Praegu on tervislik eluviis suurema tähelepanu all kui kunagi varem ning suur osa sellest on kvaliteetsel unel. Magamise ning une kohta liigub internetis väga palju informatsiooni, kuid iga artikkel käsitleb seda teemat erinevalt. Kuidas teha vahet, mis on tõene ning mis mitte?
Erinevate uuringute põhjal saab ümber lükata mitmed magamisega seotud müüte. Järgnevalt esitame kuute levivat valearusaama ning põhjendame nende tagamaid.
Müüt 1: Pole oluline, mis ajal magada, peaasi, et unetunnid on täis
Inimese kehas on sisemine kell, mis toetub just regulaarsele režiimile, seetõttu on väga oluline magada iga päev samas vahemikus. Kui keha annab õhtul väsimusest märku, kuid inimene otsustab ikkagi magama mitte minna, siis võib see mõjutada ka järgneva päeva enesetunnet. Tekib väsimus, kurnatus ning puudub energia argitoimetuste tegemiseks.
Oluline on hoida ühtset magamise graafikut ning ärgata iga päev samal ajal. Sageli võib see tähendada mõnest peost loobumist, kuid kindlasti tasub see pikas perspektiivis ära. Juba peale mõnda päeva graafikus püsimist tunneb inimene rohkem energiat.
Müüt 2: Keha on võimalik treenida, et harjuda lühema uneajaga
Kuigi inimene võib mingil perioodil tunda, et kuuetunnise unega on järjepidevalt võimalik elada, siis reaalsuses on see enda lollitamine. Aastakümneid uuringuid on näidanud, et testosterooni tase, ajutegevus, tuju, isu reguleerimine, immuunsüsteemi talitus ning reageerimisvõime vähenevad oluliselt liiga lühikese uneajaga. Kuigi vahe pole märgata peale esimest ööd, siis kindlasti annavad sümptomid endast ühel hetkel märku. Need omakorda suurendavad tõenäosust sattuda õnnetustesse või saada mõni krooniline haigus nagu diabeet, rasvumine või kõrge vererõhk.
Et sellist olukorda vältida, tuleb kvaliteetne uni muuta enda prioriteediks. See on kõige tähtsam komponent, et inimene oleks terve ning elujõuline.
Müüt 3: Kui ei tule und, siis voodis lebamine on magamisega võrdväärne
Voodi peaks olema koht, kus inimene tegeleb ainult magamisega. Kui seal olles vaadata lage ning muretseda unepuuduse pärast, siis annab see ajule signaali, et voodis on normaalne stressi tunda. Sellest võib kujuneda sügavam probleem, mistõttu on oluline voodis vedelemisest hoiduda.
Siin saab inimene ise palju ära teha – voodisse tasub minna alles siis, kui tõesti on uni. Teine oluline samm on voodis telefoni mitte vaadata, kuna telefonis olemine ei lase peal puhata. Kui sa pole vähemalt 20 minutiga magama jäänud, siis tasub voodist tõusta ning teises toas lugeda raamatut või teha muud rahulikku tegevust. Vältida tasuks elektroonikat ning eredat valgust.
Müüt 4: Kofeiin aitab kompenseerida magamata tunde
Kohv aitab korraks tõsta energiataset ning tekitab ärkveloleku tunde. Küll aga on kofeiini eesmärk blokeerida aju kemikaalid, mis annavad unevajadusest märku. Seega, tegelikult ei kao väsimus kehast kuskile, vaid aju lihtsalt ei saa vastavat signaali.
Kohvi joomisest ei pea tingimata täielikult loobuma, kuid oluline on seda jooki vastutustundlikult tarbida. Kindlasti ei ole tasuks seda juua vastu ööd ning ka päeval tuleks tarbimisharjumused läbi mõelda – 400 mg on maksimaalne soovitatav kogus. Samuti ei tasuks kohvi juua vähemalt kuus tundi enne magama minekut. Kui oled korralikult magamata, siis tasuks õhtul vastu panna kohvitamise soovile ning minna hoopis varem magama.
Müüt 5: Inimene ei saa tagasi kaotatud und, seega pole mõtet enam proovida regulaarselt magada
Sellise müüdi puhul on uuringud andnud erinevaid tulemusi. Mõned soovitavad enne pikka festivali minna varakult magama ning justkui und ette koguda. Teised toetuvad asjaolule, et nädala sees puudu jäänud unetunnid ei kao sellest, kui nädalavahetusel rohkem magada.
Siin on ainuke õige lähenemine keskenduda üldisele magamise režiimile, mitte ühele konkreetsele päevale. Paratamatult tuleb elus ette olukordi, kus pole võimalik õigel ajal voodisse minna, kuid vaadata tuleb suuremat pilti. Inimene ei saa tagasi kaotatud unetunde, küll aga on alati võimalus edaspidi paremad harjumused välja kujundada.
Müüt 6: Magamistoa keskkond pole oluline – uni on ikka sama
Hea magamise keskkond on kvaliteetse une puhul äärmiselt oluline. Üks sagedasemaid põhjused une puudumisel on vale toatemperatuur. Kohanda see vastavalt enda soovile, et magades poleks liialt külm ega palav.
Lisaks mängivad olulist rolli ka läheduses olevad esemed – parimal juhul tuleks magamistoas vältida telefoni, telekat ning muid sinist valgust kiirgavat elektroonikat. Ere valgus häirib keha sisemist kella ning võib mõjutada unetsüklit, seetõttu on soovitatav kasutada pimendavaid kardinaid. Loomulikult on sama oluline ka kvaliteetne madrats, mis tagab hea une.
Allikas: menshealth.com
Fotod: Pexels
