Sporti armastav Siret Tuula läks ühel ilusal juulikuupäeval ujuma ega teadnud siis veel, et sellest korrast alates hakkab ta iga päev ujumas käima.
Ilmad läksid külmemaks, kuid 29-aastase Sireti plaan ei muutunud ja eesmärgid vaid suurenesid – päevast päeva sotsiaalministeeriumis peaspetsialistina töötav naine läks kaasa aastase ujumisväljakutsega ja otsustas osa võtta kodusest taliujumise MM-ist.
Siret, taliujumine või isegi talisuplus ei ole jõusaalis käimine või metsajooks, mis enamikule sportlikele inimestele esimesena mõttesse tuleb, kui tekib soov kehale head teha. Mis oli Teie puhul ajendiks külma vette hüpates?
Minu vanemad on aktiivsed talisuplejad, nende eeskujul läksin esimest korda vette juba aastaid tagasi. Uitmõte iga päev ujuda tekkis juuli lõpus, kui Viljandi folgi ajal ilusate ilmadega iga päev järvevee võlusid nautisin. Sõber käis välja veksli, et ta tahaks iga päev ujuda, et mitte nii tihti haigeks jääda. Esialgu ei läinud ma küll väga aktiivselt selle mõttega kaasa, aga hoolimata sellest leidsin ennast koos temaga päevast päeva ujumas. Ilmad läksid tuulisemaks ja külmemaks ning meie eesmärk pöörasemaks – nimelt ujuda iga päev kuni jõuludeni. Märkamatult nihkus seegi piir edasi ja juba mõne kuu pärast olime seadnud eesmärgiks ujuda iga päev aasta aega välitingimustes – olgu siis väljas sillerdav päike või käre pakane.
Öeldakse, et pärast esimest emotsiooni on selge, kas teist korda jääauku minnakse või mitte. Palun meenutage oma esimest emotsiooni.
Päris esimene emotsioon kuus aastat tagasi oli pisut hirmutav, aga samas tunnet, et kunagi enam ei lähe, ka ei tekkinud. Läksin enne ujumist sauna, sest külmana vette minek ei tulnud sellel ajal kõne allagi. Saun oli kuum ja õues sügav talv ning loomulikult ei kuulanud ma kellegi õpetussõnu. Saunast tuhisesin jooksuga järve, seal sulpsasin kiiresti redelilt vette ja sama kiirelt välja ning olin kohe ka jooksujalu tagasiteel. Sauna ma enam ei jõudnudki, sest silme eest lõi mustaks. Istusin eesruumis ja kogusin ennast tükk aega. Tagantjärele tean, et see oli väga rumal käitumine, mis paneb südamele meeletu koormuse. Kui enesetunne normaliseerus, läksin siiski sauna tagasi ja veel paar korda vettegi, aga seekord rahulikult kulgedes, ning tegin oma esimese 10 m ujumise ka ära. Enesetunne pärast oli muidugi täiesti kirjeldamatu. Tuju oli suurepärane ning keha kerge ja meel erk.
Eesmärk iga päev ujuda on tõepoolest paras väljakutse. Kas reaalne eluolu on sundinud siiski ka popipäevi tegema?
Eranditeks on olnud tööalased paaripäevased välislähetused, kus pean leppima hommikuse külma dušiga. Aga igal juhul igatsen siis väga jääauku, sest külm dušš on üsna ebameeldiv.
Millal Teil tekkis mõte koduses Tallinnas toimuvast taliujumise MM-ist osa võtta?
Viimasel minutil, nädalake enne registreerimise lõppu. Tallinna Taliujumiskeskuse eestvedaja Hannes Viherpuu proovis mind selles veenda iga kord, kui kohtusime. Ta arvas, et kui juba selline igapäevane hullus on ette võetud, tuleks MM-il kirss tordile asetada. Pealegi seda ei juhtu iga kord, et selline suursündmus tuleb koju kätte, ja ikka on ju uhke mõelda ka tulevikus, et olen MM-il käinud.
Kas MM-i lähenedes hakkasite ka kuidagi eraldi harjutama?
Pean ausalt ütlema, et eraldi kava mul ei olnud, küll aga mõtlesin enne võistlusi tavalises basseinis natuke tehnikat lihvida. Võtan seda võistlust ikkagi eelkõige kui head kogemust ja poodiumikohale mõelda isegi ei julge. Võistlusele tulevad kokku maailma taliujumise tipud, kes teevad selleks väga pikalt intensiivset ettevalmistust, millele mina harrastajana isegi lähedale ei saa.
