Tõnis Paalme on Rulluisukooli hing ja rulluisutreener, kes on olnud Eesti meister kiirrulluisutamises, võitnud enamiku freeskate rulluisukrosse Eestis ja juhendab eri vanuserühmade rulluisutreeninguid.
Tõnise teekond rulluisutamiseni sai alguse üsna juhuslikult. „Lapsena ma eriti palju spordiga ei tegelenud ja trennides ei osalenud. Esimene kokkupuude rulluiskudega oli umbes 10-aastaselt ja sellega seoses meenub ebamugavustunne, kuna uisud ei tundunud jalas mugavad ja tuli võidelda valuga,” räägib ta. See ei jäänud siiski esimeseks ja viimaseks korraks. Regulaarsema rulluisutamisega alustas Tõnis umbes 17 aastat tagasi.
„2002. aastal hakkasin käima Friday Night Skate’il, kus kohtusin inimestega, kes toetasid minu arengut rulluisutajana. Esialgu keskendusin pigem kiiruisutamisele, kuid üha enam hakkas mind köitma freeskate.
Tagurpidi ja omasoodu
Rulluisutamine seostub paljudele sirgete teede ja sujuva liikumisega, kuid reaalsuses võib see olla sootuks põnevam ja mitmekesisem. Üks võimalus on uisutada selg ees ja niimoodi liikudes on võimalik isegi rekordeid püstitada. „Tagurpidi rulluisutamise rekordi tegin Pärnus ühel kiirrulluisumaratonil 2011. aasta suvel. Kui hakkasin aktiivsemalt rulluisutamisega tegelema, hakkas mind huvitama see, kuidas tagurpidi rulluisutada, ja kas oleks võimalik sõita sama kiiresti nagu edaspidi. Ühel hetkel sõitsin selg ees juba päris osavalt ja esimene suurem katsumus oli 2006. aasta Friday Night Skate’il, kus sõitsin terve marsruudi kesklinnast Nõmmele ja tagasi selg ees,” meenutab Tõnis. Hiljem lisandus selliseid sõite veelgi. Seejärel sõitis ta selg ees läbi maratoni, mis toimus Pirital Lillepi kurvilisel tõusude ja laskumistega rulluisurajal.
Rekordeid taga ajamas
„Kuna sõitsin tookord väikeserattaliste rulluiskudega, siis sain ajaks 1 tund ja 47 minutit. Siis hakati mind võrdlema ühe Saksamaa rulluisutajaga, kes oli sooritanud selg ees maailmarekordi Berliini maratonil ajaga 1 tund ja 45 minutit. Kuna ajavahe oli väike, mõtlesin, et huvitav, kui kiire ajaga ma suudaksin seda maailmarekordit purustada, ja sõitsin maratoni selg ees 1 tunni ja 29 minutiga ning minu keskmine kiirus oli 29,4 km tunnis. Ringiajad sai kiibisüsteemiga registreeritud ja terve sõit kaameraga üles võetud, kuid ametliku maailmarekordina ma seda ei registreerinud. Praegu köidab mind mõte, et võiks sõita rulluisumaratoni selg ees keskmise kiirusega vähemalt 30 km/h ja registreeriks sel korral maailmarekordi ka ametlikult ära,” jagab Tõnis edasisi plaane.
Hull rulluiskudel
Selg ees uisutamine on Tõnise jaoks täiesti igapäevane. „Iga kord, kui rulluiskudel sõidan, saab vähemalt korra ka tagurpidi sõidetud, kuna see on minu jaoks nii loomulik. Treeningutel on õpilasi sedasi liikudes hea juhendada, sest saab parema ülevaate, ja rulluisuüritustel on teisi uisutajaid selg ees liikudes eespoolt parem filmida ja pildistada,” selgitab mees, on kes ka rulluisumaratone viimastel aastatel läbinud rohkem selg ees kui edaspidi. „Teistpidi sõites on kasutusel hoopis teistsugune tehnika, see lisab rohkem põnevust ja rulluisutamise võimalused omakorda avarduvad. Kaassõitjad elavad tagurpidi rulluisutamisele kaasa, kõiki kommentaare ma ei kuulegi, kuna sõidan paljudest ruttu mööda. Selliseid ettevõtmisi võetakse positiivselt vastu, mõni peab mind hulluks, aga minule on see ainult kompliment,” muheleb Tõnis.
