. Ebatasase ja pehme jää puhul on kepid boonuseks, kuid sile jää kutsub pigem lisavarustuseta liuglema. Keppe on võib-olla tülikas kaasa võtta, ent enne matkale minekut tasub tutvuda jääoludega ja selle põhjal otsustada.

Matkauisutamise harrastaja Annika Tuisk-Ilves

Miks sa matkauisutamisega tegeled?

Olen alati uisutamist armastanud. Käisin varem regulaarselt jäähallides, aga seal on vabaks kasutuseks kindlad ja piiratud ajad. Neli aastat tagasi oli väga külm ja lumetu talv, kõik veekogud olid imelise jääga kaetud, aga see oli iluuiskude jaoks krobeline ja polnud ka kiirust. Kolleeg soovitas matkauiske ja ma olin sellest nii vaimustuses, et ärgitasin sõprugi sellega tegelema.

Annika Tuisk-Ilves
Esiplaanil Annika Tuisk-Ilves

Millised on olnud sinu meeldejäävaimad uisumatkad? 

Kõige parem on esimene jää, ilma lumeta, või siis kevadel, kui lumi on pealt ära sulanud. Siis on alati selline piiri peal tunne, et kas jää ikka kannab. Hea elamuse annab see, kui kogu Pärnu laht on üks suur kilomeetritepikkune liuväli. Käin hea meelega ka Mulgi või Haapsalu uisumaratonil, sest seal on põnevad taktikasõidud. Tavaliselt mulle ringitamine eriti ei sobi, pigem on looduses kulgeda ikka huvitavam. Viimasel ajal on põnev kiirust jälgida, et mis tempot on allatuules võimalik saavutada.

Miks soovitad matkauisutada? 

Kui lund napib, on see suusatamisele hea alternatiiv ning võimalus värskes õhus viibida ja end liigutada. Uiskudega saab mööda rannikut sõita ja uusi kohti avastada.

Tekst: Kadri Kütt

Fotod: Seiklusfirma 360 kraadi / Sportfoto

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*