Rünnakuprotsendid, efektiivsuse näitajad, blokid, ässad ehk kõik, mis puutub Eesti võrkpallikoondises numbritesse, on statistik Alar Rikbergi pärusmaa.
Kuraditosin aastat võrkpallikarussellis tiirelnud ja 11. augustil 37. sünnipäeva tähistanud mees tunneb, et rehv hakkab tühjaks saama. Alar Rikberg, kelle noorem vend Rait tegutseb koondises liberona, mõtiskleb, et ehk oleks aeg koormust vähendada ja paikseks jääda. Sellest ja statistikutöö nüanssidest räägib ta ajakirjale Sport antud intervjuus.
Rahvusmeeskonnal jäi selja taha teguderohke suve esimene pool. Miks Eesti koondis statistiku pilgu läbi pelgalt numbreid vaadates FIVB Challenger Cupil Portugalile ja Tšehhimaale kaotas?
Ma ei usu, et asi oli numbrites. Nädal enne turniiri võitsime Euroopa Kuldliiga lõppvõistlusel nii Tšehhit kui ka Portugali. Tuleb aga tunnistada, et tegemist on võrdsete meeskondadega. Oluline on see, mis juhtus kahe turniiri vahel. Tšehhid said puhata ja sõita Portugali. Portugallased lendasid koju ja hakkasid turniiriks valmistuma. Meie sõitsime päev otsa Eestisse, saime ühe puhkepäeva ja lendasime väsinult Portugali. Pärast 13-tunnist reisi läksime trenni. Värskust nappis. Oluline on ka mainida, et Tšehhimaal ja Portugalil oli vastavalt Euroopa Kuldliiga ja FIVB Challenger Cupi lõppvõistluse korraldajatena koht garanteeritud ning nad said varem koosseisuga katsetada.
Kes oli koondises statistiliselt kõige kõvem tegija?
Suve esimesel poolel mängijate esitused kõikusid. Alguses säras Oliver Venno nurgaründajana. Ühel hetkel asendati Venno, kes nurgaründajana ühtegi kehva mängu ei teinud, Kristo Kolloga. Renee Teppan tegi säravaid mänge, kuid ka temal oli lõpuks toss väljas. Sama võib öelda vahepeal supervormis olnud Kert Toobali kohta. Minu hinnangul arenes aasta jooksul kõige rohkem Timo Tammemaa.
Kui Venno ei teinud nurgaründajana ühtegi kehva mängu, siis miks peatreener Gheorghe Cretu ta „koondas“?
Raske öelda. Euroopa Kuldliiga viimases mängus Slovakkia vastu läks Cretu kindla peale välja ja lülitas Kollo algkoosseisu. Ilmselt ta pelgas, et Venno võib servi vastuvõtuga hätta jääda. Sisuliselt pidid libero ja teine nurgaründaja terve väljaku ära katma. Vastased õppisid meie mängu tundma ja muutsid servitaktikat. Venno nurgaründajaks nihutamine oli ikkagi eksperiment, kuid tuleb tunnistada, et sellise asetusega oli meil ilmselt aegade võimsaim meeskond.
Avalikkus teab, et istute mängude ajal otsajoone taga, üks silm arvutit ja teine väljakul toimuvat jälgimas. Milline must töö jääb aga kardina taha?
Kardina taha jääbki tegelikult suur eeltöö, mängupäev on üldiselt rahulik.Esmalt vaatan vastaste videod üksinda läbi ja analüüsin neid. Seejärel vaatan mänge koos treeneritega ning siis lepime kokku iga mängija kohta personaalse ja kõige lõpuks võistkonna üldise taktika. Enne kohtumist tuleb see info mängijatele edastada. Toon tänavusest suvest ühe näite. Eesti koondise praegune koosseis polnud Kasahstaniga kohtunud ja kuna nad Euroopas väga palju ei võistle, oli info hankimisega raskusi, kuid üheksa mängu vaatasin ikka läbi.
