Isa suusajälgedes Tartu maratoni pearajameistriks

Selles on midagi erilist, kui poeg käib isa jälgedes ja jätkab perekonna traditsioone. Täpselt nii juhtust Tartu suusamaratoni pearajameiser Assar Küttiga, kes päris oma ameti isa Arvolt.

Just tänu isale sai Assar esimest korda proovida kätt rajameistrina ja seda juba varajases eas. Kui alguses käis ta lihtsalt abistamas ja raja ääres uudistamas, siis mida aeg edasi, seda vastutusrikkamaid ülesandeid isa pojale usaldas. „Ühel hetkel hakkasin tegema aga Tartu maratoni Elva poolset osa ja isa tegi teist poolt vastu,” sõnab Assar, kes alustas ametlikult tööd rajameistrina 1994. aastal. „Toona tegime radasid Burani mootorsaanide ja suurte traktoritega, millel olid spetsiaalsed rajapressid taga,” meenutab Assar aastakümnete taguseid aegu, mil sai koos isaga radu meisterdatud.

Alates 1996. aastast on Tartu suusamaratoni rada aga täielikult Assari vastutuse all. „Siis osteti ka esimene rajamasin,” meenutab Tartust pärit pearajameister ja lisab: „sellest ajast peale vastutan ka mina täielikult raja eest.” Möödunud aastakümnetega on aga tehnika täielikult muutunud ja nii on Assar õppinud karjääri jooksul kohanema erinevate ilmaolude ja masinatega. „Tehnika on tõesti kõvasti muutunud,” tõdeb rõõmsameelne Assar. „Praegust neljandat rajamasinat ei ole kuidagi võimalik võrrelda esimesega,” lisab ta. „Seega on rajameistrina mind kõige enam õpetanud aastatega saadud kogemused,” räägib Assar, mis on heaks rajameistriks saamise saladus.

Sündis suusaperekonda

Assari sõnul on rajameistri ameti juures lisaks kogemustepagasile suureks boonuseks ka tema suusatajataust. „Tegelesin suusaspordiga kümmekond aastat, sündisin ju suusaperekonda,” räägib Eesti suusakoondisesse kuulunud Assar. Kui rajameistrina on Assar Tartu maratoni oma rajamasinaga läbinud lugematul arvul kordadel, siis suusatajana võisteldes on ta maratonirajal käinud seitsmel korral. „Alguses Tartust Otepääle, siis Käärikult Tartusse ja siis Käärikult Elvasse,” meenutab kolme tütre isa oma saavutusi. Assari parimaks tulemuseks Tartu maratonil on aga kõrge seitsmes koht, mille üle ta ka ise suurt rõõmu tunneb.

Suusasportlase taust on Assari sõnul eriti oluline aga just võistlussportlastele rada tehes. „Tippsportlastel on rahvasportlastest suuremad nõudmised,” selgitab rajameister, miks isiklik kogemus suusaradadelt on ameti juures igati tähtsal kohal. „Eri suusastiilidel on ka erinev spetsiifika ja rajanõuded. Kõigele lisaks tuleb väga täpselt ka rahvusvahelisi nõudeid täita,” lisab Assar.

Ilmataadi ootamatused

Kuidas aga saada tõeliselt heaks ja tunnustatud rajameistriks? „Eks ikka ilmataadi ja tahte toel,” muheleb mees, kes teeb oma tööd suure hoole ja armastusega. „Häid suusaradu saab teha tänu headele ilmaoludele. Raja põhja pressimine hakkab kohe esimese lumega, ka edasine tegevus sõltub ainult ilmast. Suusaradu juba ilma lumeta ei tee,” tõdeb kogenud rajameister.

Just ilmataadi ootamatused teevad Assari sõnul tema ameti põnevaks, sest ükski talv ega tööpäev pole samasugune. „Igal aastal algab kõik jälle nullist peale,” selgitab tasemel rajameister. Lisaks on töö juures nauditav ka pidev looduses viibimine ja pisikeste detailide märkamine. „Öiste tulede valguses ja paksus lumes keset Lõuna-Eesti ilusat loodust on mõnus tööd teha,” sõnab Assar, kelle tee ristub tihti ka metsloomadega.

Assari sõnul on rajameistri unelmate ilm ikka lumine. „Mida rohkem, seda uhkem,” muheleb ta. Ilma lumeta ju suusarada ometigi ei tee. Kõige enam pelgab Assar aga vihmast ilma, mis hoolega meisterdatud suusarajale grammigi head ei tee. „Hea oleks, kui võistluspäeval vihma ei sajaks,” ütleb Tartu maratoni pearajameister. Olenemata ilmast ei lase kogenud rajameister oma tuju siiski hetkekski rikkuda. „Pole mõtet muretseda asjade pärast, mida muuta ei saa,” räägib Assar rahumeelselt.