Kellele taliujumist soovitate ja mis on teie arvates kolm kõige olulisemat märksõna, mida peab meeles pidama?
Soovitan taliujumist absoluutselt kõigile, kellel ei ole olulist tervislikku või muud põhjust mitte proovida. Usun, et ainuüksi eneseületamise mõttes tasuks see kas või üks kord ära proovida. Soovitan kõigil vette minnes – just nimelt minnes, hüpata ei tasu – hingata esmalt sügavalt välja et ei tekiks võimalust hakata õhku ahmima, nii saab hingamise korda. Vees olles tuleb alati oma keha kuulata ja kui tundub, et aitab, siis ilmselt ka aitab. Pärast tuleb panna soojalt riidesse. Seega märksõnadeks on hingamine, mõõdutunne ja soojad riided. Lisaks teen mina alati teed kaasa, siis saab pärast rutem seest ka soojaks.
Kas vees olek ja ujumine on alati Teile meeldiv olnud või on taliujumine sootuks teistsugune kogemus ega sarnane kuidagi ujumisega soojas vees?
Võib-olla on pisut üllatav, aga tegelikult ei ole ma suurema osa oma elust veega sõber olnud. Päris väiksena sattusin paaril korral üsna reaalsesse uppumisohtu ja kuigi mälestus on hägune, jäi see mulle kuskile alateadvusesse ikkagi alles. Pigem olen olnud veepõlgur ja eelistanud ujuda ainult selges basseinivees. Ujumisega hakkasin uuesti sõprust sobitama hilisemas eas ja julgus kas või kõrvad vee alla panna, et saaks vee peal hõljuda, oli minu jaoks tohutu samm edasi. Ujumisoskus on väga vajalik ka taliujumisel, sest oma olemuselt on ujumine siiski ujumine. Külmas vees on ainult koormus kehale kordi suurem ja seetõttu on soojas veel ujuda kergem.
Mis on seni olnud suurim võit Teie jaoks igapäevases ujumises?
Igapäevane ujumine, sealhulgas taliujumine, on minu jaoks olnud tohutu eneseületus, aga ma olen õppinud võtma seda kui meditatiivset hetke iseendale. Sealt saadav endorfiinidoos on sõltuvust tekitav.
MM köidab nii kiireid ujujaid kui harrastajaid
Märtsi alguses peetaval taliujumise MM-il osaleb ligi 1500 sportlast 34 riigist. „Esindatud on nii naaberriigid Läti, Soome ja Venemaa kui ka märksa kaugemad külalised Argentinast, Tšiilist, Tuneesiast ja Ameerika Ühendriikidest,” sõnas võistluste peakorraldaja Hannes Viherpuu. MM-i programm on jagatud kaheks – üks grupp on võistlusujumise võitjad, kes ongi kiired sportlased, teine grupp aga harrastajad, kelle väljund on osalemine ja MM-i melust osasaamine.
Lisaks toimub laupäeval, 10. märtsil heategevuslik teateujumine, kus võistlevad omavahel sõpruskonnad ja ettevõtete meeskonnad, kes soovivad kevadist ergutust ja toetavad samal ajal ka Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele innovaatilise taastusraviseadme MYRO ostmist.
MM-il toimub ujumine kahes basseinis – ühes on kiired ujujad ja medalijaht, teises aga ilma ajata ujumine ja talisuplus, kus saavad ujuda kõik need, kes spetsiaalselt ei treeni, aga soovivad MM-ist osa võtta.
Taliujumise MM toimub Tallinna Sadama Jahisadama Admiraliteedi basseinis 6.–10. märtsini. Kavas on 13 distantsi, lühemad 25-meetri ujumised, pikim 450 m maraton.
Algaja talisupleja meelespea
Esimese talisupluse peaks tegema siis, kui endal on sisemine soov ja valmisolek.
Suple turvalises kohas.
Vette mine kõndides või libista end jääauku. Esialgu piisab korraks kastmisest, hiljem on optimaalne veesoleku aeg kuni 2–3 minutit.
Külma suhtes kõige tundlikum on pea, seega võiks peas olla ujumismüts või soe müts.
Talisuplus ei lõpe veest välja tulles, vaid siis, kui keha on taas soe.
End üles soojendades väldi kuuma vett.
Suple koos kaaslastega – nii on toredam ja ka turvalisem!
Tekst: Kristi Kirsberg
Fotod: erakogu
Thank you, Leah!