Millal viimati tribüünilt mängu nautida saite?
Viimaste aastate jooksul kolm korda: tänavu suvel Euroopa Kuldliiga pronksimängu Portugal-Türgi ja Eesti naiste koondise kohtumist Rootsiga ning kolm aastat tagasi Euroopa Liiga finaali Sloveenia-Makedoonia. Eesti rahvusmeeskonna mängu pole saanud tööd tegemata vaadata alates 2005. aastast.
Kui suur on statistiku võim meeskonnas? Kas edastate pelgalt treenerile numbreid või saate teatud puhkudel hüva nõu anda?
Statistiku roll sõltub peatreenerist. On treenereid, kes kasutavad statistikuid moe pärast: näiteks videokoosolekul pannakse video mängima ja vaadatakse lihtsalt mängu. Tean, et Eestis ja isegi mõnes tippklubis kasutatakse sellist äärmuslikku töökorraldust. Risti vastupidine süsteem on kasutusel Cretu juhendatavas Eesti koondises, kus statistik on aktiivselt kaasatud nii ettevalmistusse kui ka mängu ajal otsuste tegemisse. Sõltuvalt mängu iseloomust võib Cretu anda mulle konkreetseid juhtnööre. Kohtumise ajal olen raadiosaatja kaudu ühenduses abitreener Rainer Vassiljeviga, kes saab arvutiekraanilt umbes kümnesekundilise ajalise nihkega vaadata väljakul toimuvat ja korduses viit viimast pallivahetust.
Kui palju mõjutab põhjalikult tehtud eeltöö mängu tulemust?
Tahaks loota, et omajagu mõju sellel on. Viimastel aastatel on eeltöö olnud koondises väga põhjalik. Teame vastasmeeskonna kõikide mängijate tugevusi ja nõrkusi. Küsimus on selles, kuidas tohutut infohulka mängijatele edastada ja kui palju sellest kohtumise ajal stressiolukorras meeles on. On juhtunud, et mängu ajal hakkavad fundamentaalsed asjad logisema, ja see mõjutab kogu taktikat.
Vastase mängu saab mõjutada ka muul moel. Euroopa Kuldliiga finaalturniiril ei saanud haiguse tõttu kaasa teha Robert Täht. Meie jätsime ta aga meeskonna 14-liikmelisse nimekirja alles, et Portugal just tema osalemisega arvestaks. Vastased said alles paarkümmend minutit enne mängu algust aru, et Täht puudub. Siis hakkasid Portugali statistikud välja printima materjale nendest kohtumistest, kus Tähte väljakul polnud. Eeldan, et see viimase hetke muudatus lõi nad korralikult rivist välja.
Mis juhtub siis, kui enne mängu taktikat paika ei pandagi?
Ainus kord, kui Eesti koondis on ettevalmistuseta mängule läinud, oli eelmisel aastal MM-i valikmängus Kosovoga, kus tasemevahe oli lihtsalt niivõrd suur. Aga üldiselt on mängijad eeltööga harjunud ja korraliku plaanita väljakule minnes ei tule tavaliselt ka ilusat mängu.
Kesist ettevalmistustööd kohtab isegi maailma tippklubides. Pärast seda, kui Cretu eelmisel hooajal Belgorodi Belogorje peatreeneri kohalt lahkus, jäin mina kolmeks nädalaks veel sinna. Selle aja jooksul oli taktikaline ettevalmistus Eesti meistriliiga keskmisest tasemest kehvem. Koosolekul öeldi, et lööge pall jõuga maha, ja anti paar näpunäidet blokeerimise kohta. Minu roll kahanes Belogorjes mitmekordselt ja mul polnud mõtet sinna jääda.
Luuretööd teevad kõik meeskonnad ja selles suhtes ei tohiks üllatusi ette tulla. Kui palju on võimalik võistkonna mängu muuta, et vastaste eeltöö nullida?
