Kõik harrastussportlased puutuvad suuremal või vähemal määral kokku eesmärkidega ja seisavad silmitsi mitme küsimusega. Milliseid eesmärke seada ja kuidas neid päriselt saavutada? Kui eesmärk kipub silmist kaduma, siis kuidas saada tagasi ree peale? Just nendele küsimustele annab vastused spordipsühholoog ja Tartu Ülikooli õppejõud Aave Hannus.
Miks peaks harrastussportlane spordis eesmärke seadma, kui saaks hakkama ka ilma?
Eesmärk reguleerib käitumist ja annab motivatsiooni ning kogu inimese käitumine on alati eesmärgipärane. Näiteks kui hommikul ärkame, hakkame kohe tegutsema millegi nimel või millegi vältimiseks. Ühtlasi on inimestel tavaliselt elus palju eesmärke: vaja on käia tööl või koolis, täita eri rolle perekonnas ja sõprade seas. Tõenäoliselt on igal harrastussportlasel vähemalt üks eesmärk. Selged sihid spordis aitavad sageli vastuoluliste või võistlevate eesmärkide hulgas korda luua ja sihipärasust saavutada. Kui spordis ei ole konkreetseid eesmärke, on lihtne jätta trenni minemata või hoopis üle treenida.Just seetõttu tuleb ka harrastussportlasel siht selgelt läbi mõelda: mis on see, mida ma saavutada tahan?
Miks jäävad eesmärgid saavutamata ja soovitud tulemused tulemata?
See oleneb tihti sellest, milline eesmärk sai püstitatud. Inimese oskus tulevikku planeerida on üldiselt väga vilets ja enamasti on inimese käitumine impulsiivne ning sõltub paljudest teguritest, näiteks haigused ja vigastused, sündmused perekonnas, ilmaolud. Siin võib paralleele tuua ehitusega: projektid ei saa tihti õigeks ajaks valmis, kuna planeerimisoskus veab alt. Just sellepärast ongi oluline mõista, et spordis eesmärkide püstitamine ei ole mitte strateegilise planeerimise vahend, vaid sihid peavad olema väga paindlikud. Alati peaks olema valmis tagavaraplaan. Näiteks kui praegu jooksma minna ei saa, lähen hoopis ujuma. Liiga jäikade eesmärkide puhul kipume kergesti heituma ja leidma põhjuseid, miks mitte trenni minna.
Foto: Kadi Karro
Aga kuidas seada eesmärgid nii, et need ka päriselt täidetud saaksid? Milliste nippide abil saada tagasi ree peale?
Tihti püstitatakse eesmärgid, mille saavutamine tegelikult ei ole inimese enda kontrolli all. Kui eesmärk jääb saavutamata, tuntakse frustratsiooni ja motivatsioon kaob. Seetõttu tulekski alati seada võimalikult paindlikud eesmärgid. Tuleks jälgida, et eesmärk vastaks neljale tingimusele.
Täpne – siht peaks olema konkreetne. Näiteks mitu korda nädalas käin trennis, millist distantsi soovin teatud aja jooksul läbida, millist punktisummat saavutada.
Ahvatlev – eesmärk peab proovile panema, aga mitte hirmutama.
Realistlik – eesmärk peab olema saavutatav, sest ebareaalsed eesmärgid ei motiveerigi pingutama.
Kontrollitav – eesmärgi saavutamine peab olema inimese enda kontrolli all. Näiteks see, kas suusataja võidab maratoni või mitte, ei sõltu suusatajast, vaid konkurentidest. Seetõttu tulebki valida eesmärk, mida saan ise kontrollida, näiteks millise ajaga soovin maratoni läbida.
Kui tekkinud tagasilöök on kontrollimatu, näiteks on tekkinud vigastus, tasub seada endale varasemast kõrgem eesmärk. Sellisel juhul on tervise korda saamine esimene ülesanne, et minna püüdma juba ahvatlevamat eesmärki.
