Viljandi koolitüdruk Kärt Hüva oli tõsiselt jahmunud, kui sai pärast Tartu Maratoni Kuubiku sarjas läbitud rulluisumaratoni teada, et on tõusnud naiste arvestuses sarja üldliidriks.
„Ma ei uskunud, kui mulle pärast rulluisumaratoni öeldi, et olen sarjas esimesel kohal. Rääkisin treenerile ka ja tema arvas alguses samuti esialgu, et olen liider omavanuste seas,” on Kärt veel praegugi oma saavutuse üle üllatunud ja arvab, et lõpuni tal esikohta siiski säilitada ei õnnestu. Kuidas aga tegelikult läheb, saab selgeks pärast Tartu linnamaratoni.
Iluvõimlemisest suusatrenni
Kärt on läbi ja lõhki sporditüdruk. Treeningutega alustas ta esimeses klassis, kui läks iluvõimlemistrenni. „Mulle nii väga meeldis see ala, käisin väiksena spordihoones võimlejaid vaatamas ja tahtsin ise ka sellega tegeleda,” meenutab Kärt, kes käis võimlemas neli aastat. „Tüdinesin sellest ära, eelkõige sellepärast, et kõik trennid toimusid sees, aga mulle meeldis pigem väljas olla.” Nii valiski ta uueks treeninguks ema ja vanema õe eeskujul suusatamise ja tunneb praegu, et just see on õige ala. „Suusatamises läheb neljas aasta ja mulle väga meeldib. Treener Jaan Kallak on väga tore. Ta on kõige parem treener – ta on noortepärane, suhtleb vabalt ja õpetab hästi. Ta on alati tema ise ja tema käe alla saab kõik asjad selgeks,” kiidab Kärt.
Sakala suusaneiu
Kärt kuulub Sakala suusaklubisse, kelle treeningud toimuvad nii Viljandis kui selle lähemas ja kaugemas ümbruses asuvates spordikeskustes. Oma pitseri paneb suusatamisele muidugi lumepuudus ja valgeid kunstlumeradu tuleb sageli otsimas käia kodukohast kaugemal – Põltsamaal, Tehvandil, Jõulumäel –, aga nii saavad suusasõidud hoolimata kesistest tingimustest ikkagi tehtud. Suusanoorte treeningud on üldse väga mitmekülgsed, sageli kasutatakse võimalust treenida ümber Viljandi järve kulgeval rajal ja Holstre-Polli spordikeskuses. „Jookseme, matkame, sõidame rullide ja rattaga, ujume, mängime erinevaid pallimänge ja teeme imitatsioonitreeninguid,” loetleb tüdruk. „Kevadel ja sügisel treenin umbes 4–5 korda nädalas, talvel neli korda ja siis on peaaegu igal nädalavahetusel lisaks võistlused.”
14-aastaselt Kärt veel kindlale stiilile või distantsile otseselt spetsialiseerunud ei ole, aga kõige rohkem meeldib talle sõita klassikalises stiilis pikemaid distantse.
Tippsportlase karjääri ei planeeri
Omavanuste Eesti noorte seas on Kärt suusatamises praegu esimese kümne hulgas. Parimaks saavutuseks suusarajal peab ta möödunud hooaja neljandat kohta Swedbank – Hawaii Expressi noorte suusasarja etapil. „See oli tore hetk, sest ma ei osanud seda oodata. Võistlus toimus klassikalises stiilis Tehvandi ringil ja need tingimused sobisid mulle,” räägib Kärt ja ütleb, et tal ei ole unistust saada tippsportlaseks, vaid ta teeb sporti sellepärast, et talle meeldib. „Ma tahan olla treenitud ja osata asju teha. Praegu on plaanis sõita hästi noortesarjas ja Eesti meistrivõistlustel, koha eesmärke ma ei ole endale seadnud.”
Medalid motiveerivad
Kärdile meeldib võistlustel käia. Ta tunnistab, et teda motiveerib medal ja seni saadud medalite jaoks on tal kodus ka kindel koht. „Medal on minu jaoks suure tähendusega. Kui ema teeb ettepaneku kuhugi võistlusele minna, siis ma alati uurin, kas seal medali saab, ning siis otsustan. Medalid on mulle olulised, esikolmikukoha eest saadud medalid on eriti suure tähendusega,” räägib Kärt.
Neiu pingutab võistlustel alati lõpuni ega anna poole peal alla, sest ta teab, et kõikidel on raske, aga see tuleb ära kannatada. „Mul on mitu korda joostes jalad väga väsinud olnud ja olen mõelnud, et sellele võistlusele ma ei tule enam kunagi, aga finišis on need mõtted kiirelt läinud,” ütleb tütarlaps. Rasketel hetkedel motiveerib ta ennast ise. „Ma mõtlen alati, et kohe on lõpp ja ma tean, et mul on siis hea tunne,” räägib Kärt.
