Kas oled sattunud mustas öös taevatähti vaatama või mõelnud selle üle, mis toimub Päikesel? Nende saladustega on võimalik tutvust teha Tartus Emajõel tähevaatlusretkel või Toomemäel päikesevaatlusel.
„Läinud kord talumees Peedo härjavankriga läbi metsa,“ viipab Suure Vankri suunas Hillar Uudevald, kes jutustab lodja katusel lambanahkade vahele pugenud huvilistele põnevatest vanarahvalugudest ja mütoloogiast. „Ühel hetkel hüpanud hunt härjale kallale ja tahtnud teda ära süüa,“ paneb ta kõik lodjas olijad pingsamini kuulama, kuidas lugu lõpeb.
Lodi mahutab 36 reisijat. Just nii puupüsti täis on iga kui viimne Emajõe Lodjakoja korraldatud tähevaatlusretk, mis on viimased kümme aastat huvilisi ööpimeduses Tartu linnamürast eemale viinud. Linnatulede kaugenedes hakkavad taevalaotuses tähed ükshaaval nähtavale ilmuma, reisijatele pakutakse teed ja tähegiid avab oma jutulaeka. „Ma räägin peamiselt tähtedest ja tähtkujudest, mis parasjagu taevas näha on. Inimestele lähevad näiteks sodiaagimärgid väga korda,“ selgitab tähevaatlusretki läbi viiv Uudevald. „Mütoloogia ja legendid – see on minu ampluaa,“ lisab ta. Kõik tähevaatlused pole aga ühesugused, sest ilmaruum on pidevas muutuses. „Vahel üllatavad mõned satelliidid ja iriidiumisähvatused,“ annab Uudevald taevas nähtavast aimu.
Tennisepalli suurune Päike
Lisaks astroloogiale on tähegiidi sõnul retkel osalejatel suur huvi numbrite vastu. „Kui pikk on valgusaasta?“ arutleb Uudevald endamisi. „Astronoomilised arvud on suured ja neid maistes tingimustes ei hooma. Seega proovin näitlikustada – kui Päike oleks tennisepalli suurune, siis kui kaugel oleks Maa?“ viskab tähegiid järgmise küsimuse õhku. Seega saavad tähevaatlusretkel vastuse pea kõik tekkinud küsimused. „Muidugi vahel tuleb mõne küsimuse vastus järele vaadata. Sellisel juhul ma ikka ütlen, et guugeldage,“ naljatab Uudevald.
Asjatundlikud lodjakaptenid
Kuigi tähegiid püüab igal retkel rääkida midagi eristuvat, jäävad põhilood ikka samaks. „Eks mul ole sellised klassikalised lood tähtkujudest ja legendidest välja kujunenud. Mõned lodjakaptenid teavad juba peast, mis hetkel ma mida ütlen. Minu parodeerimisega saavad nad ka ideaalselt hakkama,“ räägib ta.
Emajõe Lodjaseltsi liige Linda Puusalu on käinud ligi kümmekonnal tähevaatlusretkel ja kinnitab, et igal korral pakub see talle palju põnevust. „See retk tekitab alati häid emotsioone,“ ütleb Puusalu. „Tähegiidi ei sega isegi raju ilm: siis toimub tähevaatlus lodja trümmikinos spetsiaalse tarkvara abil,“ kinnitab ta, et ka siseruumides saab ilmaruumiga tutvust teha.
Ülesvoolu linnasuminast eemale
Täheretkedel on lihtne osaleda. Tuleb vaid Tartu kesklinnast õigel kellaajal lodjale hüpata, ennast lambanahkade sisse mähkida, teed juua ning seejärel juba tähegiidi põnevaid lugusid endasse ahmida. „Sõidame ülesvoolu linnast välja, seal on vähem asustust ja tähed paremini näha,“ kirjeldab Puusalu marsruuti. „Kui tähed vaadatud ja põletavatele küsimustele vastused saadud, kulgeme allavoolu linna tagasi,“ lisab ta. Puusalu sõnul korraldatakse tähevaatlusretke peamiselt kevadel ja sügisel, kui väljas läheb varakult pimedaks. Tähti saab nautida suvelgi, kuid siis tuleb linnast välja sõita kahe paiku öösel. „Kõik huvilised võtku julgelt Emajõe Lodjakojaga ühendust! Vastame hea meelega, millal järgmised retked toimuvad ja millistega saab veel liituda. Muidugi on alati võimalik sõbrad ja sugulased kokku ajada ja üheskoos tähegiidiga lodjaretkele minna,“ kutsub Puusalu kõiki tähevaatlusretkedele.
Päikesevaatlus Toomemäel
Kes aga öösel ärkvel ei püsi, saab taevakehasid vaadata päeval. Spetsiaalse päikeseteleskoobi abil on võimalik vaadata Päikese plekke ja protuberantse. „Inimkeeli tähendab protuberants Päikesel olevaid karvakesi,“ selgitab füüsik Kadri Tinn. Olenevalt päikese aktiivsusest võib juba 10–20 minuti jooksul taevakehal muudatusi näha. „Meil on alati kohal juhendajad, kes seletavad Päikest ja seal toimuvaid muudatusi ja tutvustavad teleskoopi, mille abil Päikest vaadatakse,“ räägib ta. Miks me aga peaksime Päikesega lähemalt tutvust tegema? „See on meie lähim täht ja me saame seda lähedalt vaadata. Peale selle on Päike lihtsalt põnev – kui palju detaile näeme, kuivõrd erinev paistab see palja silmaga vaadates ja läbi teleskoobi,“ kutsub Tinn värskesse õhku. Kuna vaatlus toimub väljas, siis paneb Tinn südamele, et kaasa tuleks võtta päikesekreemi. „Suve lõpuks on meil pilt selge, millised juhendajad on kõige rohkem Päikest vaadelnud,“ muheleb ta. Päikest vaadeldakse Tartu Toomemäel augusti lõpuni ja oodatud on igas vanuses huvilised. „Ühe vaatluse ajal on ka päikesevarjutus, mis on Eestis küll meie asukoha tõttu osaline, kuid põnev kindlasti,“ kutsub Tinn kõiki Päikest vaatlema.
Päikesevaatlus
Igal teisipäeval kell 16–18 ja laupäeviti kell 11–13 ootab Tartu Ülikooli tähetorn oma aeda kõiki huvilisi Päikest uudistama.
Tekst: Laura Kalam
Fotod: Kadri Tinn
