Lõpuks hakkan vaikselt oma keha mõistma

Ergo Kukk

Olles juba omajagu sporti teinud, on alati huvitav ja motiveeriv näha, mil moel keha muutub – kuidas päästerõngas kõhu ümbert vaikselt väheneb või hoopis mõni uus lihas nähtavale tuleb. Kuid minu meelest on veelgi vingem, kuidas ma oma keha järjest rohkem tundma õpin.

Tekivad väiksed teadmised, mis annavad võimaluse sportimist palju rohkem nautida. Rääkides näiteks söömisest või joomisest, siis sai üsna pea selgeks, et igasugused puuviljad enne trenni on täiesti välistatud. Õun või pirn isegi poolteist tundi enne trenni paneb kõhus sellised protsessid käima, et jooksu ajal tahab kõik vaikselt üles tulla. Ja see polnud juhus, ajakirjanduslikust huvist inspireerituna panin oma keha mitu korda proovile. Samuti pole vist raske mõista raskemate toitude mõju seedimisele trennieelsel perioodil. Ilmselgelt lihapraadi ei söö, küll aga näiteks üks juustuvõileib kasvõi 20 minutit enne jooksmist annab tühjale kõhule vähemalt midagi seedida, samas olemist raskemaks küll ei tee.

Ergo Kukk

Loomulikult noore hingena tuleb aeg-ajalt ette, mil mõni pidu on pisut pikale läinud, samas järgmisel päeval peaks plaani kohaselt ikka korra trenni ette võtma. Korduvalt ämbrisse astudes olen nüüd lõpuks aru saanud, et trenn väikese pohmelliga on täiesti välistatud. Puhas lollus. Isegi kui pohmelli ei ole, siis keha on ööst niivõrd väsinud, et enne õhtut pole mõtet üldse midagi kurnavat ette võtta. Siinkohal tulebki kuulata enda organismi, võibolla õhtul väike rahulik jooks ei tee halba, aga pigem kurnab see veelgi enam ning kasutegur on täiesti minimaalne. Treeningplaan on küll tore asi ning hoiab soone peal, aga sellest ei maksa kümne küünega kinni hoida.

Seega ei saa üle ega ümber puhkamisest. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkan mõistma, mis sorti treeningu peaks antud päeval ette võtma. Minu jaoks ei pea trenn olema alati kaks tundi ja kõrge intensiivsusega. Trenniks loen ka näiteks rahulikku kepikõndi, mis hoiab keha toonuses, aga samas on just see taastav füüsiline pingutus, mida organism kurnava nädala lõpuks vajab.

Sportimine on töö iseendaga, mille käigus saab enda kohta päris palju uut ja huvitavat teada. Igaüks on aga niivõrd erinev, et mõnele sobib üks lähenemine, teisele teine, kuid tähtis on need teadmised lihtsalt õigel ajal enda kasuks käiku lasta.

Varasemaid postitusi loe siit!

Tekst: Ergo Kukk

Fotod: Erakogu / Shutterstock.com

1 Comment on Lõpuks hakkan vaikselt oma keha mõistma

  1. mitte, et ei joo ja ei käi peol ning treenin järjepidevalt eesmärgi suunas vaid, et kui pidu ja pohmakas on siis trenni ei tee? natuke poolikud arusaamad ja veidi lapsik suhtumine……

Comments are closed.