Mis vahe on klassikalisel ja spordimassaažil? Kas massaaž peab olema valus? Kas spordimassaaž on harrastajale? Kui mõni nendest küsimustest tuli tuttav ette, siis tasub lugemist jätkata. Spordimassaažist räägib lähemalt pika kogemusega massöör ja Tervisele Tervist salongi juht Anu Vihula.
Räägime esmalt spordi- ja klassikalise massaaži erinevusest. Kuidas neid kahte eristada?
Suurel osal inimestest on arvamus, et spordimassaaž võrdub tugeva massaažiga. Sellega ma aga päris nõus ei ole, kuna spordimassaaž ei peaks olema tingimata valus ja liiga tugev. Tegelikult põhinevad mõlemad massaažiliigid klassikalise massaaži võtetel. Mõlema massaaži hea teostuse aluseks on koostöö ja infovahetus kliendi ja massööri vahel. Koostööks võibki pidada seda, et klient annab tagasisidet massaaži tugevuse ja oma enesetunde kohta ning massöör kirjeldab oma „leide”. Massöör ju ei aja lihtsalt n-ö oma asja, vaid aitab kaasa kliendi probleemse piirkonna parandamisele.
Vahel harva ei õnnestu valu vältida, näiteks suurt ülekoormust saanud lihase või armkoe käsitlemisel – üksikud piirkonnad võivad vahel masseerimisel valulikud olla, aga kui kogu massaaž algusest lõpuni on valus, siis see ei ole päris õige, seda tuleks massöörile öelda.
Kahe massaažiliigi erinevus seisneb pigem selles, et spordimassöörilt oodatakse rohkem teadmisi harjutustest tingitud koormuse kohta ning lihaste ja luustiku koostöö mõistmist. Näiteks peab spordimassöör teadma, millised lihased konkreetsel spordisooritusel (näiteks pikamaajooksul või poksis) suuremat koormust saavad. Spordimassaažile eelneb põhjalik varasemate haiguste ja traumade analüüs, tänu millele on massööril võimalik personaalselt õiged võtted valida.
Kas spordimassaaži eripära on siis ka suurem intensiivsus?
Mitte alati. Spordimassaaži lähenemisviisis ja intensiivsuses tuleb massööril arvestada, mis periood sportlasel parasjagu käsil on – kas võistlused, treening või taastumine. Parema tulemuse saamiseks peab massöör sportlase treeningperioodiga kursis olema, näiteks vahetult enne võitlust ei tohiks süvalihaseid väga põhjalikult töödelda, sügav käsitlus võib ajutiselt sportlase neuromuskulaarse süsteemi tasakaalust välja viia ja soorituse rikkuda. Vahetult enne võistlust valib massöör reeglina leebe, kuid kiirema tempo, ergutab ehk stimuleerib närvisüsteemi misžreflektoorselt. Kui lähiajal ei ole tulemas võistlusi, siis loomulikult saab ja võibki massaaži vabamalt teha.
Pehme massaaž suure koormuse järel taastab ja lõdvestab paremini, seetõttu valitakse pärast võistlusi, taastusperioodil, jällegi lõdvestav ja aeglane tempo, mis rahustab närvisüsteemi. Mõningaid suuri lihasgruppe võib käsitleda tugevamini, kuid ka see ei ole või ei tohiks olla reeglina liiga tugev ega valus massaaži saajale.
Näiteks jalgpallurite hooaeg on pikk ja olulised mängud võivad kesta järjest neli nädalat, võib-olla harjutamise aega vahele ei jäägi, on ainult võistlus võistluse otsa. Sel ajal ei saa me lihastele sügavat töötlemist teha, kuivõrd spordimassaaži eesmärk on sportlane järgmisele võistlusele tagasi tuua. Sellisel juhul võib massaaž olla väga kerge, lihtsamalt öeldes – taastav.
Kas spordimassaaž sobib ka tervisesportlastele või kontoritöö tegijale?
Vägagi! Spordimassaažis on põiki lihasvenitused, mida klassikalises massaažis ei saa, liigeste käsitlus ja passiivsed venitused. Kõigil inimestel on liigesed, mille liikuvuse parandamisest on abi ja massööri tehtud passiivne lihasvenitus tuleb ka isuva töö tegijale ainult kasuks.
Lõppude lõpuks, kui vaatame ringi, siis tippsportlasi on meie ümber suhteliselt vähe. Enamik meie spordimassaaži kliente on aga tavalised, aktiivselt liikuvad inimesed, kellel on eesmärk liigutada end vastavalt oma enesetundele ja tasemele.
Ma ei eristaks üldse meeleldi spordimassaaži klassikalisest. Tervise töökojas teeme kliendi saabudes küsitluse ja langetame lähtuvalt inimese tervislikust seisundist ja ootustest otsuse, millise käsitluse parasjagu valime.
Kas kõik inimesed vajavad massaazi?
Kindlasti mitte. On inimesi, kellele ei meeldi koormus ja kes ei pinguta end. Neil ei ole ka pingeid ega vajadust massaaži järele.
Inimesed, kes on aktiivsete eluviisidega, kuid ei leia aega taastuda, tõenäoliselt vajavad massaaži. Enamikul juhtudel – aktiivse eluviisi ja kord kuus massööri juures käimise korral – peaks lihased elastsena püsima.
Muidugi on ka neid, kes soovivad massaaži sagedamini, kui nende keha seda vajaks, sest see on nende lemmik lõõgastusviis.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotot: Tervisele Tervist
