Paraujuja Susannah Kaul: elu on liiga lühike, et seda raisata ning olla rahulolematu

Susannah Spordiaasta 2019 galal Foto: Andrei Ozdoba
Susannah Spordiaasta 2019 galal Foto: Andrei Ozdoba

Aasta parasportlane 2019 ja Noored Olümpiale stipendiaat Susannah Kaul leiab, et puue ei ole spordi tegemisel takistuseks. Tuleb vaid teada, mida sa soovid ning hakata otsima võimalusi, et soovid täide viia.

Ütlesid varasemas intervjuus, et ujumas hakkasid esmalt käima tervise tugevdamise eesmärgil. Kas ala valik oli seotud sinu puudega või oleksid ka muidu ujumise valinud?

Usun, et oleksin ujumisega tegelenud ka siis, kui oleksin täiesti terve tavaline laps olnud (Susannahil on kaasasündinud käte defekt, toim). Ujumistrennid toimusid kooli kõrval asuvas ujulas, nii et koolijütsina oli mul väga mugav seal käia, tuli ainult üle tee minna.

Ega ma tegelikult täpselt ei mäleta, kas ja kui palju vanemad trennide osas minu arvamust küsisid. Kindlasti ei sundinud nad mulle ühtegi konkreetset spordiala peale, aga samas ma ei mäleta, et nad oleksid küsinud, millisesse trenni ma minna tahaksin. Ju läks kõik kuidagi sujuvalt ning ma ise erilist soovi mingi muu ala osas ei avaldanud.

Kas ujumine ja trennis käimine hakkas sulle kohe meeldima?

Võib nii öelda küll. Ujumisega alustades on treeningud loomulikult teistsuguse alatooniga kui  hilisemas eas. Meil oli vahva grupp ja tore treener, sellest tookord piisas.

Nüüdseks on ujumisest saanud minu töö ja meeldimise või mitte meeldimise peale ma suurt ei mõtle. Küll aga võib öelda, et trennikaaslased muudavad ka kõige pikemad ja raskemad treeningud toredaks ja meeldejäävaks. Pingutame kõik enda eesmärkide nimel üksteist toetades ja motiveerides.

Trennis käimine on alati olnud minu jaoks prioriteet. Arvan, et kui millegagi tegeleda, siis teha seda korralikult. Trennist niisama puudumist pole ma endale kunagi lubanud, ei pisikese algajana ega kogenuma sportlasena. Eks vahel maksab liigne kohusetunne ja usinus ka kätte, aga üldjoontes usun, et sportlasele tuleb selline isikuomadus pigem kasuks kui kahjuks.

Susannah Kaul
Foto: Gertrud Alatare

Parasportlastel ei ole spordialade valikul nii suuri võimalusi kui teistel. Kas sina oled ujumise kõrval ka midagi muud proovinud?

Usun, et see, kui suur on valikuvõimalus eri spordialade vahel, on seotud eelkõige inimese puudeastmega. Raskema puude korral on kindlasti vaja rohkem eeltööd teha ja võimalusi leida kui mõne kergema juhtumi korral.

Mina olen lisaks ujumisele proovinud kätt ilurulluisutamises. Seda harrastasin ujumistreeningute kõrvalt mitu head aastat, enne kui tuli teha valik ühe spordiala kasuks. Tollel ajal oli ilurulluisutamine Eestis alles ärkamise järgus ja paljud polnud taolisest spordialast varem kuulnud. Usun, et mind köitis naiselik joon – ilusad valged rulluisuisud, kleidid, soengud jne. See oli väga vinge ja midagi totaalselt erinevat võrreldes ujumisega.

Kui aga mõelda, et kas on mõni ala, millega ma oma puude tõttu tegeleda ei saaks, siis kohe hoobilt ei tule ühtegi mõttesse. Usun, et kõik on harjutamise küsimus.

Miks soovitaksid inimestel, kellel on mõni puue, spordiga tegelema hakata ning kuidas leida endale õige ala?

Spordiga peaksid hakkama tegelema need, kes sellega tegeleda tahavad. Ei ole vahet, kas oled tavaline terve inimene või on sul mõni puue. Kõige tähtsam on tahtmine, siis leiab ka võimaluse.

