Kerge on eksida inforägastikku, mis puudutab toitumissoovitusi. Nagu head linnalegendid nii ei kao ka toitumismüüdid kuhugi. Mida rohkem on trennisaale ja fitnessi-alast infot, seda rohkem paistab levivat väärarusaamisi.
Treeneritööpraktikas on sageli olnud keerulisena tunduvat toiduteemat hea kokku võtta eluliste näidetega ja müüte murda või kinnitada. Käesolev kirjutis vaatabki valdkonniti levinumaid toitumismüüte ja annab vastuse spetsialistide pilgu läbi.
Kas oled mõne alloleva müüdiga kokku puutunud?
“Vett ei tohi toidu juurde juua, kuna see aeglustab seedimist.”
See ei ole teaduslikult tõestatud. Magu vajab vett seedimiseks, kuid seda saab ta ka keha veevarudest. Toit sisaldab samuti vett. Tähtis on juua piisavalt!
“Jättes söögikordi vahele, on kergesti võimalik kaalus alla võtta.”
Kui loobuda hommikueinest või jätta ära mõni muu söögikord, suureneb näljatunne ja hiljem sööd tegelikult tavalisest rohkem. Soovitatav toidukordade arv päevas on 4-5 korda.
“Õhtul pärast kella 6 söömine teeb paksuks.”
Ei ole tähtis, millal sa sööd, vaid palju sa sööd. Kui toidu ja jookidega saadud energiahulk ületab kulutusi, võtad kaalus juurde. Õhtuti ei ole kasulik palju süüa, kuna see häirib und.
“Ainult hamburger on rämpstoit.”
Kui süüa sageli toitu, mis sisaldab palju suhkrut, rasva, soola ja lisaaineid, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, siis muutub see rämpstoiduks. Harva süües ei ole ka hamburger rämpstoit.
“Mõned toidud/toidulisandid (kapsasupp, seller, rohelise tee kapslid) põletavad rasvu.”
Paraku pole toite, mis põletaksid rasva. Mõned toidud, nt kofeiini sisaldavad toidud, kiirendavad küll ainevahetust, kuid see mõju on lühiajaline.
“Suure valgu ja madala süsivesikute sisaldusega dieet on tervislik viis kaalus alla võtta.”
Nii võib olla küll, kuid reeglina kestab selline kaalulangus lühiajaliselt. Pikal kasutamisel võib madala süsivesiku sisaldus kahjustada tervist, sest rasvad ei saa oksüdeeruda süsinikdioksiidiks ja veeks, mis omakorda tekitab verre palju ketokehasid, mis on suures koguses organismi jaoks mürgised.
“Väherasvane toit on tervisele kasulik.”
Toidurasvad on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ja vajalikud nende imendumisel. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda organismi areng ja väheneda kaitsevõime.
“Kõik inimesed vajavad toidulisandeid.”
Terve, piisava kehalise koormusega ja mitmekülgselt toituv inimene ei vaja toidulisandeid.
“Kunstlike magusainetega karastusjoogid ei tõsta kehakaalu.”
Arvatakse, et mõningatel juhtudel võivad tõsta, kuna ärritavad maitseretseptoreid ja kui sellele ei järgne toit, tekib näljatunne.
“Ülekaalulisus pole seotud jookide ega toiduainetega.”
Paraku on liigne kehakaal otseselt seotud suhkru- ja rasvarikaste toiduainete liigse tarbimisega.
“Karastusjoogid aitavad sama hästi kui vesi rahuldada veevajadust.”
Parim janukustutaja on puhas vesi, mis ei sisalda lisaaineid ega energiat. 1,5l karastusjooki päevas võib sisalada 150g suhkrut ja anda üle 600kcal energiat.
“Süües light-tooteid saab kiiresti kaalus alla võtta.”
Ainult sellest ei piisa, tarvis on kogu toiduvalik üle vaadata ja kehalist aktiivsust suurendada.
“Light-tooted on tervisele kahjulikud.”
Igasugune liialdamine võib tervist kahjustada – ka vee liigne tarbimine või porgandite ülemäärane söömine võib organismi kurnata. Light-tooted iseenesest pole kahjulikud.
Loe lisa siit.
Tekst: Mirko Miilits
Fotod: Shutterstock.com
Näited pärinevad Tiiu Liebert’i raamatust “Toitumine: müüdid ja tegelikkus”, www.toitumine.ee ja tööpraktikast.
