Harrastusvõrkpallur Leho Virma: näen elu ja võrkpalli vahel palju paralleele

Võrkpall Leho Virma
Leho tagumises reas paremalt esimene. Foto: Indrek Lees

Kui tööpäevad mööduvad kontorilaua taga istudes, on tarvis vabal ajal oma kehale liikumisvõimalust pakkuda. Õnneks on tänapäeval ka harrastajatel valida väga mitmekülgsete võimaluste vahel. Swedbankis töötav Leho Virma, on otsustanud võrkpalli kasuks.

Kui kaua oled võrkpalli mänginud ja kuidas selle ala juurde jõudsid?

Peale gümnaasiumi lõpetamist sai erinevatel aastatel vast kord nädalas ikka kuskil kõksitud või treenitud. Minu tööandja Swedbank on loonud fantastilised võimalused liikumise ja spordiga tegelemiseks, mille hulka kuulub võrkpallitreening suurepärase treeneri Laimons Raudsepaga. Pea 10 aastat tagasi, kui siia tööle tulin, haarasin tänulikult sellest võimalusest kohe kinni.

Miks valisid just selle spordiala?

Võrkpallipisiku pärisin emalt, kes seda mängis. Kõige muu hea kõrvalt inspireeriski ta mind oma eeskujuga veel kahes valdkonnas: doonorlus ja võrkpall. Kahjuks nooruses ma võrkpalli trenni ei sattunud, kuid alana on see minu jaoks alati huvipakkuv olnud. Seevastu mängisin päris palju korvpalli, aga kuna seal ennast parajalt lõhkusin, tuli sellest mingil hetkel loobuda. Mulle meeldiski naljatada, et kui korvpallis kannatas minu keha, siis võrkpallis sai alguses kõvasti haiget minu enesehinnang.

Mitu korda nädalas mängimas käid ja kus sa seda teed?

Otseselt ühessegi võrkpalliklubisse ma ei kuulu, aga osalen nii Swedbanki treeningutel kui mängime ka sõprade ja harrastajate seltskondadega.

Suvel mängisime üsna kaootiliselt, vähemalt kord nädalas ühe sõpruskonnaga ja kui ajaliselt õnnestus, siis rohkem. Enamasti mängime suviti liival saali põhimõtete ja reeglitega. Väga vahva kogemus oli tänavu Suvevolle teisipäevad Pirita rannas, kus uued võistkonnad komplekteeriti igal korral kohapeal loosi alusel.

Eelmisel aastal õnnestus sügisest kevadeni lausa neli korda nädalas saalis trennis käia, millest siis ühel korral toimus treening treeneri juhendamisel. Kui vähegi perekonna, logistika ja teiste kohustuste kõrvalt õnnestub, jätkaksin sarnase koormusega. Samas tahaksin vahel jooksurajale ja jõusaali ka jõuda.

Kas eelistad rannavollet või saalivõrkpalli?

Praegu eelistan saalivõrkpalli, sest siin on meil punt suurem ja mäng mängulisem. Kuigi ma juba mõnda aega harjutan, annan endale aru, et, mängin keskpäraselt. Nooruses jäi korralik (hüppe- ja ründe)tehnika omandamata ning liival õigete reeglitega mängimisel on veel kõvasti arenguruumi.

Leho Terviseturniiril diplomit vastu võtmas Foto: Indrek Leesoja / Terviseturniir
Leho Terviseturniiril diplomit vastu võtmas Foto: Indrek Lees

Millest koosnevad sinu võrkpalli treeningud? Kui palju on elementide ja tehnika harjutamist ning kui palju mängimist?

Sõpruskondadega trennides on pigem klassikaline 10-15 minutiline soojendus ja siis läheb mänguks.

Treeneriga treeningutel on otsest mänguaega tavaliselt pigem kolmandik või vähemgi. Just erinevad liikumised, harjutused ja kombineerimised teevadki treeneriga treenimise väga põnevaks ja arendavaks ning nendel treeningutel saan veel rohkem võhmale.

Mis sulle võrkpalli juures kõige enam meeldib?

Kindlasti see, et tegemist on üksteist väga toetava võistkonnaalaga. Mängu käigus on vaja palju suhelda ja kõik sõltuvad üksteisest. Lisaks on võrkpall väga arendav ala ja seda mitte ainult kehaliselt, vaid ka intelligentsi ja vaimsuse poole pealt. Peale reageerimiskiiruse, tehnika ja võimekuse on olulised teiste märkamine, nendega arvestamine, vastutuse võtmine, lõpuni võitlemine, läbikukkumise järgselt ikka endast parima andmine ja samas uuesti teistest sõltumine.