Kindlasti ei tohiks puudega inimesed karta tegeleda spordiga või proovida midagi, mis neile huvi pakub. Valikuvõimalusi on tegelikult tänapäeval palju. Kõigepealt peaks endas selgusele jõudma, millise spordiala või harrastusega ning millisel tasemel tegeleda tahaks. Seejärel saab otsida juba sobivad klubid või treeninggrupid.

Tihtipeale ei uurita ning peljatakse küsida, sest arvatakse et niikuinii ei saa. Tegelikult pole mõtet ennustada ning kunagi ei tea, millised võimalused võivad tekkida pelgalt oma mõtete või soovide jagamisest.

Susannah tänavusel presidendi vastuvõtul Foto: Erlend Štaub
Susannah tänavusel presidendi vastuvõtul Foto: Erlend Štaub

Kas ja kui palju sport on sinul aidanud paremini hakkama saada muudes eluvaldkondades?

Võin julgelt öelda, et spordiga tegelemine on mind muutnud väga palju, seda nii füüsilise kui ka vaimse poole pealt. See on andnud mulle enesekindluse, töötahte, analüüsivõime, hea suhtlemisoskuse, julguse, oskuse kaotada ja uuesti alustada. Kõiki neid, ning paljusid loetlemata jäänud omadusi, saan ära kasutada muudes eluvaldkondades, nii õpingutes, töös kui ka igapäevases suhtluses.

Mis sa arvad, kui palju spordiga tegelemine üldse on sinu elu muutnud?

Seda, kui palju sport üldises pildis minu elu muutnud on, on tegelikult raske hinnata. Ma ei tea, kes oleks minust saanud ilma ujumiseta, milline inimene ma oleksin ja millised võimalused mulle oleksid avanenud…

Küll aga ei vahetaks ma enda praegust elu mitte mingil juhul millegi muu vastu. Tänu spordile on elus olnud palju võistlemist ja reisimist, olen näinud maailma ning tutvunud paljude kultuuridega. Samuti on mind kõikide aastate jooksul ümbritsenud tohutult vinged inimesed. See kõik ei ole lihtsalt iseenesestmõistetav ja loomulik asjade kulg, ma hindan igat toredat hetke ja võimalust kogu südamest.

Millised on elu jooksul olnud sinu kõige suuremad motivaatorid, mis trenni tegema motiveerivad?

Kõige suuremaks motivaatoriks on minu jaoks alati olnud minu tulemused ja ühtlasi ka konkurendid. Tahe olla parem kui olin eelmine kord motiveerib treenima ja pingutama. Omad eesmärgid peavad olema nii harrastajal kui ka tippsportlasel, ilma nendeta on raske märgata, kas ja milline su areng on olnud.

Foto: Gertrud Alatare
Foto: Gertrud Alatare

Tavainimestel on tegelikult lugematuid võimalusi enda tervise eest hoolitseda ja regulaarselt sporti teha. Paljud seda siiski ei tee ning leiavad kümme vabandust. Mis on sinu sõnum nendele, miks võiks vabanduste otsimise lõpetada?

Väga lihtne on kõiksugu vabandusi välja mõelda ning jätta tegemata asjad, mis tunduvad rasked ja ebameeldivad. Inimene ju ongi loomult laisk, valib kergema tee. Aga mis oleks, kui ma luban, et see teine tee on palju parem – sinu tervis on korras, sa oled värske ja energiline, teiste inimestega suhtlemine ja nende mõistmine tundub palju lihtsam, sa ei lükka enda toimetusi päevast päeva edasi, sa saad komplimente enda hea välimuse kohta, sa julged kanda riideid, mis sulle tegelikult ka meeldivad, sul on tunne nagu sa võiksid vallutada maailma… millise tee sa siis valiksid?

Elu on liiga lühike, et seda raisata ning olla rahulolematu. Julge teha muutusi, tunne rõõmu ja naudi igat hetke, sest kõik mis sa teed, teed iseendale.

Susannah Kauli saavutused aastal 2019

  • Rahvusvahelise paralümpiakomitee (IPC) paraujumise maailmameistrivõistlustel 100m seliliujumises 7. koht, 50m vabaltujumises 9. koht ning 100m vabaltujumises 11. koht.
  • IWAS maailmamängudel esikohad 50m selili-, 100m selili-, 50m vabalt- ja 200m kompleksujumises.

Tekst: Merilin Piirsalu

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*