Tööd jagub aastaringselt

Kui paarkümmend aastat tagasi sai maratoni radadel vuratud Buraniga, siis praegu on Assari peamiseks töövahendiks rajamasin. Siiski tuleb vahel abiks võtta ka mootorsaan. „Suvel ja sügisel, kui on raja ettevalmistuse periood, töötan aga ratastraktoriga,” räägib Assar, kes hooldab suusaradu ka suvel. Nimelt saab ratastraktoriga niita ja teha ka teisi elementaarseid hooldustöid. Seega vajab tõeliselt heal tasemel rada hooldamist aasta ringi.

Suurem ettevalmistus talveks hakkab Assari sõnul aga sügisel, kuid vajadusel tehakse suuremahulisi hooldustöid ka suvel. „Näiteks võib suvel ette tulla, et tegelen niitmise, võsalõikamise, tasandamise, kuivendus- ja laiendustööde ning ka sildade ehitamisega,” loetleb rajameister oma ülesandeid. „Vajadusel tuleb ka uusi rajalõike teha,” lisab ta. Lisaks suusamaratoni rajale valmistab Assar ette ka Tartu rattamaratoni ja jooksumaratoni radu. „Tartu maratoni Kuubiku ürituse uisumaratoni, rattaralli ja linnamaratoni radasid ei ole vaja hooldada, need vajavad ainult tähistamist,” selgitab rajameister.

Esimese lumega on Tartu suusamaratoni pearajameistril aga käed kibedalt tööd täis. Assari sõnul on tänapäeva ilmateade aga niivõrd täpne, et suuri üllatusi ilm talle enam tuua ei saa. „Lumi tänapäeval ikka väga ootamatult enam maha ei saja,” muheleb rajameister ja lisab, et ilmateade suudab lumesadu päris täpselt paar päeva ette ennustada.

Vihm kui suur katsumus

Vaatamata ilmateate täpsusele on vihmased ja lumevaesed talved rajameistrile parajaks katsumuseks – ilmataadi tahte vastu lihtsalt ei saa. „Kõige suuremaks väljakutseks on teha vähese lumega nii hea rada kui võimalik, et inimesed seal ka suusatada saaksid,” selgitab Assar oma töö keerulisemaid hetki. „Kui rajal on hea kokkupressitud põhi all, siis saab ka jälg hea, aga selleks on lund vaja,” räägib ta.

Kvaliteetse suusamaratoni raja tunneb ära vastupidava klassikajälje järgi – tugev nagu raudtee. „Hea maratonirada on see, kui korralik klassikajälg on ka viimastel osalejatel,” sõnab Assar, kes tegeleb kogu Tartu maratoni raja ettevalmistamisega üksi.

Magamata ööd suusarajal

Varasemalt, kui Eestis rajamasinaid ei leidunud, tuli Assaril ette ka palju magamata öid, sest suusarada pidi kuidagi valmis saama. Tänu uuele tehnikale on magamata ööd aga pigem erandlikud. „Nüüd, kui masinad on igal rajal olemas, saan rahulikult keskenduda Tartu maratoni rajale,” on pearajameister olukorraga rahul. „Mõtetes olen rajal aga 24 tundi ja seitse päeva nädalas. Olenevalt ilmaoludest tuleb siiski praegu ka magamata öid ette,” tõdeb rajameister.

Lugematul arvul kilomeetreid

Tartu maratoni raja pikkus on 63 kilomeetrit ja selle läbimine võtab rajameistril aega viis tundi. „Odav lõbu see ei ole, sest vajadusel tuleb läbida seda ka kaks korda päevas,” räägib Assar oma tavalisest tööpäevast. Seega ei ole mõtet rajameistri talvel läbitud kilomeetreid üldse kokku arvutama hakatagi – see hulk on lihtsalt tohutu.

Kuidas aga suure osa talvest rajamasinas veetev Assar oma tuju üleval hoiab? „Töö tuleb ära teha,” on rajameister konkreetne. „Eks raadio kuulamine aitab palju kaasa,” ütleb Assar, kellel ei jää kuulamata üksi täistunni uudistesaade. Kõige enam motiveerivad Assarit aga rõõmsameelsed spordisõbrad, kes teda iga lume tulekuga ikka ja jälle rajamasinasse istuma sunnivad. „Mulle meeldib, kui saan inimestele heade rajaoludega rõõmu valmistada. Sündmusel on hea näha palju rõõmsaid ja rahulolevaid osalejaid,” on rajameister tänulik, kui tema tööd hinnatakse ja rajal sõidetakse suure lustiga.

Tekst: Laura Kalam