Pika ajalooga Tartu maraton on nii paljude eestlaste kui välismaiste suusasõprade oodatumaid spordisündmusi aastas. Kogusime kokku viie tundud Eesti mehe kogemused sellelt suusasõidult, mis aitavad üritusest pildi ette saada ka neil, kes meie suurimast suusapeost ise veel osa saanud ei ole.
Rasmus Kagge
Oleme sõpradega läbi sõitnud mitu maailmakuulsat suusamaratoni (Vasaloppet, Finlandia Hiihto, Marcialonga, Engadin), kuid neist mitte ühegi finiš ei ole pakkunud sellist emotsioonide üledoosi nagu Tartu maratoni finiš. Mul tulid päriselt pisarad silma, kui 2013. aastal esimest korda Tartu maratoni lõpetasin. Ja veel – meil on põhjust Tartu maratoni üle siirast uhkust tunda, mitte kuskil mujal ei ole seda rahvaspordiüritust nii hästi organiseeritud, rääkimata rikkalikust valikust toidupunktides, kus Tartu maraton meenutab teiste kõrval restorani.
Roald Johannson
Tartu maraton on kõige ägedam rahvaspordiüritus Eestis, millest mina olen osa võtnud. Kui ilmaga veab ja rada on hea, siis maratonijärgne emotsioon on võrreldav Mount Everesti tippu või kosmosesse jõudmisega. Mitte et ma neid kahte kunagi kogenud oleks, aga olen kindel, et tunne on samaväärne. Üks terve ja õige Eesti mees peaks elu jooksul vähemalt ühe Tartu maratoni läbima!
Foto: Sportfoto.com
Veikko Täär
Mina kasvasin üles inforuumis, kus Tartu suusamaratonil oli selge ja märgiline tähendus Eestimaa talves. Tegemist on suursündmusega, mis oma hiilgeaegadel tõi Lõuna-Eesti kaunimal kuppelmaastikul Elva lasketiirus asuvasse finišisse ligi 10 000 suusklejat. Selline sündmus mõjutas kuigivõrd kõiki, kes on kunagi suusad alla pannud ja paar liugu teinud. Minagi veetsin noorena talvised koolivaheajad Otepää ümbruse suusaradadel ja kelgumägedel, et sealt suuski murdes alla kihutada. Sellegipoolest oli mul ääretult suur aukartus selle pika suusamatka ees, mida õigustatult talviseks laulupeoks kutsutakse. Mul oli väga kaua veendumus, et nii pikale sõidule saab suuskadega minna vaid sellisel juhul, kui enne seda on samal hooajal suusatatud vähemalt 500 km. Arvestades viimaste talvede lumeolusid, tundub selline põhimõte pisut suurejooneline.
Kõigest hoolimata jõudsin minagi viimastest startijate ridadest alustanuna lõpuks Elvas finišisse ja jäin vägagi rahule. Rajameistrid panustavad ilmakuulsa suusamaratoni tipptasemesse üleloomulikult palju, olen igal korral olnud neile siiralt tänulik. Kuna Tartu suusamaratoni start on praktiliselt koduõuelt, siis püüan edaspidigi igal korral rajal olla. Kellel vähegi indu, leidku suusad ja osalegu ning rõõm on garanteeritud.
Lauri Luik
Tartu maraton, 48. kilomeeter. Mõtlen endamisi, et kui jooksumaratonil saabub „haamer” tavaliselt 32. km, siis mitmendal peaks see juhtuma suusatamises. Ootan … ei kuskil. 1738-l inimesel õnnestus sel korral enne mind finišeerida. Ma ei kujutanud ette, et Eestis üldse nii palju suusatajaid on. Kogemus sai suurepärane. Tartu maraton on ju sportlaste laulupidu, seda peab omal nahal kogema.
Tõnis Milling
Tartu suusamaraton on seiklus ja elamus. Natuke ka sport. Kui staadionil hakkavad kõlama kuulsad maratoni stardihelid, voolab kehasse adrenaliinijõgi. Suusaradu olen valdavalt nautinud kostüümis, see hoiab meeleolu üleval. Need inimesed raja ääres, mööda tuhisevad Soome „pensinäärid” ja mustikasupp – see on tõeline elamus. Kui vaid talv tagasi tuleks.
Tekst: Taisi Kõiv
