Kui lund on vähe, töötavad suusabaasides lumekahurid, et suusasõbrad ikka sportida saaksid. Kuidas kunstlund tehakse, küsisime Jõulumäe Tervisespordikeskusest. Mida teada saime?
Selleks, et kunstlund saaks teha, peavad väljas valitsema miinuskraadid. Teoorias saab kunstlund valmistama hakata juba siis, kui väljas on üks kraad külma, aga näiteks Jõulumäel on vastu võetud otsus, et kunstlund hakatakse tegema siis, kui miinuskraade on vähemalt kolm ja ilmaprognoos näitab, et miinuskraadid on jätkuvad. Soojema ilmaga ei ole mõtet lund teha, sest kahur võtab elektrit ikka sama palju, aga tootlikkus on soojema ilmaga kehvem.
Lumekahureid on kahte sorti. Esiteks turbiinkahur, millel on suur lennukimootor taga – see lööb veele õhusurve taha, vesi lendab kaugele lõhku, langeb ja külmub.
Teiseks on olemas torukahur, milles vesi liigub mööda toru kõrgele (olenevalt kahurist 7, 9 või 12 meetri kõrgusele) ja hakkab siis läbi pihusti alla tulema. Lumekahur on kõige tootlikum, kui külma on – 10 kraadi või rohkem.
Kahurile lisaks on kunstlume valmistamiseks vaja mõistagi vett ja pumpa või pumbamaja, millega tõstetakse veesurvet. Veesurve peab olema 20–24 bari. Võrdluseks – tavalisest joogiveekraanist tuleb vesi survega 3–4 bari.
Kunstlume valmistamisel tuleb arvestada ka veetemperatuuriga, mida selleks kasutatakse. Kui võtta vett linnaveetrassist, siis esiteks on see kallis ja teiseks vesi selles on suhteliselt soe, 6–7 kraadi. Kui võtta vesi kraavist või järvest, siis on veetemperatuur 1–2 kraadi ja see on lume tootmiseks sobivam.
Kunstlund on võimalik üle suve säilitada. Selleks on vajalik koht, mis oleks võimalikult palju päikese eest varjatud. Jõulumäel säilitatakse lund järgmiselt: toodetakse võimalikult suurel hulgal lund, ekskavaator ronib lumekuhja peale, vormib selle ümaraks, täidab augud ära. Sellele kuhjale lastakse omakorda märga kunstlund peale ja kaetakse 50 cm saepurukihiga. Hoiustatud lumi sulab ainult ülevalt poolt (kuni 1/3 ulatuses), sest lumealune maapind on samuti külmunud. Tänu üle suve hoitud lumele saab suusakeskus hooaja algust mingil määral ise dikteerida.
Suusaradadele pannakse kunstlund tavaliselt 30 cm, aga kuna Jõulumäe asub merele lähedal, siis kaetakse seal suusarajad 50 cm kunstlume kihiga. Paks kiht salvestab külma paremini ja on vastupidavam. Võrreldes taevast sadanud õhulise lumega on kunstlumi tihedam ja suurema teraga. Suusataja jaoks on kunstlumest rada kiirem ja parema libisemisega.
Suusakeskused jälgivad ilmaprognoose nii või teisiti, aga kunstlume tootmise jaoks on see tegevus eriti oluline. Kunstlumele on kõige hullem temperatuur 0 kraadi koos vihmasaju ja tuulehoogudega, nii hävib rada kõige kiiremini.
Jõulumäel on praegu seitse lumekahurit ja igal aastal loodetakse teha 5 km suusarada + staadion + kelgumägi ehk kokku 9 km lund.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Jõulumäe Tervisespordikeskus / Kaarel Zilmer