Milliseid omadusi võrkpall on sinus kõige enam arendanud?

Võrkpall on minu jaoks nagu elu: ühele meeldib ja sobib üks asi või tegevus rohkem kui teine ning võistkonnas ja platsil on samamoodi. Otsused tuleb kiiresti vastu võtta ja pead ei saa norgu lasta. Tegemist on alaga, kus sa saad teisi kõige rohkem julgustada ja toetada. Need on aga väärtused, mis on minu elus väga olulised.

Kas osaled ka mõnel harrastajate turniiril ja kui, siis mida see juurde annab?

Osaleme Swedbanki Spordiklubiga ettevõtetele mõeldud Firmaspordi sarjas, mille osaks on ka võrkpall. Samuti osalesin eelmisel aastal segavõistkonnaga Rahvaliigas, Terviseturniiril ja Pirita Suvevollel. Juurde annavad sellised väljakutsed närvikõdi, kogemusi ja uusi tutvusi.

Võidurõõm on muidugi suurepärane, aga samas kaotus ei ole draama, vaid õppetund. Eriti meeldib mulle see, et võrkpallis (ja loodan, et ka paljudel teistel aladel) on vahel vaja ka vastasele kaasa elada ja nende üle rõõmu tunda.

Firmaspordi Suvespartakiaad, Leho oranžis särgis Foto: Ardo Säks / Firmasport
Firmaspordi Suvespartakiaad, Leho oranžis särgis Foto: Ardo Säks / Firmasport

Kas võrkpall on muutunud sinu elu ka mõnes muus mõttes lisaks paremale füüsilisele vormile?

Kas just muutnud, aga kindlasti kinnitanud ja täiendanud just selles mõttes, et näengi hästi palju paralleele elu ja võrkpalli vahel. Paljud põhimõtted ja filosoofiad on samad. Muidugi olen saanud ka uusi tuttavaid, keda väga hindan. Samas tuleb leida tasakaal juba olemasoleva – abikaasa, lapsed, teised kohustused – vahel. Esialgu veel ühessegi võrkpallilaagrisse jõudnud ei ole, aga tulevikus ei välista ka seda varianti.

Millest peaks alustama inimene, kes võib-olla pole võrkpalliga väga kokku puutunud või kel on mingid algteadmised olemas, aga pole ammu mänginud – kas saab liituda mõne treeninggrupiga või tuleb oma sõpradest punt kokku saada?

Ma soovitan võrkpalli väga! Tuleb suhelda inimestega – mõni tuttav või tuttava tuttav kindlasti mängib ja teab sobilikku kohta alustamiseks. Kui kõik muud variandid tunduvad rasked, mine suvel kas või (Pirita) randa jalutama ja vaata, kuidas inimesed mängivad. On väga suur tõenäosus, et leiad mõne võrgu juures inimesed, kes sinu tasemele lähedaselt mängivad ja kes su meelsasti platsile võtavad.

Mille osas tuleb algajal kõige rohkem vaeva näha ja millised võivad olla esmased tagasilöögid?

Oleneb, millega ollakse varem tegelenud, milline on üldine füüsis, samuti mängib rolli vanus. Kui võrkpalliga kokkupuude on pea olematu, tuleb muidugi arvestada, et peale esimesi kordi on näiteks käsivartel üsna valus. Mõistagi tuleb varuda kannatlikkust ja aega ning võtta väga rahulikult. Ja kui platsil mõni agar-ogar minu sugune juhendama kipub, siis mitte sellepärast, et su peale pahane ollakse, vaid selleks, et aidata.

Tänapäeval aitab ka YouTube kõikvõimalike harjutustega.

Miks soovitaksid võrkpalli?

Kuna võrkpall on nii mitmekülgne mäng ja samas pea kõigile kättesaadav. Erinevalt näiteks golfist või mitmetest teistest aladest, saab sellega tegeleda väga meelelahutuslikult mõne seltskonnaga kas murul või liival kõksides ning sealt võib see hea lumepall veerema hakatagi.

Võrkpall arendab üksteisega arvestamist, usaldamist, meeskonnas töötamist ja seda loetelu saaks pikalt jätkatagi. Muidugi võib olla erandeid, aga kas on üldse teada mõnda pahatahtlikku (harrastaja) võrkpallurit? 🙂

Tekst: Merilin Piirsalu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*