Kui püstitatud eesmärk tundub ebarealistlik, tasub kaaluda lühiajaliste eesmärkide seadmist. Esialgu tuleks püstitada ühe nädala eesmärk, et paremini mõista, mismoodi suudad end nädala jooksul juhtida. Niisamuti võiks igal trennil olla oma eesmärk. Kui pikaajalised eesmärgid on jaotatud lühemateks juppideks, saab ootamatuste ja muutuste korral alati kiiresti reageerida.
Kuidas aru saada, kas liigun eesmärgi suunas?
Selleks on mõistlik kasutada erinevaid treeningute jälgimise võimalusi, näiteks treeningpäevikud või spordikellad. Oma arengu nägemine tõstab motivatsiooni ja annab rahulolu. Harrastussportlase fookus peaks olema tulemuste asemel hoopis arengul, sest vaid tulemusi hinnates koged tihti ebaedu.Püstitatud eesmärk on justkui majakas. Me tahame selleni jõuda, aga kui kiiresti see õnnestub, sõltub juba ilmast ja meretingimustest. Sportlasel kui kaptenil on vaja hoida õiget kurssi ja suunda. Päri- või vastutuule puhul peab sportlane suunama end õigele kursile ehk korrigeerima oma tegevust.
Kuidas hoida püstitatud eesmärke ja rasketel hetkedel usku iseendasse?
Üks nipp on end eesmärkide täitmise eest premeerida. Preemia aga ei tohiks kindlasti olla materiaalne, vaid emotsioon, ehk teisisõnu premeerime end meeldivate tegevustega, näiteks lähen kinno või kutsun sõbrad külla. Materiaalsete asjadega premeerimise puhul kipuvad sportlased tihti hindama oma pingutuse suurust: kas tasub uue kleidi pärast pingutada, et sportida ja söömist piirata? Seevastu meeldivad tegevused aitavad motivatsiooni hoida ja toetada. Tänu meeldivatele tegevustele tekib omakorda harjumuspärasus. Miks teha trenni vastumeelselt? Mõistlikum oleks kujundada endale liikumisharjumused meeldivate tegevustega, olgu selleks siis flamenkotants või loodusfotograafia. S
Harrastussportlane Liis Velsker
Foto: erakogu
Minu eesmärk spordis on olla enda jaoks sportlane. Tahan olla tugev, sale ja naiselik, olla igas trennis parem ja jõuda rohkem. Kaalusin kunagi umbes 127 kg ning unistasin jooksmisest ja trenni tegemisest. Kuna minu unistus on ühel päeval olla treener, siis trenniga mul probleemi pole; võin tõusta ka kell 5 hommikul, kui tean, et mind ootab hea trenn. Usun, et spordis peaks püstitama ühe reaalse eesmärgi ja liikuma sealt edasi. Kui eesmärke on liiga palju, kaob siht ära ja motivatsioon väheneb. Pigem võtta üks suurem eesmärk ja panustada kogu energia sinna. Kui oled eesmärkide seadmisega algusjärgus, soovitan võtta rahulikult. Aga tead, mis on kõige olulisem? Seada endale eesmärk ja näha selle nimel vaeva. Ja muide, teised ei pea sinu eesmärki uskuma, peaasi, et sina ise sellesse usud! S
Harrastussportlane Kirsti Vaikla
Foto: Aiki Võtti
Minu eesmärgid spordis muutuvad ajas pidevalt, küll aga jääb spordi põhimõte minu jaoks alati samaks: tahan olla aktiivses liikumises, füüsiliselt terve ja enda parimas vormis, sest usun tõsimeeli, et terves kehas on terve vaim.
Oma eesmärgid üritan seada võimalikult lihtsad, sest liiga suurt ampsu võttes on oht libastuda. Mõtestan enda eesmärgid korralikult lahti ja jaotan osadeks. Seejärel saan pisikeste võitude haaval oma eesmärke saavutada.
Mind on eesmärkide püstitamisel aidanud kõige rohkem tavaline paber ja pliiats, sest kui eesmärgid on pidevalt silme ees ja sa kirjutad need läbi, jäävad need suure tõenäosusega paremini alateadvusesse püsima. Mul on märkmik, kus jagan eesmärgid igapäevasteks pisemateks to-do listideks. Selline lähenemine aitab ka sul treenida enda järjepidevust ja eesmärkide saavutamise oskust.
