Reakt Füsioteraapia kliinikus puutume kokku eri vanusegruppidest inimestega, kelle sportlik taust on varieeruv. Probleemide põhjustajad ning taastumisvõimekus on reeglina tugevalt sõltuvad nende aktiivsuse astmest. Füsioterapeutidele valmistab muret tõsiasi, et liiga paljudel noorsportlastel on ennetatavaid ja ravitavaid probleeme ning nende ravi alustamiseks oodatakse liiga kaua.
Sportlased, olgu nad professionaalid või harrastajad, peaksid kohtlema oma keha töövahendina, mis vajab hoolitsust ning tähelepanu. Valud ja vigastused on mingil määral spordi tegemise osad, ikka tuleb vahetevahel ette mõningaid väänamisi või põrutusi, kuid kui vigastused hakkavad pidevalt piirama treeningutel osalemist, igapäevaseid tegemisi, tuleks nendega ravimiseks midagi ette võtta nii pea kui võimalik.
Vigastusi jaotatakse üldistatult kahte gruppi, nende tekkemehhanismi järgi:
Traumaatilised
- Kontaktsed – need on traumaatilised vigastused, mida on raske ennetada. Kontaktsed vigastused tähendavad, et sportlasel on kellegi või millegagi kontakt, mis vigastuse tekitab – teine sportlane, treeningvahendid jms;
- Mitte kontaktsed – mitte kontaktsed vigastused on suures osas ennetatavad piisava eeltööga. Need tekivad mitte kontaktsetes olukordades – näiteks lihasvenitused plahvatuslike liigutustega, sidemete venitused ebaõnnestunud sammust/liigutusest.
Mitte traumaatilised – valusid ja vigastusi võib tekkida ka suures koormuse tõusust / langusest, mille tõttu nõutakse kehalt rohkemat, kui seda milleks ta kohastunud on. Seetõttu võivad tekkida mikrorebendid, põletikulised keskkonnad jms. Ülekoormuslikud vigastused mõjutavad kudede kvaliteeti ning loovad aluse tõsisemate traumade tekkeks.
Seetõttu on ülioluline, et sportlased, treenerid ja lapsevanemad pööraksid valudele ning ebamugavustele tähelepanu. Tihtipeale taanduvad väiksemad mured kiiresti iseseisvalt, kuid reeglina võiks otsida abi füsioterapeudi käest, kui valu on kestnud kauem kui üks nädal. Kui valu allikas on traumaatiline (väänamised/ kukkumised/ löögid) oleks õigem konsulteerida koheselt, et välistada vigastusi, mis võivad sportlase karjääri tulevikus negatiivselt mõjutada.
Miks peaks vigastuse ravimisega koheselt tegelema?
Üle nädala kestvaid valusid nimetatakse akuutseteks, mis tähendab et kudedes ei ole veel toimunud tugevaid degeneratiivseid muudatusi. Sellepärast on paranemine kiirem ning täieliku koormuse juurde naasmine vaevatum. Küll aga kui valu on juba kestnud üle kuue nädala, halvemal juhul (mida me kahjuks tihti kohtame) juba aastaid, on ravimine absoluutselt võimalik, aga see nõuab oluliselt rohkem vaeva ning pühendumist. Seega pöörduge julgelt füsioterapeutide juurde esimesel võimalusel, mitte ärge oodake, kuni olukord kannatamatuks muutub. Noorsportlaste puhul on see eriti määrava tähtsusega, kuna vigastused võivad tekitada adaptiivseid mehhanisme, mis võivad sportlase muuta vastuvõtlikumaks tõsisematele vigastustele.
Sagedasemad spordivigastused, mis võivad ette tulla on:
Lülisammas
• Hematoom
• Kontusioon
• Fasettliigese sündroom
• Diski prolaps või pundumine
• Mitte spetsiifilised alaseljavalud
• Radikulopaatia
• Lihasrebend
Õlaliiges
• Dislokatsioon / Subluksatsioon
• Tendiniit / Tendinoos / Tendinopaatia
• Kontusioon
• Brachiaalpleksuse trauma
• Liigeskapsli vigastused
• Sidemete rebend/ venitus
• Labrumi vigastused
Küünarliiges
• Lateraalne epikondüliit ehk tennisisti küünarnukk
• Mediaalne epikondüliit ehk golfi küünarnukk
• Kõõluse tendiniit, tendinoos, tendinopaatia
• Liigeskõhre vigastus
• UCL, RCL sideme rebend / venitus
Ranne ja käelaba
• Sidemete venitused
• Luumurrud
Puusaliiges
• Hasmtringide tendiniit, tendinoos, tendinopaatia
• Gluteaalne tendinopaatia
• Lihase venitus / rebend
• Liigeskapsli vigastus
• Femoroacetabular impingement
Põlveliiges
• MCL , LCL rebend / Venitus
• Meniski rebend
• Baker tsüsti rebend
• Lihasvenitus (Hamstring, Reie nelipea)
• Patellafemoraalne sündroom
• Patella kõõluse tendiniit, tendinoos, tendinopaatia
• ACL / PCL rebend
• Bursiit
• Osgood Schlatteri tõbi (tibiaalne apofüsiit)
Hüppeliiges
• ATFL/CFL/ deltasideme venitus, osaline rebend, täielik rebend
• Achilleuse tendiniit, tendinoos, tendinopaatia
• Luuümbrise põletik (eesmisel või tagumisel sääreosal)
• Lateraalse / Mediaalse malleoluse murd
• Severi tõbi ( Kalkaneaalne apofüsiit)
Jalalaba
• Plantaarfastsiit
• Navikulaarmurd, Lisfranc murd, Metatarsaalide murd
• Kontusioon
Valdav enamik nendest vigastustest on kindlasti ravitavad, aga ka ennetatavad, kui võetaks kasutusele teatavaid meetmeid ja spordi tegemise juurde käivaid taastavaid „rituaale“. Ennetustöö ning sellega kaasas käivad tehnikad on osaliselt võimalik sportlasel endal ära teha, kuid kindlasti oleks kasulik kasutada ära ka professionaalsete füsioterapeutide nõu ning soovitatud tehnikad, et teha seda jätkusuutlikult ning võimalikult tulemusterohkelt.
Sportlane tahab keskenduda treeningutele ja saada neist maksimaalset kasu ning füsioterapeut saab selles osas olla abiks, et treening oleks nauditav, efektiivne ning tagasilööke esineks võimalikult vähe.
Tekst: Rainar Vahtrik / Reakt Füsioteraapia
Fotod: Shutterstock.com
Reakt Füsioteraapiaga saab ühendust veebi kaudu, telefonil 601 7890 või meili aadressil: info@reakt.ee
