Kõva saundiga kui äike, tempokas kui tormihoog, hingevabastav kui päikeseloojang, väsitav kui jooksmine rahehoo eest – just nii kirjeldavad heviaeroobika trenni selle loojad. Mis trenniga täpsemalt tegemist on ja kas see võiks olla ka sinu uus lemmik?
„Heviaeroobika on treening, mis sündis alternatiivsema meelelaadi, stiilitunnetuse ja muusikamaitsega inimeste praktilisest vajadusest teha trenni endale sobivas keskkonnas ja viisil,” räägib heviaeroobikatreener Kadri Ratassepp. 2009. aastal tegi Kerstin „Kessu” Raidma teoks oma unistuse. Nimelt ei olnud rock– ja metal-muusika austajad seni leidnud endale sobivat treeningpaika, millega ei käiks kaasas steriilsed peegelseinad ja levinud popmuusika. „Juba sama aasta aprilliks leiti treeningpaigaks Tallinna rokiklubi Tapper ja treener, kellega koos valiti välja playlist’id,” räägib Kadri heviaeroobika tagamaadest. „Heviaeroobika pärisosaks on just rock– ja metal-muusika kõikides oma kirjudes vormides alates klassikalisest kuni grungeni, eri ajastutest 60ndatest tänapäevani ning eri esitajatest ja nende stiilidest Def Leppardist ja David Bowiest Tanel Padar & The Sunini.”
Kadri ise alustas oma teekonda harrastajana, kuuldes põnevatest trennidest sõbranna kaudu. „Tänaseks oleme tegutsenud juba kaheksa aastat, omades vahepeal filiaali ka Tartus,” ütleb ta. Treenereid on lisaks Kadrile ja (visuaalse) identiteedi emale Kerstinile veel kolm: Kirsika, Kädi ja Kadi-Freja. „Samuti on meil oma pesa Tallinnas Müstika tantsustuudios.”
Kas see sobib sulle?
Heviaeroobika trenn kestab 55−60 minutit. „Alustame alati soojendusega, kus liigutame käed, jalad, selja, kaela ja kogu keha lahti. Vastavalt konkreetse päeva kavale järgneb trenni põhiosa, olgu see siis hüplevam, sammuvam või tantsisklevam. Treeningu teises pooles pöörame tähelepanu lihasharjutustele ning kõige lõpus on mõnusad (ja hädavajalikud!) venitused-lõdvestused,” tutvustab Kadri heviaeroobika ülesehitust.
„Soost ja east olenemata sobib heviaeroobika kõigile, kes peavad lugu tõhusast ja vaheldusrikkast trennist ning muhedast seltskonnast ega pelga rock-muusikat,” ütleb Kadri. „Eriti hea on treening just neile, kes end tavapärastes treeningsaalides kuidagi kummaliselt ja mitte just kuigi koduselt tunnevad.”
Mida meeles pidada?
Kadri sõnul pole enne esimest heviaeroobikatrenni erilist ettevalmistust teha vaja. „Tuleb lihtsalt treeningriided ja -jalatsid ning hea tuju kaasa võtta. Ka lemmikbändi särk seljas ei tee liiga ja muu vajaliku nagu matid, saab kohapealt,” ütleb ta, lisades, et kasuks tuleb kindlasti ka see, kui varasemalt kirjeldatud muusikastiili naudid. „Treenerile tasub alguses teada anda, et oled esimest korda, nii oskab ta sind veidi enam jälgida ja juhendada. Meie juures käivad ühtmoodi nii mehed kui naised vanuses 15−50. Trenni ajal tasub oma keha kuulata, vajadusel teha harjutusi rahulikumalt.”
„Vähemalt kord kuus toimub meil ka eritrenn, mis on inspireeritud konkreetsemalt mõnest bändist, kitsamast muusikastiilist, ajastust või tegevusest. Selleks trenniks tasub end alati millegi põnevaga varustada – olgu selleks meik, soeng või riideese,” sõnab Kadri, lisades, et neil on toimunud näiteks military-stiilis treening ja Metsatöllu-eri. „Loomulikult korduvad aastast aastasse ka halloween’i, jõulu ja sõbrapäeva eritrennid.” Lisaks toimuvad igal suvel ka heviaeroobika näidistrennid. „Oleme igal aastal külalisteks Hard Rock laagris ning varasemalt ka RabaRockil, RockRampil ja Jõgeva Treffil. Neil üritustel ergutame huvilisi osalema 20−30 minuti pikkusel näidistreeningul.”
Tõhus, lõbus ja vaheldusrikas
„Heviaeroobika teevad eriliseks pidevalt uuenevad energilised playist’id, mis võimaldavad luua trenne mitmes eri võtmes. Olenevalt treeningpäevast harjutame kas võhma ja vastupidavust või rõhume treeningu jõu- ja lihasosale. Olgu need inspireeritud Michael Jacksoni „Thrillerist” või sensuaalsest burleskist. Vahel venitame end treeningmattidel meie oma blues-pilateses Imelda May taustal või püüame leida tasakaalu fit-pallidel,” sõnab treener Kadri Ratassepp. „Lisaväärtusena põimime treeningutesse ka liigutusi tuntud artistide kehakeelest. Trennides saab palju nalja ja õhkkond on vaba.”
Harrastaja Tanel Jevstignejev:
Olles eelnevalt tegelenud traditsioonilises mõttes tunduvalt mehelikumate spordialadega, olid mul loomulikult oma eelarvamused, kuid elukaaslane kutsus mind kord proovitrenni ja edasine on juba ajalugu. Minust sai üks igati eesrindlik „hevikas” ja millal on veel üks meesterahvas kaunite naiste seltskonnast trennis ära öelnud? Eelkõige on see aeroobne grupitreening ütlemata lõbus ja sobib kõigile, pakkudes võimalust veidi teistsuguses võtmes trenni teha. Enim saavad koormust kõhuosa ja tagumik, kuid kindlasti arendab trenn kogu keha. Kindlasti on põnevad eri- ja teematrennid, mis lisavad mõnusat vaheldust.
Harrastaja Kersti Ojamets:
Heviaeroobika avastasin sõbranna kaudu 2009. aastal. Tema jõudis trenni küll paar aastat hiljem, kuid mina otsustasin, et kuna mulle teistmoodi lähenemine ja raskem muusika sümpatiseerib, uurin seda lähemalt. Kahest korrast nädalas on tänaseks saanud 4−5. Lisaks olen treenerite playlist’idest leidnud palju uusi lemmiklaule ja -artiste. Treening on arendanud võhma ja vastupidavust, kõvasti on juurde tulnud ka jõudu. Venituste osa on arendanud painduvust ja erinevad sammukombinatsioonid on kasulikud koordinatsioonile. Kuigi praegune trennimaastik on mitmekülgne, usun, et teist sellise energiaga trenni Eestis ei leidu. Sa võid trenni minna kandes õlgadel kogu päeva pingeid, kuid väljud sealt energilise, rõõmsa ja teotahtelisena. Vormi saamine on vaid boonuseks.
