Tänapäeva arvuti- ja nutiinimesed kaebavad üha sagedamini randmeprobleemide üle. Samuti võivad randmed tunda anda siis, kui olla pidevalt sundasendis, mis õlavöö pingesse paneb. Kuidas sääraseid probleeme leevendada, räägib Tervisetare Nööp massöör ja refleksoloog Merje Mälga.
Mida teha, kui randmesse tekib valu?
Kui valu/tuimus on tunda ainult randmetes/käelabas, siis tasuks proovida karpaalkanali jaoks mõeldud harjutusi. Probleemi korral teha neid kindlasti iga päev, läbimõeldult, rahulikult ja keskendunult. Lisaks võib ise proovida masseerida peopesa. Samuti peaks vähendama või piirama tegevust, mis põhjustab valu süvenemist ning andma käele puhkust sundasendist – näiteks proovida hiirt kasutada teise käega.
Mis võib olla selle põhjuseks, kui randmed otseselt ei valuta, aga tunduvad pidevalt tuimad ja väsinud?
Kui inimene tunneb lisaks käte tuimusele ja surinale ebamugavustunnet või koguni valu ka kaelapiirkonnas, siis võivad probleemid alguse saada hoopis kaelast (väga sageli just pikalt ühes sundasendis töötanud inimestel nii ongi) – astriklihased lühenevad ja tekitavad õlapõimikule ja rangluualusele arterile kompressiooni ja sellest tulenevalt häirub käte verevarustus ja innervatsioon.
Kui randmed on mingil põhjusel ülekoormatud, pidevalt sundasendis ja tuimad, siis mida ette võtta – kas peaks teadlikult tegema töös pause ja harjutusi?
Absoluutselt nii ongi, et tuleb teadlikult võtta aega vajalike harjutuste tegemiseks. Lihtsalt valu eirates või ainult valuvaigisteid süües probleem ei lahene, vaid pigem süveneb. Kõik algab ikka inimesest endast!
Kas randmeprobleemid võivad olla seotud ka vale käte-või õlgade hoiakuga või istumisasendiga?
Tavaliselt nii ongi- inimene on üks tervik ja kõik lihased on omavahel seotud. Pidev istumine, õlad ja pea ettepoole hoiak, vale käteasend, ilma puhkepausideta töötamine jms viivad keha tasakaalust välja. Ükski pikaajaline sundasend ei ole kehale hea. Paraku aga tänapäeva elu just sundasendeid soosib ja siin tulebki mängu inimese enda soov/tahe keha heas toonuses ja vormis hoida. Ei pea minema spordisaali või trenni, kui selleks aega ega tahtmist ei ole, kuid see ei tohiks olla põhjuseks, miks mitte võimelda. Lihtsad harjutused, lihtsate vahenditega peaksid olema igaühele tehtavad. Tuleb vaid oma mugavustsoonist välja astuda ja tegutsema asuda.
Milliste randmetega seotud kaebuste puhul võib abi olla massaažist?
Manuaalteraapia on kindlasti abiks. Olukorra parandamiseks arutatakse koos kliendiga läbi tema probleem, vajadusel/soovi korral tehakse kehahoiu analüüs ja testitakse erinevaid lihaseid ning vastavalt sellele pannakse paika edasine teraapiaplaan.
Näiteks, kui inimene tuleb murega, et kätes ei ole jõudu, need surisevad ja on tuimad, siis tavapäraselt alustan teraapiat kaelalihaste töötlemisega ning ei ole veel olnud korda, kus just seal ei oleks inimesel olnud väga suurt pinget/kangust.
Hea on ka lõdvestav ja rahustav klassikaline massaaž õlavöötmele ja kätele, tasub proovida ka lõdvestavat Champi pea- ja õlavöötmemassaaži.
Millal tuleks kindlasti abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda?
Inimesed on erinevad ja valude põhjused võivad olla erinevad. Tuleb usaldada enda sisetunnet ja vastavalt sellele tegutseda – kannatada ei tohiks, tuleks proovida vastavaid harjutusi. Kui on kahtlus, et ise ei oska või äkki teen midagi valesti, siis kindlasti küsida nõu füsioterapeudilt, massöörilt või otsida infot internetist.
Milliseid ennetuslikke meetmeid võiks probleemide ennetamiseks tarvitusele võtta need, kelle randmed töö tõttu palju koormust saavad?
Esmalt soovitan korrigeerida oma kehaasendit. Teiseks ikka ja jälle on võimlemisharjutused need, mis aitavad – ühekordne harjutuste tegemine aga tulemust ei anna, oluline on järjepidevus. Keha ei taha pikka sundasendit, tuleb leida see aeg, asendit muuta, sirutada ja teha vajalike harjutusi. Oluline on heas toonuses lihaskond – liikumisravi on imeline ja tõhus!
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Shutterstock.com