Naudib rattasõitu
Edukas esinemine Tartu Maratoni Kuubiku sarjas on tõestuseks, et Kärdile sobivad pikemad kestvusalade distantsid. Kuna ta käib suusatrennis, siis eeldatakse automaatselt, et tema lemmik ongi suusatamine, aga Kärt tunnistab, et kõige rohkem on talle võistlusdistantsidest meeldinud hoopiski Kuubiku sarja maastikuratta etapid. „Võib-olla sellepärast, et ma ei tee kogu aeg rattatrenni, aga mulle meeldivad künkad, mättad ja isegi pori,” räägib ta. „Eelmise sügise rattamaraton oligi kõige ägedam, sain siis just uue ratta ja kuigi ma sõitsin väga palju üksi, läks kogu tee kiirelt ja mul oli kogu aeg suurepärane enesetunne, ma ei väsinud ära. Väga positiivne emotsioon,” meenutab ta.
Õpib tippudelt
Suusatajana hoiab Kärt silma peal ka maailma parimatel sama ala tegijatel. Talle meeldivad paljud Norra suusatajad ja rootslanna Charlotte Kalla. Koos oma suusaklubiga käis ta eelmisel talvel ka Otepääl MK-etappi vaatamas. „Jälgin telekast ka hästi palju suusatamist,” ütleb Kärt ja lisab, et tippude sõitu vaadates saab üht-teist õppida, näiteks kuidas kurvi võtta või tõusu sõita.
Otepääl õnnestus Kärdil pilti teha oma suurima lemmikuga suusatajate seas – Norra noore talendi Johannes Klæboga, kes on tema jaoks tõeline iidol, ja Kärt hoiab silma peal ka suusataja Instagrami-kontol. „Lisaks sellele, et ta on väga kena, suusatab ta väga hästi ja mulle meeldib tema suhtumine. Ta võtab sporti huumoriga ja on lõbus, tal ei ole ainult trenn ja trenn. Ta naudib seda, mida teeb. Instagrami postitab ta pilte nii oma trennidest, laagritest kui sellest, millega ta vabal ajal tegeleb,” räägib Kärt ja tõdeb lõpetuseks: „Eesti murdmaasuusatajate hulgas praegu päris tippe ei ole, aga miskipärast arvan, et minust mõni aasta vanematest tegijatest võib mõni tipptegija välja kasvada. Vähemal mõnel neist selleks kindlasti potentsiaali on.”
Pere on toeks
Pere on Kärdi spordiga tegelemist algusest peale toetanud ja rahvaspordiürituste pikematel distantsidel on ema või kasuisa ikka toetajana kaasa teinud. Näiteks Tartu suusamaratonil osales Kärt esimest korda 11-aastaselt ja sõitis siis koos emaga 31 km. „Mul läks väga hästi. Ema ütleb, et kõik võistlused on hästi läinud, kui sul on lõpus hea tunne. Stardis ja finišis ongi alati hea tunne, vahepeal peab natuke kannatama,” tõdeb Kärt. Ema ja õe käest saab Kärt alati spordi kohta parimat nõu, sest nad mõlemad on samuti suusatamisega tegelenud. Koos veedetakse aktiivselt ka puhkusi ja käiakse palju mäesuusareisidel. Isaga käib Kärt aga puhkamas pigem sooja päikese all ja seal ta tavaliselt trenni ei tee – siis on aeg lihtsalt puhata.
HEA TEADA! Alates 2015. aastast toimub Tartu nelikürituse asemel Tartu Maratoni Kuubik, mis ühendab kõik kuus hooaja üritust: Tartu suusamaratoni, jooksumaratoni, rattaralli, rulluisumaratoni, rattamaratoni ja linnamaratoni.
Sarja üldarvestusse läheb iga osaleja kuni neli paremat hooaja jooksul saavutatud tulemust. See tähendab, et juhul, kui osaleja teeb aasta jooksul kaasa kõigil kuuel üritusel, lähevad punktiarvestusse need neli, mis tal kõige paremini välja tulid. Nelja parima väljaselgitamiseks kasutatakse valemit, mis arvestab võistleja finišikohta ja seda, kui palju oli konkreetse ürituse distantsil kokku võistlejaid, ning annab seejärel osaleja sooritusele punktilise väärtuse, mis jääb üldjuhul 1000 ja 1 vahele.
Kõrgemalt on võrreldes teiste üritustega väärtustatud Tartu maraton ja selle eest on võimalik pisut rohkem punkte saada. Punktiarvestusse lähevad ka kõikide ürituste lühemad distantsid, kuid nende eest saab võrreldes samade ürituste pikkade distantsidega vähem punkte.
Rohkem infot leiad siit!
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Terje Atonen / Sportfoto.com