Päris palju. Enne Euroopa Kuldliiga finaalturniiri ja FIVB Challenger Cupi andsime sidemängija Kert Toobalile korralduse hea servi vastuvõtu korral tõsta otsustavad pallid Kristo Kollole. Varasemates kohtumistes läksid pallid teistele meestele ja seetõttu sai Kollo valdavalt ühe bloki vastu rünnata. Kõige rohkem saab mängu muuta sidemängija ja seetõttu toimuvad meil üldjuhul lühikesed koosolekud ainult sidemängijatele.Kert Toobalile meeldib kolme meetri kauguselt temporündajatele tõsta, kuid ühel hetkel ütlesime talle, et ta nii enam ei teeks, sest vastane on selleks valmis.
Tavainimesed annavad tavaliselt hinnanguid selle põhjal, kui mitu punkti keegi tõi või kui palju blokke tegi ja ässasid lõi. Milliseid näitajaid profid vaatavad?
Sõltub mängija positsioonist. Üldiselt annab kõige parema ülevaate efektiivsuse näitaja ehk toodud ja kaotatud punktide suhe. Lugesin hiljuti üht teadusartiklit, mille põhjal mõjutab mängu tulemust kõige rohkem rünnaku efektiivsuse protsent. Võrkpalli eripära on see, et rohkem geimipunkte teeninud meeskond ei pruugi olla mängu võitja. Eelkõige kehtib see põhimõte viiegeimiliste kohtumiste puhul.
Tavaline statistika ei näita blokist mängu jäänud pallide arvu, positiivseid puuteid kaitses ja servi efektiivsust. Servivigade arv on tähtsusetu number, määrav on servivigade suhe ässadesse, servivigade tegemise aeg ja nende servide hulk, millega vastane raskustes on. Eesti koondis on viimastel aastatel võitnud paar tiitlit vastase servivea järel. Natukene naljakas on pärast seda rõõmustama hakata.
Kollo-suguse mängija puhul vaatame eelkõige servi vastuvõtu protsenti ja tegevust kaitses ning diagonaalründaja puhul punktide arvu ja rünnaku efektiivsust.
Kuidas hinnata sidemängija tegevust?
Kõige parema hinnangu annab kogu meeskonna rünnakuprotsent. Kui geimis jääb rünnakuprotsent alla 33, siis on minu hinnangul aeg sidemängijat vahetada. Suve esimestes mängudes Slovakkia ja Belgia vastu oli rünnakuprotsent üle 60 ning sellise näitaja puhul kaotatakse üliharva. Sidemängija puhul on oluline ka see, kui palju ta suudab viia ründajaid ühe bloki vastu. Hea servi vastuvõtu korral võiks 40% rünnakutest toimuda ühe bloki vastu.
Kumb serv on Eesti koondisel efektiivsem, tugev või planeeriv palling?
Eesti koondises ootame planeerivalt servilt suuremat efektiivsust, sest riskimoment on palju väiksem. Soovitav efektiivsus – oleme selleks puhuks oma valemi välja töötanud –, on tugeva servi puhul 15% ja planeeriva pallingu korral 20%. Nende näitajateni pole lihtne jõuda. Sel suvel oleme tugevast servist rohkem kasu lõiganud.
Teatud meeskondades on kombeks ka treeningutel statistikat teha. Mis selle mõte on?
Olen teinud statistikat nii klubi kui ka koondise treeningutel. Põhiliselt siis, kui on mängulised olukorrad. See distsiplineerib mängijaid. Teatud puhkudel oleme filminud ja analüüsinud mängijate tehnikat. Belgorodi Belogorjes näiteks võtsime üksikasjalikult ette temporündaja Dmitri Musserski servi, sest ta ei tundnud end pallingul kindlalt.
Kogu maailmas kasutatakse peamiselt Data Volley programmi. Kas see rahuldab kõik vajadused?