Teooria ja praktika
Öeldakse, et kui me soovime milleski meistriks saada, tuleb teisi õpetada, ja see on tegevus, mis annab ka Tõnisele motivatsiooni ja suunab end pidevalt täiendama.
„Nii nagu enamiku aladega, on ka rulluisutamisega hea alustada lapsena, kuid enese rõõmuks võib igaüks rulluisud alla panna. Rulluisutamine annab vabadustunde ja eriti kehtib see freeskate’i puhul, mis on minu arvates teistest rulluisualadest loomingulisem ja vabam. Sageli pannakse rulluisukoolitustel suuremat rõhku kiiruisutamisele, kuid Rulluisukoolis õpetakse ka freeskate’i. Mul on lastega hea läbisaamine ning treeningud on alati mängulised ja lõbusad,” räägib Tõnis ja lisab, et treeningutele on oodatud ka teismelised, kelle vaba aeg võiks olla sisustatud sportlikult ja põnevalt.
Freeskate annab vabaduse
Rulluisutamine on Tõnisele üha enam elustiil kui sport. „Freeskate on justkui raamideta, ühendab omavahel erinevaid uisualasid ja võimaldab sõita väga erinevates keskkondades. Äärekivid, mururibad, killustik ja teised linnakeskkonda kuuluvad elemendid ei ole enam takistused, vaid muutuvad võimalusteks rakendada omandatud oskusi,” kirjeldab Tõnis ja lisab, et freeskate vabastab piirangutest, annab vabaduse sõita kus tahes, valida linnas eri marsruute, lõigata ja läheneda teekonnale loovalt. „See loob suurepärase võimaluse teismelistele ja noortele sportlikuks ajaviiteks, kasutades rulluisutamist liiklusvahendina, osaledes grupikoolitustel või ühistel rulluisutamise üritustel,” rõhutab Tõnis ja kinnitab, et rulluisud saab alati endaga kaasa võtta, need ei vaja parkimiskohta ega lukustust.
Rulluisutades maailma avastama
Avatud maailmas võib iga tegevus olla elustiil, piir vaba aja, hobide ja harrastuste ning töise tegevuse vahel hägustub üha enam. Väga inspireerivalt kõlab võimalus luua elu, millest ei ole vaja puhkust võtta. Tõnis, kes lisaks oma kiirust ja vabadust võimaldavale põhitegevusele on ka litsentseeritud sukeldumisinstruktor ja Tallinna Ülikoolis rekreatsioonikorralduse eriala lõpetanud, kasutab kõiki võimalusi, et tema elusstiil ja töised tegevused oleksid omavahel kooskõlas. Isegi enamikule reisidele on ta rulluisud kaasa võtnud või leidnud võimaluse neid kohapeal rentida. Tema rulluisud on kilomeetreid mõõtnud lisaks Euroopa riikidele ka Egiptuses, Venetsueelas ja Peruus, mida ta hiljuti avastas. „Reisidele võtangi tavaliselt esimese asjana rulluisud kaasa, aga igal pool ei saa neid kasutada, kuna mind köidab palju ka loodus, kus tavaliselt pole piisavalt võimalusi rulluisutamiseks. Vahelduse mõttes on tore ka jalgsi liigelda, ammutada loodusest jõudu ja kasutada teisi liiklusvahendeid. Aga erinevates linnapiirkondades toob mulle elu alati sisse rulluiskudel liiklemine, see annab palju parema võimaluse kultuuri ja linnaga tutvuda ning inimesed tervitavad mind suure huvi ja rõõmuga, kui olen rulluiskudel,” räägib Tõnis.
Tõnise soovitused algajale:
Tunneta oma piire – ära ole liiga julge ega liialt tagasihoidlik.
Ole oma hirmudest üle ja vajadusel võitle nendega.
Veeda võimalusel rulluiskudel rohkem aega.
Harjuta ka vabal ajal õpitud harjutusi.
Järgi iga tegevuse puhul õiget tehnikat.
Usu, et suudad oma eesmärkidega hakkama saada.
Väldi mõtteid, et ei saa hakkama – püüa endale positiivseid mõtteid sisendada.
Julge õppida vigadest, nendest õpid kõige rohkem – ära anna alla!
Kui midagi ei õnnestu, keskendu mõnele teisele harjutusele ja tule hiljem sama asja juurde tagasi.
Tekst: Kalli Suga
Fotod: erakogu
