Miks tasub minna elamusmaratonile?

Häid elamusi ei saa olla kunagi liiga palju ning suvi on parim aeg nende kogumiseks. Üks suurepärane võimalus selleks on kepikõnni- ja käimismaratonid, kus saab omavahel ühendada liikumise, hea seltskonna ja lummava looduse.

Sel aastal on kaks elamusmaratoni juba toimunud – maikuus Alutagusel ning juunikuus Noarootsis. Alutaguse oli eriline selle poolest, et seal korraldati elamusmaratoni esmakordselt ning kui muidu minnakse rajale päevavagel, siis Alutagusel anti start alles õhtu eel.

„Õhtuhämaruses ja pealambi valguses paistab kõik teistsugusena – miks muidu sai ette võetud Alutaguse kepikõnni- ja käimismaratoni korraldamine õhtusel ajal. Pealampidega liikujad andsid elamusmaratonile täiesti teistsuguse fiilingu – radamööda liikusid justkui 100 kaevurit. Kui lisada siia veel raja äärde paigutatud küünlad, siis ürituse lõpuosas avanenud pilt oli tõeline öine valgusmäng,“ räägib üks ürituse korraldajatest Kunnar Karu.

Rada kulges Alutaguse rahvuspargi territooriumi, mille suurimaks osaks on Kurtna järvistu. Just nende järvede vahel elamusmaratonil liiguti– Mustjärv, Rääkjärv ning kindlasti grillpunkt Liivjärve kaldal on ühed nendest elamustest, mis osalejatele aastateks meelde jäävad. Rajal käis enam kui 300 rahvasportlast, kes kokku kogusid 4963 elamuskilomeetrit.

„Usume, et tänu osalejate aktiivsusele ning korraldajate tublile tööle on uuele traditsioonile väärikas algus tehtud ning Alutagusel kõndimine saab olema võimalik kindlasti ka järgmistel aastatel,“ lausub Kunnar Karu.

Unikaalne Noarootsi

9. juunil toimus kaheksandat korda Noarootsi elamusmaraton, mis tõi Läänemaale kokku 455 aktiivset käijat, kes kogusid elamuskilomeetrite hooaja tabelisse kokku 10564 kilomeetrit.

Noarootsi elamusmaraton on sarja ainus maraton, kus rada kulgeb ka mererannas ja see muudabki sündmuse täiesti unikaalseks – kellele ei meeldiks jalutada kauni suveilmaga mere ääres. „Noarootsi elamusmaratoni eripäraks ongi just kõndimine mererannas ning kaunid rannamännikud. Eriti hea komplekti moodustab aga Noarootsi elamusmaraton just ülejäänud nelja maratoniga koos – nende raames õnnestub lisaks mererannale jalutada ka järvede, jõgede, rabade jm kaldal. Peaaegu kõik Eesti unikaalsed kohad saavad läbitud, kui kõik viis maratoni kaasa teha. Ühtlasi on seekordset maratoni korraldades selgeks saanud ka selge plaan – 2020. aastal saab 10 km rada Noarootsis uue kuue ning ka 10 km osalejad pääsevad mereranda jalutama,“ räägib Kunnar Karu.

Mis ees ootab?

Järgmine võimalus elamuskilomeetreid koguda avaneb pühapäeval 7. juulil Lahemaa kepikõnni- ja käimismaratonil, mis toimub juba 12. korda. Jõukohase distantsi leiab igaüks, sest valida saab 42 km, 21 km või 10 km raja vahel. Lahemaal antakse käijatele start Kolgaküla terviseradade keskuses ning samas asub ka finišipaik. Distantsid kulgevad Lahemaa rahvuspargi territooriumil, mööda metsateid- ja radu. Täispika 42-kilomeetrisel rajal liikujad läbivad vahelduseks ka 800 m lõigu asfaldil. Rajaprofiil on vägagi mitmekesine – leidub nii laugeid sirgeid kui ka üksikuid järsemaid tõuse ning langusi.

Juulikuise sündmuse teeb eriliseks see, et 12. Lahemaa Elamusmaratoni raames toimub esmakordselt Eestis koostöös Rahvusvahelise Kepikõnniliiduga (INWA) võistluskõndijatele mõeldud kepikõnni maailmakarikaetapp. Maailmakarikaetapil osalejad lastakse rajale 10 minutit enne harrastajate starti. Kiireimad kepikõndijad selguvad nii individuaal- kui võistkondlikus arvestuses. Täpsemat infot maailmakarikaetapi kohta leiad siit.

Kui sa aga Lahemaale starti ei jõua, siis on võimalus kõndima minna 4. Värska kepikõnni ja käimismaratonile, mis toimub 4. augustil ning 1. septembril toimuvale 2. Kõrvemaa kepikõnni- ja käimismaratonile. Viimase raames peetakse ka Eestis unikaalne Kärumaraton, mis pakub lapsevanematele võimaluse maratonirajal elamusi koguda koos lastega, kes maratoni iseseisvalt veel läbida ei jõua.

Mõtle nüüd, kui palju elamusi sina juba sellel suvel oled kogunud? Kui tahad oma elamuste pagasit eriliste kogemustega täiendada, siis elamusmaratonid ootavad! Pane end kirja siin.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Ardo Säks / Kaimo Puniste / Tarmo Haud /Elamusmaratonid