Arvestatavat konkurenti Data Volleyle praegu ei ole. Poolakad on aga välja töötanud programmi, mis peaks tulema turule järgmisel aastal. Nagu igas ärivaldkonnas pole siingi monopol hea. Itaallaste arendus pole väga kiire. Kui programmist leitakse viga, siis võtab selle parandamine omajagu aega. Ma pole poolakate programmiga tutvunud, kuid juttude põhjal peaks statistiku töö olema lihtsam. Praegu kasutavad kõik tippsarjad Data Volleyt. Selle suureks plussiks on see, et litsentsi omanikel on juurdepääs eri liigade andmetele. Uue programmiga pole lihtne turule tulla, kuid poolakad saavad seda oma liigades kasutama hakata.
Tallinna linnapea Taavi Aas ütles enne viimaseid valimisi, et talle ei taha kuidagi hääled külge jääda. Teie puhul võib öelda, et naised ei taha külge jääda. Olete seni ikka vaba mees. Miks nii?
Sellise iseloomuga tööd tehes, kus sügisest kevadeni oled hõivatud klubi ja suvel koondise tegemistega, on keeruline pere luua. Aastased töölepingud ja pidev reisimine ei soosi pereelu. Suur võrkpallifänn Peep Keskküla teeb koondislastele perepiltide albumit. Mul oli keeruline talle fotot anda ning ühel grilliõhtul tegime pildi, kus olen koos vendade ja vennalastega.
Teine võimalus oleks olnud teha pilt sülearvuti ja võrkpalliga.
Jah, selliseid ohvreid tuleb statistikuna töötades tuua. Olen kõrvalt vaadates tähele pannud, et kui statistikud või treenerid on suutnud pere luua enne, kui töö väga tõsiseks läheb, siis võib sel olla lootust. Seetõttu olen paaril viimasel aastal sügavalt mõelnud, et äkki aitab. Vanust on piisavalt ja 14 aastat järjest olen võrkpallirattas veerenud. Alates 2014. aastast olen ka koondisevälistel perioodidel töötanud statistikuna. Sellise tambiga kaua enam ei jaksa.
Mille peale Teil veel oskusi on?
Tuleb oma varjatud anded üles otsida. Olen juhtinud spordiklubisid, töötanud Eesti Võrkpalli Liidus ja Tartu Ülikoolis õppejõuna ning koolitanud treenereid. Statistikuna pean end tippspetsialistiks, kuid see ei tähenda, et teised valdkonnad oleksid mulle võõraks jäänud.
Augustis algas rahvusmeeskonnal ettevalmistus Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks. Kuidas statistik tähtsaks perioodiks valmistus?
Selle aasta kõige tähtsamad mängud on alles ees. Tiitlivõistlused kaaluvad kommertsturniirid üles. Minul on kõik Läti koondise mängud juba olemas ja saan videopildi ka kontrollmängudest Portugaliga. Viimaste aastate jooksul pole sellist probleemi ette tulnud, et mõne võistkonna kohta videomaterjali pole. Minu tutvusringkond on kasvanud piisavalt suureks ja olen teiste statistikutega häid suhteid hoidnud. Jagan kõiki Eesti koondise mänge muu maailma statistikutega ja olen saanud tunda samasugust suhtumist. Õnneks on läbi see aeg, kui tuli VHS-kassette posti või kargoga saata.
Mis saab pärast EM-i valikturniiri? Kas uus töökoht sõltub sellest, kuhu siirdub koondise peatreener Gheorghe Cretu, kellega olete viimased neli aastat paarisrakendis liikunud?
Cretul pole uueks klubihooajaks lepingut. Ta on öelnud, et võtaks mu hea meelega kaasa, kuid ma pole kindel, kas olen valmis Eestist ära minema. Tahaksin koju jääda.
Tekst: Andres Kalvik
Fotod: Volley.ee / Robin Ristimäe / CEV.eu
