Jäid liiga kauaks külma tuule kätte ja järgmisel päeval on kael kange ning pead keerata ei saa. Kas sellise valu süüdlaseks võib olla vaid tuul või on sellel mõni muu põhjus? Kuidas probleemi leevendada? Nõu annab Tervisetare Nööp massöör ja refleksoloog Merje Mälga.
Millest võib üleöö tekkida valu või kangus kaelas või seljas?
Ilmselt on mingi eelnev põhjus inimese kehas olemas (nt varasem trauma, vigastus vms). Külm ja tuul lühendavad lihast ja muudavad selle n-ö kangeks, mis omakorda pitsitab närve ja verevarustust ehk lihaste pind jahtub, veresooned tõmbuvad kokku ja tekkida võib ebamugavustunne kuni füüsiliste vigastusteni välja.
Mida sellise valu puhul ette võtta?
Valu võiks võtta kui märguannet, et kehas on mingi probleem, mis vajab parandamist või muutmist, et ei tekiks kroonilisi kaebuseid ega strukturaalseid muutusi. Valu on sümptom, mida võib olla vajadus alguses leevendada ja alles siis saab tegeleda algpõhjusega.
Kui liigutada on valus, mida siis teha?
Kindlasti anda akuutses faasis rahu. Kui tekib turse, siis võib peale traumat kuni 72 tunni jooksul kasutada külmageele või külmakotti. Kui ei ole turset, siis sobivad soojendavad kreemid ning soe saun, sest need on lõdvestavad. Samuti on hea ujumine, vesivõimlemine jms. Harjutusi ja venitusi läbi „halva“ valu ei ole mõistlik teha, see võib haiget kohta veel rohkem ärritada. Tuleb tunnetada enda piire ja vastavalt oma hetke võimetele harjutusi teha – valu piirini, mitte valu trotsides.
Kui valu on möödas, kas siis tuleks sellele piirkonnale mingit tähelepanu pöörata?
Selleks, et lihased ja liigesed oleksid elastsed ja liikuvad, on hea teha erinevaid harjutusi. Näiteks, kui lihas on lühenenud ja nõrk, siis esmalt tuleks võimelda ja peale seda teha staatilisi venitusi – optimaalsemate tulemuste saavutamiseks võiks võimlemisharjutusi teha iga päev või ülepäeviti (nädalas korra tehes ei saa soovitud tulemust ja efekti), ühte harjutust peaks sooritama 10-15 korda. Oluline on keskenduda hingamisele ja teha harjutusi läbimõeldult ja aeglaselt.
Venitusharjutusele tuleks pühendada 60 sekundit. Näiteks, kui venitad rinnalihaseid, siis hoia end venitusasendis korraga 20 sekundit või 30 sekundit. Sedasama venitust võiks korrata 2-3 korda. Venitusharjutuste tegemine soodustab keha painduvust ning aitab lihastel püsida elastsetena.
Kui lihas on aga välja veninud ja nõrk, siis tuleb teha lihaseid tugevdavaid harjutusi, aga mitte kohe liiga intensiivset trenni. Kui intensiivselt treenima hakata, siis võib juhtuda, et lihas lüheneb liigselt, aga tugevust ei saavuta, ja nii võivad tekkida erinevad valud ja liikumise piiratus.
Alustada tuleks lihtsamatest harjutustest ja teha igat harjutust 10-15 korda. Koormus sõltub inimese individuaalsest võimekusest. Taas kehtib see, et võimlema peab iga päev või ülepäeviti, kuid mitte harvem, sest sellisel juhul ei ole püsivat tulemust. Harjutused ei pea olema keerulised, pigem lihtsad, arusaadavad ja tõhusad. Hea on kasutada tasakaalupatja ja/või võimlemispalli. Ülakehale saab teha väga häid ja lihtsaid harjutusi kasutades nt harjavart.
Mis hetkel peaks pöörduma arsti poole, kui probleem üle ei lähe?
Ühe kuni kolme päeva möödudes, olenevalt probleemi olemusest ja inimese enda sisetundest. Ennast tuleb jälgida ja kui probleem läheb hullemaks, siis peab kindlasti konsulteerima arsti või manuaalterapeudiga. Akuutses faasis tuleb anda probleemsele kohale pigem rahu. Hiljem on hea näiteks manuaalteraapia võtetega piirkond üle vaadata ja küsida soovituseks taastavaid harjutusi, mida kodus teha.
Kuidas aga selliseid n-ö kange kaela ja selja probleeme vältida?
Ennetada aitab piisav igapäevane liikumine, läbimõeldud ja rahulikud võimlemisharjutused ja venitused. Vältida tuleb pikki sundasendeid. Enne liiga intensiivset ja suurte koormustega treeninguid tuleks lihaseid piisavalt tugevdada erinevate võimlemisharjutustega.
Tekst: Merilin Piirsalu
Foto: Shutterstock
